2-10-31052/18 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuaril 2011.a, Narva Tsiviilasja number 2-10-31052 Tsiviilasi Narva Linna (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) avaldus vanema õiguste ja eestkoste määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Narva linn (Sotsiaalabiameti kaudu) /registrikood 75009148, aadress Linda 4, 20309 Narva/ Asjast puudutatud isikud:

• Alaealine J J /isikukood XXX, elukoht: XXX/

• Alaealise esindaja määratud korras: vandeadvokaat Anti Aasmaa /OÜ Anti Aasmaa Advokaadibüroo, asukoht: Turuplats 3, 44310 Rakvere/

• O T /isikukood XXX, elukoht: XXX/

• V M /isikukood XXX, elukoht: XXX/ Menetluse liik Hagita menetlus Asja lahendamise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta O T

/isikukood XXX/ ära isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse J J /isikukood XXX/ suhtes.

3. Saata kohtumäärus 10 päeva jooksul peale jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse rahvastiku toimingute talitusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse.

4. Määrus hooldusõiguse äravõtmise osas hakkab kehtima ja kuulub täitmisele sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.

5. Seada alaealise J J üle eestkoste kuni täisealiseks saamiseni, so. 07.03.2018 ning määrata J J eestkostjaks V M /isikukood XXX/.

6. Eestkostja on lapse seaduslik esindaja, kelle ülesanne on kaitsta lapse õigusi ja

Tsiviilasi nr 2-10-31052 Viru Maakohtu 13.01.2011 määrus

2(7) huve ning hoolitseda lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest.

7. Määrus saata teadmiseks avaldajale ja puudutatud isikutele.

8. Tühistada Viru Maakohtu 21.10.2010 määrusega rakendatud esialgse õiguskaitse abinõu.

9. Määrus eestkoste seadmise osas kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Menetluskulude jaotus Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja kanda ja ülejäänud menetluskulud riigi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale eestkostja määramise osas võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule (aadress: Kalevi 1; 50050 TARTU; telefonid: 7500702 või 7500703; faks 7500701; e-post: tarturk.info@kohus.ee või tarturk.menetlus@kohus.ee) Viru Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,

56 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude osas võib Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi kaudu esitada 15 päeva jooksul määruse saamisest sellele määruskaebuse Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule kui kaebuse ese ületab 200 eurot. ASJAOLUD

Narva Linn (Narva Linna Sotsiaalabiameti kaudu) esitas 29.06.2010 Viru Maakohtule avalduse vanema õiguste määramiseks lapse suhtes ja lapsele eestkostja määramiseks. Koos avaldusega esitas Narva Linn taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks. Avalduse kohaselt on lapse isa J J surnud ja lapse ema O T on ebakindla eluviisiga isik, sest tal puudub kindel eluase ja töökoht. Kaheksakuisena hakkas laps elama oma vanaema V M ja onu A M juures (lapse vanemad olid

Tsiviilasi nr 2-10-31052 Viru Maakohtu 13.01.2011 määrus

3(7) võetud vahi alla).

Pärast vanemate vabanemist lapsele keegi järele ei tulnud. Ajapikku kolis lapse ema elama Tallinnasse ja laps jäi vanaema hooldada ka edaspidi. Lapse ema külastas last väga harva, lapsega ei tegelenud ja ei tundnud huvi lapse arengu ega elu vastu. 12.04.2007 sõlmis lapse ema abielu R T ja 16.02.2009 sündis neil laps. Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakond teatas avaldajale et alates 27.02.2009 on laps viibinud laste varjupaigas. Harju Maakohtu 27.05.2010 määrusega võeti O ja R T ära vanema õigused lapse suhtes (tsiviilasi nr. 2-09-49588). O T ilmub last vaatama umbes kord aastas.

O T ei ole täitnud ja ei ole ka suuteline täitma vanema kohustusi. Ta ei ole huvi laste kasvatamiseks. Laps on avaldanud soovi et tema eestkostjaks määrataks tema vanaema. Lapse ja vanaema suhted on usaldusväärsed ning vanaema isikuomadused ja võimed ning suhted lapsega võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. O T tarvitab narkootikume ja on teinud mitu enesetapukatset. Kõik see avaldab lapsele kahjulikku mõju. Selleks et tagada alaealise huvide kaitse tuleb tema emalt ära võtta vanema õigused ja määrata lapsele eestkostja, kelleks sobib lapse vanaema V M.

Viru Maakohtu 21.10.2010 määrusega rakendati esialgse õiguskaitse abinõusid ning määrati alaealise J J ajutiseks eestkostjaks V M.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära avaldaja, alaealise esindaja ja puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 475 lg 1 p 8 kohaselt on hagita asjad hagita perekonnaasjad ja TsMS § 550 lg 1 p 1 ja

2 kohaselt lahendatakse hagita menetluses alaealisele isikule eestkostja määramine ja vanemalt vanema õiguste äravõtmine (hooldusõiguse asjad). Vastavalt TsMS § 554 alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut.

Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Hooldusõiguse äravõtmine

Eesti Vabariigi Põhiseaduse (PS) § 27 kohaselt on vanematel õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Sama kohustus on sätestatud PKS §-s 116. Eesti Vabariigi Lastekaitseseaduse (LaKS) § 8 on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule. LaKS § 25 lg 1 kohaselt on lapse vanemad kohustatud õppima last tundma ja mõistma, et tema arengut asjatundlikult toetada. Sama seaduse § 27 lg 1 kohaselt ei tohi vanemat ja last eraldada vastu nende tahtmist, välja arvatud juhul, kui lahutamine on lapse huvides. Lapsel säilib õigus suhelda oma eraldatud vanemaga. LaKS § 27 lg 2 kohaselt lapse ja vanemate eraldamisel tuleb ära kuulata lapse arvamus ja soovid.

LaKS § 39 alusel on igal lapsel õigus haridusele, mis arendab välja lapse vaimsed ja kehalised eeldused ning kujundab tervikliku isiksuse.

Tsiviilasi nr 2-10-31052 Viru Maakohtu 13.01.2011 määrus

4(7) Isikuhooldusõiguse sisuks on kohustus last kasvatada, tema järele valvata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (PKS § 124 lg 1). Varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada (PKS § 127). PKS § 134 lg 1 kohaselt kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning käesoleva seaduse §-des 135 ja 136 loetletuid. PKS § 135 lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Eeldatakse et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust (PKS § 136 lg 1). Seega tuleneb seadusest, et kohus võib vanemalt hooldusõiguse (isikuhooldus ja varahooldus) ära võtta siis, kui vanem on jätnud lapse suhtes vanema kohustused täitmata õigusvastaselt ja süüliselt ning teiste abinõude rakendamine ei oleks piisav. Vanema kõrvalehoidumine oma kohustuste täitmisest lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel võib väljenduda näiteks selles, et ta jätab lapse hoolitsuseta ja järelevalveta, st tema tahtlikus tegevuses lapse vanemana oma kohustusi mitte täita. TsMS § 558 lg 1 kohaselt vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Vanemate isiklike õiguste osas kuulab kohus vanemad ära isiklikult. Kohus kuulas O T ära 14.10.2010 (tl 53). Puudutatud isik on nõus et tema ema on ka edaspidi lapse eestkostjaks, kuid ei ole nõus sellega et temalt võetakse ära vanema õigused. Puudutatud isik tahab oma tütart kasvatada ja tema eest hoolitseda.

TsMS § 560 kohaselt kui laps elab juba pikemat aega ühe vanema või lapsega suhtlema õigustatud isiku juures või kasuperekonnas, kuulab kohus last puudutavas asjas ära ka nimetatud isikud. Kuna laps elab pikemat aega oma vanaema V M juures, kuulas kohus 28.04.2010.a ära V M tema elukohas (tl 63).

Avaldaja ja asjast puudutatud isikute ütlustega ja toimiku materjalidega on tõendatud et O T ei ole täitnud oma kohustusi lapse kasvatamisel ja ei hoolitse lapse eest pea alates lapse sünnist ning kohustuste täitmata jätmiseks puudus mõjuv põhjus. Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine ei seisne selles, et lapsega aasta jooksul üks kord hetkeks kokku saada. Sellises olukorras ei ole vanemal võimalik õppida last tundma ja teda mõista, et tema arengut asjatundlikult toetada ning sellist käitumist ei saa kindlasti pidada piisavaks lapse kasvatamisel. Selliselt vanema kohustuste täitmata jätmine pika aja vältel näitab vanema suutmatust ja tahtmatust täita oma kohustusi lapse kasvatamisel. Niisuguse järelduse õigsust tõendab ka asjaolu et O T on Harju Maakohtu 27.05.2010 määrusega (tl 20, 21) ära võetud vanema õigused ka teise lapse suhtes ning Tallinna Lasnamäe linnaosa sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitse spetsialisti vastusega, millega on tõendatud ka see et O T tarvitab narkootilisi aineid (opiaadisõltuvus) (tl 22). Tõendatud on ka see et O T on teinud 5 suitsiidikatset (tl 27) ning tema suhtes on alustatud kriminaalmenetlust (tl 21).

Vanem, olles õigustatud isiklikult last kasvatama on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides. O T hooldusõiguse jätmine lapse suhtes võib ohustada lapse arengut, kuna lapse emale jääks õigus võtta laps ära enda juurde, esindada last ja korraldada lapse elu, kuid tingimused ja tahe lapse eest hoolitsemiseks, tema arenguks ja eakohaseks kasvatamiseks

Tsiviilasi nr 2-10-31052 Viru Maakohtu 13.01.2011 määrus

5(7) puuduvad. Selline õiguste jätmine emale võib oluliselt kahjustada lapse huve. Kohus leiab et asjast puudutatud isiku elukombed ja laad ning ükskõikne suhtumine vanema kohustustesse ohustab otseselt lapse heaolu. Kohus arvestab sellega, et eelistusena on lapse kasvamise kohaks perekond, laps elab sünnist saadik vanaema juures Narvas, kus laps käib koolis ning lapsele on vanaema elukohas tagatud head elamistingimused ja lapse vajaduste rahuldamine, huvide järgimine ja eakohane kasvatus. Samuti tuleb arvestada sellega, et lapsele on tagatud vanaema V M juures ka tasakaalukas õhkkond, hoolitsus ja armastus.

Vanemalt lapse suhtes vanema õiguste äravõtmine on küll äärmuslik õiguskaitsevahend lapse huvide kaitseks, kuid kaitseb last vanema eest, kes ei täida vanema kohustusi nõuetekohaselt ilma mõjuvate põhjusteta või kahjustab oma tegevusega lapse huve. Vanema õiguste äravõtmine on suunatud ka sellele, et mitte võimaldada vanemal last esindada.

Kohtu arvates on antud juhul lapse huvides elada oma vanaema juures, millega lapse ema ka nõustus (tl 53). Vanem, olles õigustatud isiklikult kasvatama oma last, on samaaegselt kohustatud teostama seda õigust lapse huvides (PKS § 118 lg 1). Lapse ema ei ole täitnud vanema kohustusi piisavalt pika aja vältel ilma mõjuva põhjuseta, sh. ei ole last ülal pidanud ning teda end on ülal pidanud R T (tl 22). Kohus ei pea võimalikuks rakendada mingeid teisi abinõusid olles veendunud et need poleks tõhusad tagamaks lapse heaolu. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et O T tuleb täielikult ära võtta isikuhooldusõigus ja varahooldusõigus lapse J J suhtes.

Kohus selgitab, et vanem, kellelt on lapse hooldusõigus täies ulatuses ära võetud, ei ole lapse seaduslik esindaja. Vaatamata hooldusõiguse äravõtmisele on vanemal õigus lapsega suhelda ja seda tingimusel, et ta suhtlemise käigus ei kahjustata lapse huve.

Puudutatud isik on küll väitnud et ta tahab oma tütart kasvatada ja tema eest hoolitseda, kuid kõik eeltoodu sellise tahtmise olemasolu ja võimalikkust ei näita. Kohus märgib et vanema hooldusõiguse taastamine on võimalik, kui tuvastatakse peatamise aluse äralangemine, st. kui ta oma eluviisi parandab ning soovib ja suudab vanema õiguseid nõuetekohaselt täita.

Eestkoste seadmine

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 2 kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime.

TsMS § 554 kohaselt alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele eestkostja määramise kohta sätestatut

LaKS § 63 lg 2 kohaselt on lapse eestkoste ja hoolduse korraldamise õiguslikuks aluseks perekonnaseadus ning eestkosteja hooldusorgani põhimäärus. Kui alaealise lapse vanematel ei ole esindusõigust, määratakse talle eestkostja (PKS § 171 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides (PKS § 179 lg 1). Tuvastatud on et lapse isa on surnud (tl 7) ja lapse emalt on käesoleva määrusega ära võetud hooldusõigus täies ulatuses (isikuhooldus ja varahooldus) ja varahooldusõigus hõlmab muu hulgas õigust last esindada (PKS § 127), siis puudub lapsel vanem kellel oleks tema esindusõigus ning seega tuleb lapsele määrata eestkostja.

Vastavalt Lapse õiguste konventsiooni artiklile 3 punkt 1 lastega seonduvas tegevuses riiklike või era sotsiaalhoolekande asutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt

Tsiviilasi nr 2-10-31052 Viru Maakohtu 13.01.2011 määrus

6(7) tuleb esikohale seada lapse huvid. LaKS § 8 kohaselt on lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule, tööle ja heaolule.

Kohus leiab et kuna lapsel puudub esindusõiguslik vanem, laps on jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest, siis tuleb lapse huvide ja õiguste kaitseks määrata talle eestkostja. Last on kasvatanud ja tema eest hoolitsenud juba alates lapse sünnist tema vanaema V M. Lapse ja vanaema suhted on usaldusväärsed ning vanaema isikuomadused ja võimed ning suhted lapsega võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. Avaldaja väitel elab pere 2-toalises korteris, kodu on puhas ja korralik ning lapsele on tagatud hoolitsus ja kõik võimalused kasvamiseks, arenguks ja õppimiseks.

TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

Veera Materanskaja on andnud oma nõusoleku tema eestkostjaks määramise kohta (tl 28).

TsMS § 5521 lg 1 kohaselt kohus kuulab last puudutavas asjas ära vähemalt 10-aastase lapse isiklikult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus kuulas 28.04.2010.a ära alaealise J J ja V M nende elukohas (tl 63). J J ei vaielnud vastu sellele et et vanaema oleks tema eestkostjaks.

J J esindaja vandeadvokaat Anti Aasmaa seisukoha kohaselt (tl 52) vestles ta alaealise J J ja V M 05.08.2010. Esindaja on seisukohal et eeldused avalduse rahuldamiseks on täidetud. Laps on kogu oma teadliku elu elanud koos vanaemaga. Oma ema ta ei mäleta, kuid teab et ema on olemas, sest vanaema on temast rääkinud. Lapse ema pole lapse vastu huvi tundnud. Avaldaja on oma avaldust piisava põhjalikkusega põhjendanud. Esindaja on seisukohal et eestkoste tuleks seada alaealise täisealiseks saamiseni. PKS § 174 sätestatud V M eestkostjaks määramist välistavad asjaolud puuduvad. PKS § 182 lg-te 1 ja 2 kohaselt kui laps kasvab eestkostja juures, kohaldatakse eestkostja õigusele ja kohustusele lapse isiku eest hoolitseda käesoleva seaduse 10. peatüki 2. jao sätteid. Kui eestkostja peab eestkostetavat ülal, olemata selleks kohustatud, lähevad eestkostjale tema poolt antud ülalpidamise ulatuses üle nõuded eestkostetava ülalpidamiseks kohustatud isikute vastu. TsMS § 478 lg 1 ja 557 lg 1 kohaselt kohus määrab alaealisele eestkostja määrusega. Määruses märgitakse, et eestkoste seatakse alaealise täisealiseks saamiseni, kui kohus ei määra eestkostjat lühemaks ajaks (TsMS § 557 lg 21). Kohus määrab alaealise J J eestkostjaks V M kuni lapse täisealiseks saamiseni.

TsMS § 557 lg 3 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse.

TsMS § 531 lg 1 kohaselt eestkostemenetlust lõpetav kohtumäärus, muu hulgas eestkostja määramise, tema ametiaja pikendamise, eestkoste lõpetamise või eestkostja ülesannete ringi muutmise määrus, kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse teatavakstegemisest eestkostjale. TsMS § 5631 kohaselt vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks

Tsiviilasi nr 2-10-31052 Viru Maakohtu 13.01.2011 määrus

7(7) rahvastikuregistrisse. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 172 lg 3 kohaselt isikule eestkostja määramise menetluse kulud, samuti hagita perekonnaasja rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda.

Kohus leiab, et avaldaja menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda ning muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda.

Tamara Šabarova Kohtunik