2-10-14738/31 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Jätta P. B.`i hagi K. A.e vastu elatise vähendamise nõudes rahuldamata.

2. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

3. Välja mõista hagejalt P. B.`ilt riigilõiv riigituludesse 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 65 senti.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGIAVALDUS

1. Hagiavalduse kohaselt sündis poolte kooselust 28.10.2003 tütar V. B.. Kuni 2007. aastani toetas hageja P. B. vabatahtlikult lapse ülalpidamist. Viru Maakohtu 07.06.2007.a otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks tütre ülalpidamiseks elatis 2 000 krooni kuus ning 10.03.2008.a otsusega suurendas kohus väljamõistetud elatist kuni ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani, so kuni 2 175 krooni kuus. Hageja materiaalne olukord on oluliselt halvenenud - alates 2009. a aprillikuust on hageja töötu, töötukassast toetust talle ei maksta, mistõttu ei ole hageja võimeline elatist väljamõistetud ulatuses lapse ülalpidamiseks tasuma. Hageja palub vähendada väljamõistetud elatist 500 kroonile kuus. Kohtuasja number 2-10-14738 Otsuse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi P. B.`i hagi K. A.e vastu elatise vähendamise nõudes Hagihind 15 075 krooni (963, 47 eurot) Kohtuistungi toimumise aeg 10. jaanuar 2011

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

P. B. (IK xxx, elukoht: xxx)

K. A. (IK xxx, elukoht: xxx)

KOSTJA VASTUS

2. Kostja hagi ei tunnista ja ei nõustu elatise vähendamisega. Kostja selgituste kohaselt on ka tema töötu ning ei saa töötukassast toetust. Pere (kostja, tütar V. B. ning kostja ema N. A.) ainsaks sissetulekuks on kostja ema igakuine pension.

KOHTUISTUNG

3. Kohtuistungil 10.01.2011 toetas P. B. hagi ja palus elatist vähendada selle ajani kui tal õnnestub tööd leida. Hageja selgitas, et on arvel töötukassas, Aseris tööd ei ole. Kostja kinnitas, et töövõimetu ta ei ole, teisi lapsi tal ei ole.

Kostja hagiga ei nõustunud ja jäi oma vastuväidete juurde. Kostja soovib elatist lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras. Kostja üksi ei suuda last üleval pidada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

5. Kohus tegi kindlaks, et hageja P. B. ja kostja K. A. on 28.10.2003 sündinud V. B.`i vanemad (tl 2). Viru Maakohtu 07.06.2007.a otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5825 mõistis Viru Maakohus P. B.ilt välja elatise K. A.e kasuks tütre V. B.i ülalpidamiseks 2 000 krooni kuus (tl 64). 10.03.2008.a otsusega suurendas Viru Maakohus P. B.`ilt väljamõistetud elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani kuus, so 2 175 kroonini (tl 8).

Maksu ja Tolliameti andmetel on P. B.`ile tehtud ajavahemikul 01.04.2009 – 31.03.2010 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamakseid 61 856 krooni (tl 33). Perioodil 01.01.2010-31.10.2010 on P. B. saanud maksustatavat tulu Eesti Töötukassast 83 190 krooni, millest kinnipeetud tulumaks 16 053 krooni. Ajavahemikul 01.11.2009-31.12. 2009 maksustatavat tulu ei saanud (tl 62). K. A. on 01.01.2010 – 31.10.2010 saanud maksustatavat tulu OÜ Bestcare 1051 krooni, millest kinni peetud töötuskindlustusmakse 29 krooni ja kohustusliku kogumispensioni makse 21 krooni. Ajavahemikul 01.11.2009 -31.12.2009 maksustavat tulu K. A. saanud ei ole (tl 63).

6. 01.07.2010. a jõustunud perekonnaseaduse (PkS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks. Sama paragrahvi 2. lõike järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne uue perekonnaseaduse jõustumist (so enne 01.07.2010), asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. Hagi on kohtule esitatud 29.03.2010.

Hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud enne 01.07.2010. Seega kohaldab kohus enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadust.

7. Kuni 30.06.2010 kehtinud PkS § 61 lg 4 sätestas igakuise elatusraha miinimumi lapse kohta – mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär 2010. aastal oli 4 350 krooni, elatise miinimummäär lapse kohta 2 175 krooni. Seega

üldreeglina ei tohi PkS § 61 lg 4 järgi igakuine elatusraha lapsele olla vähem kui 2 175 krooni kuus. Viru Maakohtu 10.03.2008 otsuse (tsiviilasi nr 2-07-49181) järgi tuli hagejal P. B.`il tasuda elatist lapse ülalpidamiseks miinimummääras.

8. Erandina sätestas PkS kohtule võimaluse vähendada elatise suurust alla PkS § 61 lg 4 märgitud miinimummäära PkS § 61 lg 5 ja 6 märgitud alustel.

8.1 Vastavalt PkS § 61 lg 5 võib kohus elatise suurust vähendada alla eelnimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

P. B. kinnitas kohtuistungil 10.01.2011, et teisi lapsi peale tütre V. B.`i hageja ülalpidamisel ei ole (tl 67).

8.2 Tulenevalt PkS § 61 lg 6 võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla miinimummäära, kui 1) vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või 2) lapsel on piisav sissetulek või 3) ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

Hageja on põhjendanud elatise vähendamise vajadust materiaalse olukorra olulise muutumisega seoses sellega, et hageja on töötu ning kodukohas Aseris ei ole tööd. Kohtuistungil kinnitas hageja, et töövõimetu ta ei ole (tl 67).

9. Tuginedes Riigikohtu seisukohale (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-65-07) märgib kohus, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat PkS § 61 alusel elatise maksmisest. Hageja ei ole töövõimetu, kelle võime tööga elatist teenida oleks piiratud. Hageja väitis hagiavalduses ja kohtuistungil, et ei tööta, kuna Aseris ei ole tööd. Hageja ei ole selgitanud, mida ta on teinud selleks, et endale tööd leida. Vastavalt TsMS § 230 lg 1, peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus märgib hagejale, et sissetuleku puudumine iseenesest ei ole alus elatise vähendamiseks, vaid vastupidi lapse ülalpidamiskohustus peaks sundima vanemat tegema endast kõike olenevat leidmaks endale sissetulekuallikas. Tsiviilasja materjalidest ja kostja selgitustest ilmneb, et ka kostja (lapse ema) on töötu, seega vahendid lapse ülalpidamiseks praktiliselt puuduvad. Pere sissetulek koosneb kostja ema pensionist, millest tuleb katta kogu perekonna vajadused.

Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus hageja sissetuleku puudumist mõjuvaks põhjuseks, mis õigustaks väljamõistetuid elatise vähendamist.

Menetluskulude jaotus

10. Vastavalt TsMS § 173 lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus andis 26.04.2010 määrusega hagejale menetlusabi ning vabastas riigilõivu tasumisest. TsMS § 190 lg 2 kohaselt menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Kui hageja sai menetlusabi

menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja (TsMS § 190 lg 4). Kohtu 26.04.2010 määruse kohaselt on hagihind 15 075 krooni, millelt riigilõiv RLS Lisa järgi 4 000 krooni. Kohus mõistab hagejalt välja riigilõivu riigituludesse summas 4 000 krooni (255, 64 eurot). Tulenevalt TsMS § 179 lg 4, raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 SEB Pank või kontole nr 221023778606 Swedbank, mõlema konto viitenumber 2900078583.

Kohtunik