Legislator Case Law & Legislation
2-10-39417/19 AI generated

2-10-39417/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-10-39417/19
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M. L. hagi K. K. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või tekitatud kahju hüvitamiseks Tsiviilasja number 2-10-39417 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: M. L. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx); esindaja: Maia Ploom (e-post maiapl@hot.ee) kostja: K. K.

Legislator headnote

AI generated

2-10-39417/19 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: jaanuar 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M. L. hagi K. K. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või tekitatud kahju hüvitamiseks Tsiviilasja number 2-10-39417 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: M. L. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx); esindaja: Maia Ploom (e-post maiapl@hot.ee) kostja: K. K.

Keywords

AI generated
withdrawal following settlement summary debt enforcement opposition to debt enforcement withdrawal of debt enforcement dismissal of payment objection dissolution of co-ownership
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 25. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasi M. L. hagi K. K. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või tekitatud kahju hüvitamiseks Tsiviilasja number 2-10-39417 Menetlustoiming kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamise otsustamine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja: M. L. (ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx); esindaja: Maia Ploom (e-post maiapl@hot.ee) kostja: K. K.

(ik xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Kinnitada M. L. ning K. K. vahel sõlmitud järgmine kompromiss: 1.1. K. K. on üle andnud M. L. tema valduses olnud M. L. kuulunud koduse vara esemed (isiklikud asjad) ning pooltel ei ole selles osas teineteisele mitte mingisuguseid pretensioone. 1.2. K. K. valduses olevate M. L. kuuluvate tööriistade eest maksab K. M. L. rahalist kompensatsiooni 20 000.- krooni (kakskümmend tuhat krooni). Tööriistad jäävad K. K. omandisse. 1.3. Tasumisele kuuluva summa 20 000.- krooni maksab K. K. M. L. kontole nr xxxxxxxxxxx AS-is Swedbank ning raha ülekandmisega loeb M. L. võla endale tasutuks. 1.4. Pärast raha laekumist ei ole kummalgi poolel teise poole vastu enam mitte mingisuguseid nõudmisi. 2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-39417 (M. L. hagi K. K. vastu asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest või tekitatud kahju hüvitamiseks). 3. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 4. Jätta rahuldamata M. L. taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. 5. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. 6. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

2/2 ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on M. L. hagi K. K. vastu, hageja palub välja mõista kostja ebaseaduslikust valdusest esemed või esemete mittetagastamise korral 64 594 krooni. 14.09.2010 määrusega andis kohus M. L. menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus vabastas M. L. hagiavalduse esitamisel riigilõivu tasumisest osaliselt (5000 krooni ulatuses) ja määras, et M. L. tuleb tasuda riigilõiv 3500 krooni viie kuu jooksul 700 krooni suuruste osamaksetena alates määruse jõustumisest. 21.01.2011 seisuga on hageja tasunud riigilõivu kokku 3500 krooni. 27.12.2010 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse lõpetada. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Hageja palub tagastada endale poole tasutud riigilõivust. KOHTU SEISUKOHT TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 168 lg 3 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Samas sätestab TsMS § 150 lg 2 p 1, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Käesolevas asjas tulnuks tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 8500 krooni, kuid hageja on seoses menetlusabi andmisega maksnud riigilõivu 3500 krooni. Arvestades TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 190 lg 4 koosmõjus, puudub alus hagejale riigilõivu tagastamiseks ning hoopis temalt tuleks riigituludesse välja mõista riigilõiv 750 krooni (8500 / 2 – 3500), sest ta on tasunud menetluses vähem kui pool seaduses ettenähtud riigilõivust. TsMS § 190 lg-t 7 ja kompromissi sõlmimist arvestades ei pea kohus hagejalt riigilõivu 750 krooni väljamõistmist siiski põhjendatuks. TsMS § 190 lg 7 kohaselt võib kohus TsMS § 190 lg-tes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Kohtunik