2-10-45502/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-45502

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-45502 Tsiviilasi BIGBANK AS-i hagi Jxxx Mxxxxxxxvastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 4880,77 eurot (76 364,54 krooni) Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: BIGBANK AS (registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006); lepinguline esindaja Artur Maljukov, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ (registrikood 11652332, asukoht Rüütli 23, Tartu 51006, elektronpost kohus@sissenoudekeskus.ee); Kostja: Jxxx Mxxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoha aadress xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Jxxx Mxxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks 8866,97 eurot (138 737,93 krooni), millest 4880,58 eurot on tagastamata krediidisumma, 543,17 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 13,42 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud, 191,73 eurot käsitlustasu ja 3238,07 eurot 26.01.2011.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. 3. Välja mõista Jxxx Mxxxxxxxx BIGBANK AS-i kasuks alates 27.01.2011.a viivis 24,18 % tagastamata krediidisummalt (4880,58 eurot) aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud JxxxxMxxxxxx kanda. 2. Välja mõista JxxxxMxxxxxxxxxBIGBANK AS-i kasuks menetluskulud summas 743,29 eurot (11 630 krooni).

2-10-45502

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik BIGBANK AS esitas 21.09.2010.a kohtule hagiavalduse Jxxx Mxxxxxxxvastu 132 286,82 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 76 364,54 krooni tagastamata krediidisumma, 8498,74 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 210 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud, 3000 krooni käsitlustasu ja 44 213,54 krooni 20.09.2010. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Määrus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud 12.12.2010. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja on hagis taotlenud hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kui kostja kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile ei vasta.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 19.12.2005.a tarbijakrediidilepingu nr 0501798/15st, mille alusel hageja andis kostjale krediiti. Kostja ei täitnud lepingut nõuetekohaselt ning leping on lõppenud hageja poolt lepingu ülesütlemisega. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud

2-10-45502 intressimääras 24,18 % krediidisummalt ühe aasta kohta. Hageja on arvestanud viivist 20.09.2010. a seisuga 44 213,54 krooni. Alates 21.09.2010. a kuni nõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 21.09.2010-26.01.2011 viiviste suuruseks 6451,28 krooni (põhivõlg 76 364,54 krooni x 0,066 % x 128 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast. Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.

Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagilt tasutud riigilõivu summas 10 000 krooni ja ärakirjade väljatrüki eest riigilõiv summas 130 krooni, kokku riigilõiv 10 130 krooni (647,42 eurot). Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500 krooni, millele vastab 95,87 eurot. Kohus leiab, et nimetatud menetluskulu on olnud põhjendatud ja vajalik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik