2-10-49072/24 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-49072

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht

26. jaanuar 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-49072 Tsiviilasi Vanema hooldusõiguse piiramise menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Teate esitaja T B (lapse vanaema ja eestkostja kandidaat, isikukood XXX) Asjast puudutatud isikud: T B (laps, isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev (irina.gromtsev@gmail.com) E B (lapse ema, isikukood XXX) Avalikku huvi kaitsma õigustatud asutus Narva Linnavalitsus (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu) Resolutsioon

1. Avaldus rahuldada.

2. Võtta E B (isikukood XXX) täielikult ära hooldusõigus lapse T B (isikukood XXX) suhtes.

3. Määrata alaealise lapse T B (isikukood XXX) eestkostjaks T B (isikukood XXX) kuni T B täisealiseks saamiseni.

4. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel ning eestkostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest.

5. T B on T B seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- esitama kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

Menetluskulude jaotus

1. T B, E B ja Narva linna menetluskulud jäävad nende endi kanda.

2. T B õigusabi tasu ja kulud jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada põhjendatud määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu

2-10-49072

möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Määrus jõustub, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

Avaldus

06.10.2010.a. Viru Maakohtule esitatud avalduse kohaselt on avalduse esitaja T B E B ema, kes kasvatab ja osutab hooldusõigust E B tütre T B, sündinud XXX.a., suhtes. Alates kaheaastasest vanusest elas laps tihti avaldaja juures. Alates 2002.a. kuritarvitab E B narkootikume ja 2006.a. oli ravil Wismari Haiglas. Alates 2007.a. E B tütar elab pidevalt avaldaja juures ning on tema täielikul ülalpidamisel. E B kuritarvitab ka alkoholi ning 2008.a. oli ravil Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas. E B ei osuta ning keeldub osutamast vanema isikuhooldusõigust oma lapse T B suhtes. Ta saab lapsetoetust 300 krooni ning üksikematoetust 600 krooni, millised summad raiskab oma äranägemisel. Avaldaja on pöördunud kohtusse avaldusega lapse isikuhooldusõiguse emalt äravõtmiseks lapse huvides, sest ei ole võimalik eeldada, et E B muudab oma suhtumist lapse suhtes, arvestades seda, et alates 2007.a. ta ei ole hoolitsenud lapse eest üldse ning elab lapsest eraldi. Avaldaja on mitmel korral E B tuletanud meelde tütre eest hoolitsemise kohustust, kuid avaldaja sõnad ei ole E B mõjunud. Avaldaja annab enda nõusoleku lapsele T B eestkostjaks määramiseks.

Viru Maakohus on 14.10.2010.a. T B avalduse põhjal algatanud hagita menetluse E B isikuhooldusõiguse piiramiseks T B suhtes.

Narva linna arvamus

Lapse T B rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne eestkosteasutus Narva linn leiab, et E B tuleb isikuhooldusõigus lapse T B suhtes täielikult ära võtta, kuna ta ei täida perekonnaseadusest tulenevat kohustust last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Narva linn leiab, et alaealise lapse T Beestkostjaks on võimalik määrata T B.

22.10.2010 külastas lastekaitseinspektor T B perekonda aadressil Tallinna mnt 11-59, Narva, kus T B ütluste alusel on tuvastatud, et alates kaheaastasest vanusest T B elas tihti avaldaja juures ja alates 2007. aastast elab laps juba pidevalt tema juures ning on täielikul T B ülalpidamisel. Lapse ema ei täida vanema kohustusi T B suhtes, kuna alates 2002. aastast kuritarvitas narkootikume, seoses sellega ta sai ravi 2006. aastal Wismari Haiglas Tallinnas. Praegu ta kuritarvitab alkoholi, seoses sellega sai ta 2008. aastal Narva Haigla psühhiaatriosakonnas ravi. E B on Narva Haigla psühhiaatrite Kalugina ning Savini jälgimise all.

Vestluse käigus lapsega on tehtud kindlaks, et tüdruk elab vanaema T ja vanaisa V B perekonnas. Korteris on lapsel oma hubane tuba õppimiseks ja puhkamiseks. Perekonnas on soojad ja südamlikud suhted. Laps on hoolitsetud ja kontrolli all. Koolis on T B käitumine hea, kaebusi seoses tema käitumisega ei esinenud. Vanaema jälgib ja kontrollib lapse õppimist, jälgib samuti e-kooli keskkonnas tema õpingutulemusi. Samuti külastab T B koolis lapsevanemate koosolekuid. Ka lapse klassijuhatajaga on vanaemal ka hea kontakt. Probleemide tekkimise korral

2-10-49072

Tatyanaga võtab vanaema ühendust klassijuhatajaga koolis käimise teel.

Ema suhtleb lapsega harva. Kui tütar helistab emale, siis tavaliselt E ei võta toru või tema telefon on välja lülitatud. E külastab last keskmiselt kord kuus ning lapse sõnul on ema tihti joobesolekus, millest tekivad kodus tihti skandaalid. Tüdruk on öelnud, et ema tuli mitu korda ka kooli joobesolekus ning T häbenes ema käitumist, mis raskendab lapse olukorda ja ohustab hingelist heaolu. Vaatamata sellele, armastab tüdruk oma ema, suhtub temasse heatahtlikult ja sooviks jätkata suhtlemist emaga.

26.10.2010 oli E B kutsutud Narva Sotsiaalabiametisse vestlusele, mille käigus tuvastati järgmised asjaolud: E B on lapse üksikema, ta elab lapsest eraldi aadressil XXX, Narva koos oma elukaaslasega, E ei ole 1,5 aasta jooksul töötanud ega töötukassas töötuna arvele võetud. Tema endine töökoht oli kasiino Monte Carlo. E B on teavitatud, et tema ema on pöördunud kohtusse avaldusega temalt lapse isikuhooldusõiguse äravõtmiseks. E on nõus tema hooldusõiguse piiramisega, kuid ta sooviks jätkata suhtlemist oma tütrega. E tõendas, et tal ei ole emaga konflikti ja T B tegelikult tegeleb oma lapselapse kasvatamisega. E B selgitas, et ta on varem kuritarvitanud narkootikume, aga antud hetkel ei ole tal nii narkootiliste ainete kui ka alkoholi tarvitamisest sõltuvusi. Enda sõnul tarvitab ta mõnikord alkohoolseid jooke. Samas KÜ XXX, kus elab E B, esinaise ütlused räägivad sellele vastu. Narva Kesklinna Gümnaasiumi poolt esitatud iseloomustused ei tõendanud ka vanema osalust lapse koolielus, kuigi E B kinnitas, et oktoobris külastas ta kooli ja suhtles lapse klassijuhatajaga.

Teate esitaja, T B proovis mitu korda E B`le meelde tuletada oma tütre ees, kuid sellele ei järgnenud oodatud muutusi. Lapse vanaema, T ei ole püüdnud ema ja lapse suhtlemist takistada. Näiteks suvel ühe kuu jooksul elas tüdruk koos emaga aadressil XXX. Lapse vanaema ja KÜ XXX esinaise ütluste alusel on tuvastatud, et sellel ajal ema kuritarvitas alkoholi. Laps, T B tõendas samuti, et selle perioodi jooksul ema ja tema külalised tarvitasid alkohoolseid jooke.

Lastekaitseinspektor on jõudnud veendumusele, et E B ei täida vanema kohustusi lapse eest hoolitsemisel ja tema kasvatamisel, ei toeta lapse ülalpidamist ning kulutab lastetoetust enda tarbeks. Seoses sellega on peatatud lastetoetuste väljamaksmine E B.

Narva linn on seisukohal, et T Bomadused ja võimed võimaldavad tal täita eestkostja kohustusi. Tema elutingimused, varaline seis, perekonnaliikmete omavahelised suhted ja psühholoogiline kliima on lapsele soodsaks eluja kasvukeskkonnaks. Kolmeliikmeline perekond elab renoveeritud kahetoalises kõigi mugavustega korteris. Vanaema töötab erafirmas „Go Rail“ vanema piletilaekurina. T B tegeleb kohusetundlikult oma lapselapse eest hoolitsemise ja tema kasvatamisega. Narva linna Sotsiaalabiametile ei ole teada asjaolud, mille tõttu T B ei saaks olla eestkostjaks.

Lapse esindaja seisukoht

T B riigi õigusabi korras määratud esindaja leiab, et lapse huvidest lähtudes tuleb E B T B suhtes hooldusõigus täielikult ära võtta.

Hooldusõiguse üldpõhimõtted näevad ette vastutustundliku ja lapse arengutaset arvessevõtva kasvatuse. Hooldusõiguse kuuluvust reguleerivad sätted lähtuvad vanema õiguste ja kohustuste tasakaalustatuse põhimõttest, mis tähendab, et hooldusõigus peaks kuuluma vanemale niivõrd, kuivõrd see vanem tegelikult lapse kasvatamises osaleb. Eeltoodud põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale.

E B ütles esindajale, et elab koos vanemate ja lapsega ning tegeleb lapse kasvatamisega. Kuid

2-10-49072

avaldaja, alaealine T ja Narva linn esindaja lükkasid antud fakti ümber. E B tunnistas, et ei osuta lapsele materiaalset abi. Ta nõustus hooldusõiguse äravõtmisega lapse suhtes, ning T B määramisega lapse eestkostjaks.

Avaldaja ja Narva linna esindaja sõnade kohaselt E B lapse kasvatamisega ei tegele, kuritarvitab alkoholiga, ei tööta. Faktilist huvi lapse elu ja õppe vastu ei ilmuta. Samuti ei täida lapse ülalpidamise kohustust, vastupidi, palus lapselt raha. Lastetoetust saades jõi selle maha.

Lapsesse puutuvas vaidluses järgib kohus esmajoones lapse huve. Lapsel on õigus vanema armastusele ja hoolele. T B on jäänud ilma ema vanemlikust hoolitsusest, kuna E B ei tegele lapse kasvatamisega, ei tunne huvi lapse käekäigu vastu. Vaatamata vanema seadusest tulenevale kohustusele alaealist last ülal pidada, ei ole E B vanema kohustusi täitnud. Lapse esindaja arvamusel tõmbus E B täielikult eemale tütre kasvatamisest ning mistahes kohustustest lapse suhtes. Seeläbi on E B lapse õigusi ja huve oluliselt kahjustanud. Alaealine T B ütles esindajale, et see on vist õige, kui emalt võetakse ära hooldusõigus tema suhtes. T arvamus kinnitab lapse esindaja arvamust, et T B avaldus tuleb rahuldada täies mahus. Vaatamata sellele, et T armastab ema ja tahab temaga suhelda, saab ta aru, et alkoholiga kuritarvitamise tõttu ema tema kasvatamisega ei tegele ja on parem, kui kõiki T seotud küsimusi otsustaks vanaema.

Võttes arvesse, et alaealine T B on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning avaldaja T B juba pika aja jooksul tegeleb T B kasvatamisega ja alaealine T B on kinnitanud esindajale, et on nõus, et tema vanaema hakkab tema eestkostjaks, siis leiab esindaja, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine T B eeskostjaks on lapse huvides.

Lapse esindaja toetab avaldust, palub see rahuldada, võtta E B´lt täielikult ära hooldusõigus oma alaealise tütre T B suhtes, seada alaealise T B üle eestkoste ning määrata tema eestkostjaks avaldaja kuni T B täisealiseks saamiseni. Määrata, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ja lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest.

Lapse ärakuulamine

20. jaanuaril 2011 aastal T B kinnitas, et elab vanaema T B, kes hoolitseb ja kasvatab teda, ema E B näeb T umbes kord kuus. Ta on nõus, et tema ema hooldusõigus tema suhtes võetaks ära ja soovib, et vanaema T B oleks määratud tema eestkostjaks.

Lapse ema seisukoht

26. jaanuaril 2011.a. ärakuulamisel teatas E B, et ta on nõus vanema hooldusõiguse täieliku äravõtmisega ja asjaoluga, et lapse T B eestkostjaks määrataks T B.

Kohtumääruse põhjendused

Perekonnaseaduse (PkS) § 116 lg 2 järgi on vanemal kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldusõigus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldusõigus) ning otsustada lapsega seotud asju.

PkS § 134 lg 1 sätestab, et kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma, rakendab kohus ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, muu hulgas § 134 lõikes 3 ning §-des 135 ja 136 loeteletuid.

PkS § 135 lg 1 alusel võib kohus lapse vanematest eraldada ainult juhul, kui lapse huvide

2-10-49072

kahjustamist ei ole võimalik ära hoida vanemate ja lapse suhtes kasutusele võetud muude toetavate abinõudega.

PkS § 135 lg 2 kohaselt võib kohus isikuhooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks.

Kohus tuvastas, et laps T B on sündinud XXX.a., T B ema on E B, lapse isa kohta lapse sünniaktis kanne puudub.

Eestkosteasutus Narva linn palub piirata vanema hooldusõigust ja võtta isikuhooldusõigus täielikult ära lapse T B suhtes, sest lapse ema ei täida lapse kasvatamisja hooldamiskohustust, avaldab lapsele kahjulikku mõju ja seab lapse suutmatusega täita oma kohustusi ohtu.

Eesti Vabariigi Lastekaitse seaduse § 3 kohaselt on lastekaitse põhimõte alati ja igal ajal seada esikohale lapse huvid, vastavalt §-le 8 on igal lapsel sünnipärane õigus elule, tervisele, arengule ja heaolule.

Asja materjalidega on tõendatud, et lapse ema on jätnud oma lapse hoolitsuseta, mis ohustab lapse kehalist, vaimset kui hingelist heaolu. Tuvastatud on, et laps on ema poolt hooletusse jäetud, laps kasvab vanaema T B peres alates 2007.a. ja on täielikult T B ülalpidamisel. Lapse ema kulutab lapsetoetused enda äranägemise järgi vaid enda tarbeks, tal on olnud probleeme narkootikumidega ja ta on alkoholisõltuvus, samas ravi tulemusi andnud ei ole. Kohus nõustub lapse esindaja arvamusega, et hooldusõiguse põhimõttest tulenevalt ei peaks lapse hooldusõigus kuuluma vanemale, kes lapse kasvatamises ja tema eest hoolitsemises ei osale. E B on kohtule avaldanud, et nõustub temalt lapse hooldusõiguse täieliku äravõtmisega. Seega on lapse ema käitumise tõttu, sest ta ei soovi ega taha lapse kasvatamisel ega lapse eest hoolitsemisel osaleda, laps ema poolt hooletusse jäetud. Lapse ema ei ole suutnud oma vanema kohustusi täita võttes arvesse eelkõige lapse huve. Seega on lapsevanem oma vanema õigused jätnud täitmata õigusvastaselt ja süüliselt. Kohus tuvastas, et laps kasvab alates 2007.a. vanaema T B, lapse ema ei soovi osaleda lapse kasvatamises, siis on kohul põhjust eeldada, et muud võimalikud meetmed E B veenmiseks lapse eest hoolitsemiseks ja oma eluviisi parandamiseks, ei anna tulemusi.

Eeltoodu alusel kohus leiab, tuleb E B võtta täielikult ära hooldusõigus lapse T B suhtes.

PKS § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

TsMS § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses.

Kuna kohus võtab lapse T B emalt E B täielikult ära hooldusõiguse lapse suhtes, siis tuleb PkS §

171 lg 1 kohaselt määrata lapsele eestkostja.

PkS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita.

Avaldaja esitas kohtule taotluse, milles palus määrata end alaealise T B eestkostjaks. Avaldaja kinnitas nii lapse esindajale kui kohtule oma nõusolekut olla oma lapselapse eestkostjaks. Narva linna hinnangul avaldaja T B isikuomadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks avaldajal ei ole. Narva linna hinnangul puuduvad avaldaja suhtes PkS § 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid tal olemast alaealisele

2-10-49072

eestkostjaks. Alaealine T B kinnitas, et on nõus, et tema vanaema hakkab tema eestkostjaks.

Arvestades ülaltoodut ja võttes arvesse, et alaealine T B on jäänud ilma vanemliku hoolitsuseta ning T B juba pikema aja jooksul tegeleb T B kasvatamisega, on kohus veendunud, et T B on eestkostjaks sobiv isik, kes on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine T B eeskostjaks on lapse huvides.

PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus ning §

179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ka kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega.

PKS § 194 lg 1 järgi võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

PKS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

Vanema hooldusõiguse piiramise tagajärjed

Kohus selgitab, et vastavalt PkS § 123 lg 2 alusel kohus muudab varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. Vanema hooldusõigust piiravate abinõude rakendamine lõpetatakse selle vanema avalduse alusel, kui lapse huvid ei ole enam ohus.

Menetluskulud

TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Kuna kohus teeb lahendi lapse huvidest lähtudes, siis on õige jätta lapse T B menetluskulud riigi kanda ja teiste menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda..

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov