Legislator Case Law & Legislation
2-10-11995/7 AI generated

2-10-11995/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

Case Number 2-10-11995/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

21.01.2011.a toimunud kohtistungil sõlmisid pooled kompromissi. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuseesitamise tähtaega 2 (kahele) päevale. Pooled paluvad kanda kohtul kompromissi kohtumääruse jõustumisel pool hageja kui ka pool kostja tasutud riigilõivust poolte poolt osundatud arvetele. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Legislator headnote

AI generated

2-10-11995/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja: 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Keywords

AI generated
dissolution of limited company target agreement arbitration clause Sri Lanka amicable settlement provisional setting aside of opposition
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Harju Maakohus

Kohtukoosseis Kohtunik Peeter Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2010, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number 2-10-11995 Tsiviilasi AS RK hagi SIL vastu kaasomandi lõpetamiseks. Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja poole tasutud riigilõivu tagastamine. Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: AS RK(registrikood: XXX; XXX); Hageja esindaja: Marko K (Advokaadibüroo Kaevando & Partnerid OÜ; Roseni 7, Tallinn 10111, e-post: marko.kaevando@mklaw.ee); Kostja: SIL(isikukood: XXX; elukoht: XXX); Kostja esindaja: Vandeadvokaat Marje M (Advokaadibüroo Marje Mängel, Kevade 2/Paldiski mnt 3A, 10137 Tallinn; e-post: menetlus@mangel.ee ). Kohtuistungi toimumise aeg

Kohtuistungil osalenud isikud 21.01.2011.a. Hageja seaduslik esindaja AA Hageja esindaja vandeadvokaat Marko K Kostja SIL Kostja esindaja vandeadvokaat Marje M RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja AS RK ja kostja SIL vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1 Pooled lepivad kokku kaasomandi lõpetamise selliselt, et XXX ehitis (ehitusregistri kood: XXX) jääb tervikuna AS RK omandisse. AS RK kohustub tasuma SIL ühekordse hüvitise summas 200 000 (kakssada tuhat) eurot, mis kuulub tasumisele kolme päeva jooksul pärast kompromissi kinnitava kohtumääruse jõustumist. Pooled on kokku leppinud selles, et SIL loovutab tasuta AS-le RK nõudeõiguse maa asukohaga XXX, end XXX, endisel kinnistul nr XXX, tagastamiseks maa 1382m2 osas. Ehitise omandiõigus ja maa tagastamise nõudeõigus lähevad üle hüvitise summa tasumise hetkest. SIL kohustub andma kõik maa tagastamise nõudeõiguse loovutamiseks vajalikud tahteavaldused. SIL kinnitab, et ta ei ole maa tagastamise nõudeõigust eelnevalt kellelegi loovutanud.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-11995, AS RK hagi SIL vastu kaasomandi lõpetamiseks.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

4. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada AS RK(registrikood XXX) 3 674,92 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend neli eurot ja 92 senti) eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXX, SEB Pank AS-is selgitusega „osaline riigilõivu tagastamine“.

5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada kostja SIL(isikukood XXX ) 798,89 (seitsesada üheksakümmend kaheksa eurot ja 89 senti) eurot arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXX SEB Pank AS-is selgitusega „osaline riigilõivu tagastamine“.

6. Saata kohtumäärus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale, millega kohus kinnitas kompromissi võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 (kahe) päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Riigilõivu tagastamise määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-is või arvelduskontole nr 10220034796011 SEB Pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „käesoleva tsiviilasja number, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on AS RK hagi SIL vastu kaasomandi lõpetamiseks.

21.01.2011.a toimunud kohtistungil sõlmisid pooled kompromissi. Pooled paluvad lühendada kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuseesitamise tähtaega 2 (kahele) päevale. Pooled paluvad kanda kohtul kompromissi kohtumääruse jõustumisel pool hageja kui ka pool kostja tasutud riigilõivust poolte poolt osundatud arvetele. Kohtumääruse põhjendused TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus leiab, et poolte poolt esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st

432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslike tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahele päevale.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda.

TsMS § 150 lg 2 p 1 ja p 2 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi või hageja loobub hagist. Hageja AS RK on 09.03.2010.a. tasunud riigilõivu summas 115 000 krooni, millest 57 500 krooni (3 674,92 eurot) kuulub AS RK tagastamisele. Kostja on 21.10.2010.a. tasunud vastuhagi esitamisel riigilõivu summas 25 000 krooni, millest 12 500 krooni (798,89 eurot) kuulub kostjale tagastamisele.

Peeter Pällin Kohtunik