2-10-42260/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

T A R T U M A A K O H U S

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Avalikult teatavakstegemine

26. jaanuar 2011 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajas Tsiviilasi nr 2-10-42260 BIGBANK AS versus Martin Lõhmus Hagi ese võlgnevuse põhinõude 19496,34 krooni (1246,04 euro) ja kõrvalnõuete nõudes hagihind 19496,34 krooni (1246,04 euro) Asja lahendamine kirjalikus menetluses Kohtukoosseis kohtunik Silvi Maiste Hageja BIGBANK AS (registrikood 10183757; aadress Rüütli 23 51006 Tartu) Hageja esindaja Triin Marran Kostja Martin Lõhmus (isikukood xxxxxxxxxxx; asukoht teadmata)

Resolutsioon

1. Välja mõista Martin Lõhmuselt BIGBANK AS-i kasuks võlg 35096,94 krooni so 2243,10 eurot, millest 19496,34 krooni so 1246,04 eurot on tagastamata krediidisumma, 2745,23 krooni so 175,45 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 12605,37 krooni so 805,63 eurot sissenõutavaks muutunud viivis ja 250 krooni so 15,98 eurot võla sissenõudmisega seotud kulu.

2. Välja mõista Martin Lõhmuselt BIGBANK AS-i kasuks alates 01.09.2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 32,07% tagastamata krediidisummalt aastas, kuid kokku viivist mitte rohkem kui põhinõude ulatuses.

3. Välja mõista Martin Lõhmuselt menetluskulu (riigilõiv) 4185 krooni so 267,47 eurot ja õigusabikulu 1500 krooni so 95,87 eurot BIGBANK AS-i kasuks.

4. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul.

Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

12. novembril 2010. Hagiavaldus koos lisadega loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teadaande ilmumisest Ametlikes Teadaannetes. Kohus andis kostjale hagile kirjaliku vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks 40 päeva alates teadaande avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Kostja ei ole siiani kohtule vastanud ega esitanud hagi kohta vastuväiteid.

TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus leiab, et tuleb teha asjas tagaseljaotsus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101, § 108, § 113, § 158 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 lause 3 sätestab, et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Hagist nähtuvalt on hageja esitanud menetluskuludena tasutud riigilõivu hagilt 4085 krooni so 261,08 eurot, Ametlikes Teadaannetes teadaande avaldamise riigilõiv 100 krooni so 6,39 eurot ja õigusabikulu 1500 krooni so 95,87 eurot. Hageja on taotlenud kostjalt nende menetluskulude väljamõistmist. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja esitatud menetluskuludele.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seoses hagi rahuldamisega tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta kostja kanda.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude lahend menetluskulude kindlaksmääramises on vaidlustatav, kui vaidluse ese ületab 200 eurot.

Silvi Maiste kohtunik