2-10-9320/17 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Tsiviiltoimik 2-10-9320

KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel

Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja (Tartu mnt 85, 15083 Tallinn)

Kohtunik Raivo Einula

Määruse kuupäev

26. jaanuar 2011

Tsiviilasja number 2-10-9320

Kohtuasi AJ(seaduslik esindaja MJ) versus DJ elatise nõudes

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine poolte kompromisslepingu kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende esindajad o Hageja: AJ(isikukood XXX elukoht XXX) o Hageja seaduslik esindaja: MJ (isikukood XXX), elukoht XXX), tema lepinguline esindaja Danil L (isikukood XXX, jurist OÜ V.A.N. Grupp Juriidiline divisjon ) o Kostja: DJ(isikukood XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON: RESOLUTSIOON:

Tsiviiltoimik 2-10-9320

1. Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja DJ kohustub tasuma oma tütre AJ ülalpidamiseks igakuist elatusraha summas 140 (ükssada nelikümmend) eurot alates jaanuarist 2011 kuni lapse täisealiseks saamiseni (so kuni XXX) või kuni elatise suuruse muutmiseni, kusjuures elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest hiljemalt selle kuu, mille eest elatist makstakse, viimaseks päevaks MJ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX(Swedbank), märkides selgitusena „Elatis“.

2. Kinnitada poolte kokkulepe, mille kohaselt kostja DJ kohustub tasuma oma tütre AJ ülalpidamiseks elatusraha võlgnevuse summas 720 (seitsesada kakskümmend) eurot perioodi märts 2010 kuni detsember 2010 eest kaheteistkümne järjestikuse kalendrikuu jooksul igakuise osamaksena summas

60 (kuuskümmend) eurot alates jaanuarist 2011 hiljemalt kuu viimaseks päevaks MJ pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX(Swedbank), märkides selgitusena „Elatise võlgnevus“.

3. Seoses asjaoluga, et DJ on jaanuari 2011 eest juba osaliselt elatist maksnud, tuleb täpsustada käesoleva määruse resolutsiooni p 1-2 järgmiselt: Hiljemalt 31. jaanuariks 2011 kostja DJ kohustub tasuma oma tütre AJ ülalpidamiseks MJ elatisraha jaanuari 2011 eest 44 eurot ja elatisraha võlgnevuse osamakse 60 eurot, kokku summas 104 (ükssada neli) eurot.

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-9320 seoses poolte kompromissi kinnitamisega.

Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest loobunud. Kohtumäärus jõustub selle kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus

Kummagi poole menetluskulud jäävad kulutusi teinud poole kanda (TsMS § 168 lg 3).

I. ASJAOLUD

Harju Maakohtu menetluses on AJ(seadusliku esindaja MJ kaudu) hagi DJ vastu elatise suurendamise nõudes.

Tsiviiltoimik 2-10-9320

Asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungil 26.01.2011 jõudsid hageja seaduslik esindaja ja kostja kompromissini, mille palusid kohtul kinnitada ja menetlus lõpetada. Pooled avaldasid ühtlasi, et nad ei soovi menetlust lõpetavat ja kompromissi kinnitavat kohtumäärust apellatsioonikorras vaidlustada. Pooled leppisid kokku, et kostja maksab hageja ülalpidamiseks alates jaanuarist 2011 elatusraha 140 eurot kuus. Elatisraha võlgnevusena kohustub kostja hiljemalt ühe aasta jooksul alates jaanuarist 2011 tasuma hageja seaduslikule esindajale, st lapse emale, 720 eurot osade kaupa igakuise osamaksega 60 eurot. Kõik maksed (st igakuine elatise makse kui ka võlgnevuse osamakse) tuleb sooritada hiljemalt kuu viimaseks päeval.

II. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Alates 1. juulist 2010 kehtima hakanud perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt eeltoodust on nõudeõigus elatise väljamõistmiseks alaealisel lapsel. Sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale. Elatise väljamõistmiseks saab alaealise lapse vanem tema seadusliku esindajana esitada kohustatud isiku vastu kohtule hagi ülalpidamist saama õigustatud alaealise lapse nimel. Seega saab käesolevas hagis hagejaks olla laps ja vanem, kelle juures ta elab (so antud juhul lapse ema MJ) on menetluses tema seaduslikuks esindajaks. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, so ülalpidamiskohuslased. PKS § 97 lg 1 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 99 lg 1 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg

2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (so elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS §

430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, lähtudes lapse huvidest ning hageja seadusliku esindaja ja kostja heast tahtest, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada.

Tsiviiltoimik 2-10-9320

Kompromissi on võimalik täita. Pooled on kohtule avaldanud kompromissis sisalduvat järgida vabatahtlikult ilma riigi täitemehhanismi sekkumiseta. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse kohtule kirjalikult või protokollitakse. Pooled on kokku leppinud, et loobuvad menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamise õiguse kasutamisest. Ka TsMS § 661 lg 4 näeb ette, et poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Tavaline tähtaeg, mille kestel võib menetluse lõpetamise määruse peale kaebust esitada, on vastavalt TsMS § 661 lg 2 viisteist päeva. TsMS § 174’ lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi tõttu määrab kohus menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Kuna vastavalt poolte vahel sõlmitud kompromissile jäävad menetluskulud kummagi poole enda kanda, so selle poole kanda, kes kulud on kandnud, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174’ 1g 4 kohaselt ei saa pooled nõuda täiendavalt menetluskulude kindlaksmääramist TsMS § 174 lg 1-3 sätestatud korras. TsMS § 164 lg 1 kehtestab, et hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Ka TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Raivo Einula Kohtunik