2-10-24106/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Koidula Laurisaar Otsuse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2011.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-24106 Tsiviilasi A M hagi AA vastu elatise väljamõistmise nõudes Hagi hind

1 696,85 eurot (26 550 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A M (isikukood XXX, aadress XXX); Hageja seaduslik esindaja: H M (isikukood XXX, aadress XXX); Kostja: AA(isikukood XXX, aadress XXX) Menetlustoiming Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AA’ilt elatis A M kasuks igakuiselt summas 50 EUR (viiskümmend eurot) kuus alates 20.05.2010.a kuni A M täisealiseks saamiseni s.o. XXX.a.

3. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue 20.05.2010.a esitas A M maksekäsu kiirmenetluse avalduse AAvastu. AAesitas vastuväite makseettepanekule. Kohtule 02.09.2010.a esitatud ja 03.09.2010.a menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista alates august 01.09.2009 elatis summas 2 950 krooni kuus.

Kostja vastuväited Kostja on esitanud vastuse hagiavaldusele, milles on märkinud, et tal ei ole võimalik majanduslikult hakata maksma elatusraha A M . Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last. Kostja sissetulek on 6 450 krooni, millest vanemapalk on 4 350 krooni, sotsiaaltoetused summas 600 krooni ning elatis lapsele MM summas 1 500 krooni. Kostjal kulub kuus 6 214 krooni lastele ja eluasemekulutustele. Hageja esitas vastuse kostja vastusele. Hageja jääb hagis esitatud seisukohtade juurde ja ei soovi hagi muuta ega tühistada.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt PKS §-s 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsus on kehtestanud kuupalga alammääraks 278,02 eurot. Seega ei või olla igakuine elatusraha ühele lapsele väiksem kui 139,01 eurot. Seadusandja on eeldanud, et niisuguses suuruses elatisest jätkub lapse põhivajaduste rahuldamiseks ning et lapsest lahus elav vanem on suuteline seda ka maksma. Hageja on märkinud lapse vajalikeks kuludeks kokku 377,08 eurot (5 900 krooni) kuus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub ühes kuus: eluasemele 500 krooni, toidule 2 000 krooni, transpordile 1 000 krooni, tervishoiule 600 krooni, kulutused hügieenitarvetele 400 krooni, lasteaiale

800 krooni ja riietele ning jalanõudele 600 krooni. Kostja leiab, et kulutused ühe lapse kohta on suhteliselt suured ning osad kulutused suuremad kui tal kahe lapse peale. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ülalpidamisel on kaks alaealist last MM(ik XXX) ja CA(ik XXX). Kostja on lapsehoolduspuhkusel ning Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti tõendist nähtub, et kostja saab lastetoetust summas 600 krooni kuus ja alates 25.07.2010 vanemahüvitist 4 350 krooni kuus. Kohus on teinud päringud, millest nähtub, et kostjale ning samuti hageja seaduslikule esindajale H M’ule ei kuulu kinnisvara ega liiklusregistrisse kantud vara ja osalusi äriühingutes. Seega arvestades poolte majanduslikku seisu ning asjaolu, et kostja ülalpidamisel on veel kaks alaealist last, kes elatise väljamõistmisel hagis nõutud suuruses ilmselt osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, leiab kohus, et on põhjendatud elatise suuruse vähendamine alla PKS §

101 lg 1 ettenähtud suuruse. Kohus peab mõistlikuks kostjalt välja mõista elatis hageja kasuks igakuuliselt summas 50 eurot. PKS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja palub elatis välja mõista alates 01.09.2009.a. Arvestades kostja majanduslikku olukorda, leiab kohus, et kostjalt ei ole mõistlik elatist välja mõista tagasiulatuvalt. Seetõttu kohus mõistab kostjalt elatise välja alates 20.05.2010 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest).

Menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole endi kanda.

Koidula Laurisaar Kohtunik