2-09-66313/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

2 – 09 – 66313

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus: Viru Maakohus Kohtunik: Johannes Külaots Määruse tegemise aeg ja koht: „26“jaanuaril 2011.a. Jõhvi linnas Tsiviilasja number:

2 – 09 – 66313 Tsiviilasi: Tudulinna Vallavalitsuse avaldus hagita perekonnaasjas alaealisele lapsele: S. – M. K.´ile (isikukood: xxx) eestkostja määramise nõudes; Menetlustoiming: Kohtulahendi tegemine; Menetlusosalised ja nende esindajad: Avaldaja: Tudulinna Vallavalitsus (eestkosteasutusena) (registrikood: 75004205, asukoht: Pargi 2, 42202, Tudulinna alevik, Tudulinna vald, Ida – Virumaa, konto nr.10552012024004 SEB Pangas); Avaldaja lepinguline esindaja: vallavalitsuse sotsiaaltööspetsialist, H. Š. (isikukood: xxx); Muud asjast puudutatud isikud: 1) alaealise ema: E. K. (isikukood: xxx, registreeritud elukoht: xxx); Asjast puudutatud isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; 2) A. M. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Puudutatud isikul käesolevas menetluses lepinguline esindaja puudub; 3) A. M. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Puudutatud isikul lepinguline esindaja käesolevas menetluses puudub; 4)

S. – M. K. (isikukood: xxx, elukoht: xxx); Puudutatud isikul käesolevas menetluses lepinguline esindaja puudub; Kohtuistungi toimumise aeg: 17.jaanuar 2011.a. Kohtuistungist osavõtjad: Kohtuistungi sekretär, Marge Ojaäär, avaldaja, Tudulinna Vallavalitsuse, lepinguline esindaja, H. Š.

ja asjast puudutatud isik, A. M.; RESOLUTSIOON: Tudulinna Vallavalitsuse (eestkosteasutusena) avaldus rahuldada.

Piirata oluliselt lapse ema, E. K.´i (isikukood: xxx, registreeritud elukoht: xxx), hooldusõigust alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) suhtes ja eraldada laps perekonnast, kuna teisi abinõusid ei ole võimalik rakendada ning seada alaealise lapse, S. – M. K.´i (isikukood: xxx) üle eestkoste Tudulinna Vallavalitsuse kaudu.

Määrata alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx, elukoht: xxx), eestkostjaks A. M. (isikukood: xxx, elukoht: xxx) kuni lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), täisealiseks saamiseni.

Tühistada, alates kohtumääruse jõustumisest, Viru Maakohtu 10.setsembri 2009.a. määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõud, alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), suhtes ning lõpetada A. M. ja A. M.´i ajutise eestkostja volitused.

Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Eesti Vabariigi kanda.

Käesolev määrus tehakse avalikult teatavaks „26“jaanuaril 2011.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantselei kaudu.

Toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras.

TsMS §478 kohaselt jõustub käesolev määrus päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Käesolev määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord: TsMS §553 kohaselt võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita.

Käesolevale kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates käesoleva määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Tudulinna Vallavalitsus esitas kohtule avalduse hagita perekonnasjas määrata alaealise lapse, S. – M. K.´i (isikukood: xxx), eestkostjaks A. M. põhjusel, et, avalduse kohaselt, oli alaealine laps: S. – M. K. (isikukood: xxx), sündinud vallaslapsena. Koheselt pärast sündi viidi S. – M. K. (isikukood: xxx) Tartu Ülikooli Kliinikumi, kus ta viibis arstide järelevalve all, kuna S. – M. K. (isikukood: xxx) sündis suulaelõhega. Defekti tõttu ei suutnud laps imeda ning teda toideti läbi sondi. Umbes kuu aja pärast suunati S. – M. K. (isikukood: xxx) Ida – Viru Keskhaiglasse järelravile. 30.novembril 2009.a. teatati haiglast Tudulinna Vallavalitsusele, et alaealise ema, E. K., ei ole kordagi huvi tundnud oma lapse käekäigu vastu, ei ole last kordagi külastanud. Lapse ravi lõppes ning laps tuli haiglast välja kirjutada. Vaatamata korduvatele vestlustele Tudulinna Vallavalitsuse sotsiaaltöötajaga ei läinud E. K. haiglasse alaealise lapse, S. – M. K.´i (isikukood: xxx) juurde. 03.detsembril 2009.a. organiseeris Tudulinna Vallavalitsuse sotsiaaltöötaja E. K.´i teistele lastele hoidja ja viis E. K.´i haiglasse oma alaealise lapse, S. – M. K.´i (isikukood: xxx) juurde. E. K. oli olnud sotsiaaltöötajate huviorbiidis juba pikka aega. E. K.´i praegune elukaaslane on alkoholisõltlane ja agressiivse käitumisega. Perekonda oli pidanud korduvalt külastama politsei. Avalduses asus Tudulinna Vallavalitsus seisukohale, et E. K. ei suuda tagada alaealisele lapsele, S. – M. K.´ile (isikukood: xxx), järjepidevat ravi, piisavat järelevalvet ja pisikutevaba keskkonda, millisel viisil seab E. K. reaalsesse ohtu oma alaealise lapse, S. – M. K.´i (isikukood: xxx), elu, tervise ning turvalisuse. Väikese S. – M. K.´i (isikukood: xxx) jätmine vanaema kasvatada oli ohtlik.

Tudulinna Vallavalitsus leidis alaealisele lapsele, S. – M. K.´ile (isikukood: xxx), hooldusperekonna, kes vastas igati nõuetele ning oli võimeline pakkuma väikesele S. – M. K.´ile (isikukood: xxx) turvalist kodu. Perekond M.id (A. M. ja A. M.) võtsid S. – M. K.´i (isikukood: xxx) haiglast koheselt hooldusele. Tudulinna Vallavalitsus asus avalduses seisukohale, et A. M. on sobilik isik olema väikesele S. – M. K.´ile (isikukood: xxx) eestkostjaks, kuna tema ema, E. K., ei suuda ja ei taha kasvatada ja hoolitseda alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), eest. Palus avalduse rahuldada ning A. M. määrata alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), eestkostjaks.

Viru Maakohus „10“detsembri 2010.a. määrusega (tl.10-13) rakendas esialgset õiguskaitset alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) suhtes, lahutades lapse perekonnast ning seadis alaealise lapse üle eestkoste Tudulinna Vallavalitsuse kaudu, aga samuti määras Viru Maakohus alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), ajutisteks eestkostjateks: A. M. ja A. M.´i.

MENETLUSOSALISTE SELGITUSED KOHTUISTUNGIL

Avaldaja, Tudulinna Vallavalitsuse, lepinguline esindaja, H. Š., taotles kohtuistungil tsiviilasja sisulist läbivaatamist kohtuistungil, ilma kohtusse mitteilmunud alaealise lapse emata, E. K.´ita, kes ei ole ilma seadusliku takistuseta kohtuistungile ilmunud. Kohtukutse E. K.´il käes allkirja vastu. Kohtuistungile mitteilmumisega näitas E. K., et ta ei tunne huvi oma lapse käekäigu vastu ja ei soovi olla isiklikult kohtu poolt ära kuulatud. Kohus rahuldas taotluse.

Avaldaja, Tudulinna Vallavalitsuse, lepinguline esindaja, H. Š. palus kohtuistungil avalduse rahuldada, piirata alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), ema, E. K.´i, hooldusõigust alaealise lapse suhtes ning määrata alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) eestkostjateks A. M. ja A. M.´i. Tudulinna Vallavalitsuse lepinguline esindaja selgitas täiendavalt kohtuistungil, et lapse ema, E. K., oli väga korrapäratu eluviisiga, tal on veel neli alaealist last ning ta vahetab väga tihti elukaaslasi ning E. K. rändab pidevalt ühest elukohast teise. Laste jaoks E. K.´il aega ei ole, mille tõttu oli alustatud kohtumenetlust E. K.´i hooldusõiguse piiramist ka teiste alaealiste laste suhtes. E. K. ei suuda kaitsta oma lapsi, aga samuti ei ole ta võimeline täitma oma kohustusi hooldusõiguse teostamisel alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), suhtes.

Asjast puudutatud isik, A. M., palus ennast kohtuistungil määrata alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), eestkostjaks. A. M. selgitas kohtule täiendavalt kohtuistungil, et ta on abielus ja abikaasa A. M. on nõus sellega, et

A. M. hakkab täitma eestkostja kohustusi. A. M. kodus on olema kõik tingimused lapse nõuetekohaseks kasvamiseks ja arenemiseks. A. M. on kasvatanud väikest S. – M. K.´i (isikukood: xxx) peaaegu kohe peale lapse sündi. Lapse ema elas samas alevikus, kuid lapse vastu huvi tundnud ei ole.

Asjast puudutatud isik, A. M., esitas kohtule kirjaliku taotluse tsiviilasja arutamiseks sisuliselt ilma A. M.´ita, kuna A. M. oli hetkel hõivatud õpingutega

Sisekaitseakadeemias, mille tõttu ei saanud tulla ka kohtuistungile. Kohus rahuldas A. M.´i taotluse.

KOHTU POOLT UURITUD KIRJALIKUD TÕENDID

Kohus luges Tudulinna Vallavalitsuse avalduse põhjendatuks ja rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõenditega. Tudulinna Vallavalitsuse avaldusega 08.detsembrist 2009.a. esialgse õiguskaitse rakendamiseks (tl.2-3). Fotoärakirjaga alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) sünnitunnistusest (tl.4), mille kohaselt on alaealise emaks, E. K.. Tudulinna Vallavalitsuse poolt koostatud kodukülastuse aktiga 03.detsembrist 2009.a. (tl.5), millega kohus luges tõendatuks, et kodukülastuse põhjustas asjaolu, et E. K. ei läinud vaatama Ida – Viru Keskhaiglasse oma ühe kuu ja kuue päeva vanust last, S. – M. K.´i (isikukood: xxx). Kodukülastuse ajal oli E. K.´i elukoht väga must ja räpane. Köögis olid pesemata mitme päeva nõud. E. K.´i kodus olevad lapsed olid mustad ja hooldamata. Toas olid riided ja laste mänguasjad põrandal laiali. Puudusid magamiseks vajalikud esemed. Sotsiaaltööspetsialist asus aktis seisukohale, et E. K. ei suuda kahjuks oma majapidamist korras hoida. E. K. ise väidab, et koristab küll, kuid kahe väikese lapse kõrvalt ta seda kõike ei jõua. Avinurme Vallavalitsuse poolt koostatud kodukülastuse aktiga nr.8 04.detsembrist 2009.a. (tl.6), millega luges kohus tõendatuks, et A. M. ja A. M. elavad 3 – toalises kõigi mugavustega korteris. Korter on puhas, remonditud, lapsed hooldatud. A. M. töötab Tudulinna Asenduskodus kasvatajana. Peres kasvavad kaks alaealist last D. ja K.. Lastel on piisavalt ruumi, aga samuti on lastel olemas kõik vajalik õppimiseks, huvitegevuseks ja mängimiseks. Peres valitsevad soojad ja sõbralikud suhted. Sotsiaaltöötaja asus aktis seisukohale, et perekond M.id saavad väikese S. – M. K.´i (isikukood: xxx) hooldamisega suurepäraselt hakkama. Väljatrükkidega rahvastikuregistri andmebaasist menetlusosaliste andmetega (tl.7-9). Viru Maakohtu 10.detsembri 2009.a. määrusega (tl.10-13) esialgse õiguskaitse rakendamise kohta alaealise lapse: S. –

M. K.´i (isikukood: xxx), suhtes. Tudulinna Vallavalitsuse avaldusega 08.jaanuarist 2010.a. (tl.23-25) alaealisele lapsele: S. – M. K.´ile (isikukood: xxx) eestkostja määramise nõudes. Fotoärakirjadega A. M. passist ja A. M.´i isikutunnistusest (tl.27-28). Tõenditega A. M. ja A. M.´i tervisliku seisundisundi kohta (tl.29-30). A. M.´i palgatõendiga (tl.31), millega kohus luges tõendatuks, et perekonnal on piisav sissetulek, mis lubab võtta kasvatada veel ühte alaealist last: S. – M. K.´i (isikukood: xxx). Avinurme Vallavalitsuse iseloomustusega 04.jaanuarist 2010.a. (tl.32), millega kohus luges tõendatuks, et A. M. ja A. M. on igati sobivad isikud, et hoolitseda ja kasvatada alaealist last: S. – M. K.´i (isikukood: xxx). Viru Maakohtu 18.jaanuari 2010.a. määrusega (tl.37). 17.jaanuaril 2011.a. toimunud kohtuistungi protokolliga.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TsMS §551 sätteid, mille kohaselt võib kohus hagita perekonnaasja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel määrusega esialgse õiguskaitsena rakendada hagi tagamise abinõusid. Enne alaealist puudutava esialgse õiguskaitse rakendamist peab kohus küsima tema elukohajärgse valla – või linnavalitsuse arvamust, välja arvatud juhul, kui sellest tingitud viivitus kahjustaks ilmselt alaealise huvisid. Kui abinõu kohaldati vallavõi linnavalitsuse seisukohta küsimata, tuleb seisukoht küsida esimesel võimalusel.

TsMS §552 kohaselt, kui vastavalt seadusele on menetluses vajalik vallavõi linnavalitsuse osalus, teatab kohus talle menetlusest. Kohus teavitab ka muul juhul vallavõi linnavalitsust menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest, kui nende asjaolude teadmine on vallavõi linnavalitsusele ilmselt vajalik oma ülesannete täitmiseks ja seadusest ei tulene teisiti. Kohus küsib vallavõi linnavalitsuse seisukohta alaealist või eestkostet puudutavas menetluses ja saadab talle menetlusi lõpetavate määruste ärakirjad. TsMS §5521 kohaselt kuulab kohus last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus võib ära kuulata ka noorema lapse. Kohus kuulab lapse ära lapsele tavalises keskkonnas, kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik. Vajaduse korral kuulatakse laps ära psühhiaatri, psühholoogi või sotsiaaltöötaja juuresolekul. Kohus võib ärakuulamise juurde lubada ka muid isikuid, kui laps või tema esindaja sellele vastu ei vaidle. Lapse ärakuulamisel tuleb teda menetluse esemest ja võimalikust tulemusest teavitada ulatuses, milles laps on eeldatavasti võimeline seda mõistma, ja kui sellega ei kaasne eeldatavasti kahjulikke tagajärgi lapse arengule või kasvatusele. Lapsele tuleb anda võimalus oma seisukoha avaldamiseks. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes mõjuval põhjusel. Kui last ei kuulata ära põhjusel, et sellega kaasnev viivitus kahjustaks lapse huvisid, tuleb laps viivitamata tagantjärele ära kuulata. Kohus võib lapse ärakuulamise anda erinõude alusel tegutsevale kohtule üksnes juhul, kui on ilmne, et kohus võib ärakuulamise tulemust hinnata ka lapsega isiklikult suhtlemata.

Vastavalt TsMS §553 võib vähemalt 14 – aastane piisava kaalutlus – ja otsustusvõimega laps võib tema isikut puudutavas hagita perekonnaasjas määruse peale kaevata oma seadusliku esindaja kaasabita. Sama kehtib muude asjade suhtes, mille puhul laps tuleb enne asja lahendamist ära kuulata. Määrused, millele laps võib määruskaebuse esitada, tuleb talle isiklikult teatavaks teha. Määruse põhjendust ei pea lapsele teatavaks tegema, kui sellest võib tuleneda kahjulikke tagajärgi lapse arengule, kasvatusele või tervisele. TsMS §554 kohaselt kohaldatakse alaealisele isikule eestkostja määramisele piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut, välja arvatud ekspertiisi kohta sätestatut, kui käesolevas jaos sätestatust ei tulene teisiti. TsMS §555 kohaselt võib kohus määrusega rakendada esialgset õiguskaitset ja määrata muu hulgas ajutise eestkostja, kui võib eeldada, et eestkostja määramise tingimused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht alaealise huvidele ning vähemalt seitsmeaastane piisava kaalutlusja otsustusvõimega laps on eelnevalt ära kuulatud. Lapse võib TsMS §555 lg.1 nimetatud eesmärgil ära kuulata ka erinõude alusel tegutsev kohtunik. Kui viivitusega kaasneks oht, võib kohus rakendada esialgset õiguskaitset juba enne lapse ärakuulamist. Sel juhul tuleb laps ära kuulata viivitamata tagantjärele. Last ei pea ära kuulama, kui see ilmselt kahjustaks tema tervist või kui ta ilmselt ei suuda tahet avaldada. Ajutise eestkostja valikul ei pea arvestama avaldaja tahet ega seaduses eestkostjale ettenähtud nõudeid. Ajutist eestkostjat ei või määrata kauemaks kui kuueks kuuks. Kohus võib ajutise eestkostja määrusega ametist vabastada, kui vabastamise eeldused on ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht eestkostetava huvidele. Määrus ajutise eestkostja määramise ja vabastamise kohta kehtib ja kuulub täitmisele alates selle avalikult teatavakstegemisest.

Vastavalt PkS §123 sätetele teeb kohus kõiki Perekonnaseaduse 10. peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.

PkS §124 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud. Vanemate taotlusel toetab kohus neid isikuhooldusõiguse teostamisel, rakendades vajaduse korral asjakohaseid abinõusid. PkS §134 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas PkS §134 lg.3 ning PkS §135 ja §136 loetletuid. Lapse heaolu ohustamisest teatab lapse elukohajärgsele vallavõi linnavalitsusele või kohtule riigiasutuse või omavalitsusasutuse ametnik, politseinik, tervishoiutöötaja, kohtunik, prokurör, notar, kohtutäitur, õpetaja või muu isik, kellel on andmeid ohustatud lapse kohta. Kohus võib lapse heaolu ohustamise korral teha vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isikuvõi varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Isikuhooldusõiguse asjades võib kohus omal algatusel rakendada seadusest tulenevaid abinõusid, mille õiguslikud tagajärjed on siduvad ka kolmanda isiku jaoks.

PkS §135 sätestab, et kohus võib lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega. Isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Isikuhooldusõiguse olulise piiramise või täieliku äravõtmise asja läbivaatamisel kaasab kohus menetlusse arvamuse andmiseks vallavõi linnavalitsuse. Kui lapse jätmine perekonda ohustab lapse tervist või elu, võib vallavõi linnavalitsus lapse perekonnast eraldada enne kohtumäärust. Sellisel juhul peab vallavõi linnavalitsus viivitamata esitama kohtule avalduse vanema õiguste piiramiseks lapse suhtes.

PkS §171 kohaselt, kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja. Perekonnaseisuasutuse või muu valitsusasutuse või vallavõi linnavalitsuse ametnik, politseinik, raviasutuse või hoolekandeasutuse juht, kohtunik, prokurör, notar ja kohtutäitur, kellel on andmeid eestkostet vajava lapse kohta, on kohustatud sellest teatama vallavõi linnavalitsusele ja kohtule eestkostet vajava isiku hariliku viibimiskoha järgi. Sama kohustus on ka eestkostet vajava lapse sugulastel. PkS §172 kohaselt kuulub eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. PkS §173 kohaselt otsustab eestkoste seadmise kohus omal algatusel või vallavõi linnavalitsuse või huvitatud isiku avalduse alusel. Kohus võib pöörduda vallavõi linnavalitsuse poole eestkostjaks sobiva isiku leidmiseks. Eestkostja võib nimetada ka juba enne lapse sündi, kui on alust eeldada, et pärast sündi vajab laps eestkostjat. Nimetamine jõustub lapse sünniga.

PkS §176 kohaselt täidab kuni eestkostja määramiseni eestkostja ülesandeid lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus, kui eestkoste seadmise eeldused on täidetud. Eestkostja ülesannete täitmisel on vallavõi linnavalitsusel käesolevast seadusest tulenevad eestkostja õigused ja kohustused. Kui sobivat füüsilist või juriidilist isikut ei leita, määratakse eestkostjaks lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus. Lapse rahvastikuregistrisse kantud elukoha muutumisel võivad tema esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus ja uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus kokku leppida, et eestkostja ülesandeid täidab uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus. Kokkuleppe saavutamiseni täidab eestkostja ülesandeid lapse esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne vallavõi linnavalitsus. Esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgsel vallavõi linnavalitsusel on õigus nõuda, et kohus määraks eestkostjaks lapse uue rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse vallavõi linnavalitsuse, kui esialgse rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse vallavõi linnavalitsuse edasi eestkostjaks jäämine ei ole kauguse tõttu või muudel kaalukatel põhjustel lapse huvides. Kui last ei ole kantud rahvastikuregistrisse või tema kohta puuduvad rahvastikuregistris elukoha andmed, siis kehtib PkS §176 lg.1–lg.3 toodud regulatsioon lapse hariliku viibimiskoha järgse vallavõi linnavalitsuse suhtes.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et Tudulinna Vallavalitsuse avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt PkS §123 sätetele teeb kohus kõiki Perekonnaseaduse

10. peatükis reguleeritud lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huvi. Kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.

Kohus luges tõendatuks, et E. K. ei ole suuteline teostama hooldusõigust oma alaealise lapse suhtes, mis väljendus asjaolus, et E. K. ei läinud vaatama Ida – Viru Keskhaiglasse oma ühe kuu ja kuue päeva vanust last, S. – M. K.´i (isikukood: xxx). Kodukülastuse ajal oli E. K.´i elukoht väga must ja räpane. Köögis olid pesemata mitme päeva nõud. E. K.´i kodus olevad lapsed olid mustad ja hooldamata. Toas olid riided ja laste mänguasjad põrandal laiali. Puudusid magamiseks vajalikud esemed. Kohus luges tõendatuks, et E. K. ei suuda kahjuks oma majapidamist korras hoida. E. K. ise väidab, et koristab küll, kuid kahe väikese lapse kõrvalt ta seda kõike ei jõua.

Kohus luges tõendatuks, et PkS §124 kohaselt on isikuhooldus hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud. Kohus luges tõendatuks, et E. K. ei soovi, aga samuti ei ole ka suuteline, täitma alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) hooldusõigusest tulevaid kohustusi, mille tõttu pidas kohus vajalikuks piirata oluliselt E. K.´i hooldusõigust alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx), suhtes ning eraldada laps perekonnast.

Kohus luges tõendatuks, et PkS §134 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid.

Kohus luges tõendatuks, et alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) üle tuleb ohu kõrvaldamiseks seada eestkoste Tudulinna Vallavalitsuse kaudu ning alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) eestkostjaks tuleb määrata A. M., kes on selleks sobiv isik. Kohus luges tõendatuks, et A. M. eestkostjaks määramine on eelkõige alaealise lapse: S. – M. K.´i (isikukood: xxx) enda huvides. Kohus pidas vajalikuks määrata alaealisele lapsele: S. – M. K.´ile (isikukood: xxx), eestkostjaks A. M. kuni lapse täisealiseks saamiseni või eestkoste vajaduse äralangemiseni. Kohus ei määranud alaealise lapse eestkostjaks A. M.´it, kuna A. M. on hetkel seotud õpingutega. Samuti ei pidanud kohus võimalikuks määrata A. M.´it eestkostjaks ilma A. M.´it isiklikult ära kuulamata. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta Eesti Vabariigi kanda.

Johannes Külaots Kohtunik