2-08-7428/57 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaupo Paal, Imbi Sidok, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.jaanuar 2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-08-7428

Tsiviilasi

Traugott Läänmäe hagi Leevi Rahuleid Hargi, Kalle

Petersoni ja Tõnu Viksi vastu ehitise kasutusloa taotluse

esitamiseks

tahteavalduse

andmise

kohustuse

tuvastamiseks, kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja

kinnistamisavalduse esitamiseks tahteavalduste andmise

kohustuse

tuvastamiseks,

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse selle kohta

märkuse kandmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.septembri 2010 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Traugott Läänmäe apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

11. jaanuar 2011, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Traugott Läänmäe (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX XX-X XXXXXXX), esindajad Ele Läänmäe ja adv

Mikk Lõhmus

Kostja I Leevi-Rahuleid Hark (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX XX-X XXXXXXX)

Kostja II Kalle Peterson (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX XX-X XXXXXXX),

Kostja III Tõnu Viks (IK XXXXXXXXXXX, elukoht

XXXXXX XX-X XXXXXXX)

Kostjate esindaja Margus Sorga

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

150 000 krooni

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 20.septembri 2010 otsus osas, millega kohus jättis

rahuldamata Traugott Läänmäe hagi Leevi Rahuleid Hargi, Kalle Petersoni ja

Tõnu Viksi vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste andmise

kohustuse tuvastamiseks ja menetluskulude jaotamise osas. Saata asi tühistatud

osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.

2. Jätta kohtuotsus muutmata osas, millega jäeti rahuldamata Traugott Läänmäe

hagi Leevi Rahuleid Hargi, Kalle Petersoni ja Tõnu Viksi vastu ehitise kasutusloa

taotluse esitamise kohustuse tuvastamiseks, kinnistamisavalduse esitamise

kohustuse

tuvastamiseks,

kasutuskorra

kindlaksmääramiseks

ja

kinnistusraamatusse selle kohta märkuse kandmiseks.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on alates 28.02.2008 Traugott Läänmäe hagi Leevi

Rahuleid Hargi, Kalle Petersoni ja Tõnu Viksi vastu. Pooled on Tallinnas, XXXXXX

XX asuvate korteriomandite omanikud ja igaühele kuulub lisaks ehitise reaalosale

mõtteline osa kaasomandist. Hageja on nõudeid korduvalt menetluse kestel

täpsustanud. 11.03.2010 koondhagiavalduses ja koondavalduses esitas T.Läänmäe

järgmised nõuded.

2. Hageja palus koondhagiavalduses: 1) tuvastada kostjate kohustus esitada XXXXXX

XX ehitise kasutusloa taotlused, et viia Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja

ehitisregistris olevad andmed vastavusse XXXXXX XX elamu tegelike andmetega; 2)

tuvastada kostjate kohustus esitada tahteavaldused Harju Maakohtu kinnistusosakonna

Tallinna kinnistusjaoskonna registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX kantud korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade

suuruse muutmiseks; 3) tuvastada kostjate kohustus esitada kinnistamisavaldus

kinnistusraamatu kannete muutmiseks ja Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna

kinnistusjaoskonna registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX kantud korteriomandite reaalosade ja mõtteliste osade suuruse

muutmiseks; määrata kindlaks kaasomandi esemeks oleva XXXXXX XX ehitise osa

ja kinnistu kasutuskord ning kanda kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe kohta

kinnistusraamatusse märkus.

3. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt on kinnistu XXXXXX XX (varem XXXXXX

XX/XX) jaotatud neljaks korteriomandiks. Korteriomandite kinnistamisel esitati

vanad plaanid, mis ei ole tegelikkusega vastavuses. 14.07.2009 valmis ruumide lõplik

eksplikatsioon ja 05.10.2009 tehti ehitusregistris vastavad muudatused, mistõttu on

vajalik viia kinnistusraamatu andmed vastavusse tegeliku olukorraga.

4. Eraldi esitatud koondavalduses esitatud kasutuskorra kindlaksmääramise nõuet

põhjendas hageja sellega, et kinnistut ei kasutata kõigi kaasomanike osade suurusele

ega huvidele vastavalt. Kinnistul kasvavad puud ja põõsad, mis asuvad

kaugküttevööndis ning mis on keelatud. Kinnistul on ka lemmikloomade surnuaed,

autoparkla ning grillkuur/lehtla. Avaldajal puudub juurdepääs kilbiruumile ja

soojasõlmele, mis paiknevad elamu otstes ning kus puudutatud isikud hoiavad oma

asju. Avaldaja palub määrata kaasomandi kasutuskorra alljärgnevalt: 1) XXXXXX

XX, Tallinnas asuva kinnistu ja sellel asuva ridaelamu kaasomanikud (korteriomandite

omanikud) lähtuvad kinnistu mistahes osa ning ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme

ruumi ning kilbiruumi kasutamisel ja omavahelistes suhetes hea usu põhimõttest ning

üksteise õigustatud huve arvestades; 2) ridaelamu kandvad vaheseinad ja eendid on

kõigi kaasomanike (korteriomandite omanike) kaasomandis ja nende omavoliline

lõhkumine või muutmine, samuti igasuguste juurdeehituste, rajatiste omavoliline

tegemine nii kinnistu kui ka ridaelamu mistahes osas on keelatud ilma kõigi

kaasomanike kokkuleppeta. Iga kaasomanik (korteriomandi omanik) on kohustatud

hooldama ja korrastama oma reaalosa ruumilistesse piiridesse jäävaid elamu kõiki osi,

sealhulgas rõdu ja terrassi piirdeid ning välisuksi ja aknaid. Keelatud on ridaelamu

akende väliskuju muutmine. Ridaelamu ühtne värvus ja välimus otsustatakse

kaasomanike (korteriomandite omanike) poolt; 3) ridaelamu elektrivõrk, kütte-, vee-ja

kanalisatsioonitorustik on kõigi kaasomanike (korteriomandite omanike) kaasomandis

ja nende omavoliline ümberehitus, muutmine või laiendamine on keelatud ilma kõigi

kaasomanike kokkuleppeta, välja arvatud oma reaalosa piires, kus kaasomanik

(korteriomandi

omanik)

võib

ise

otsustada

elektrivõrgu,

vee-

ja

kanalisatsioonitorustiku ümberehituse, muutmise või laiendamise tingimusel, et

ümberehituse, muutmise või laiendamise tulemus ei mõjuta mingil viisil teisi

kaasomanikke (korteriomandite omanikke) ning tööd teostatakse vastavuses

õigusaktidega; 4) ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruum elektrikilbiga ning

kilbiruum

elektrikilbiga

jäävad

kaasomanike

(korteriomanike

omandite)

ühiskasutusse. Kaasomanikel on õigus igal ajal nimetatud tehnoruumidesse siseneda

ning teine kaasomanik ei tohi teha takistusi tehnoruumide sihtotstarbeliseks

kasutamiseks (s.t hooldamiseks ja vastavate näitude võtmiseks). Igal kaasomanikul on

õigus nimetatud tehnoruumide võtmele, see tagab kaasomanike naabrivalve nimetatud

ruumide sihtotstarbelise kasutamise osas ning kiire seadmete rikete avastamise või

nendest teatamise ja abinõu rakendamise; 5) ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruumi

ning kilbiruumi kasutatakse vaid nende süsteemide tööshoidmiseks ning tehnilise

personali poolt vastavateks tehnilisteks töödeks või ülevaatamiseks. Nimetatud

tehnoruume ei või kasutada panipaigana, laoruumina, töökojana või prügipaneku

kohana ja nendesse tehnoruumidesse ei või paigutada asju ega tööriistu, mis ei kanna

tehnoruumi sihtotstarbelise kasutamise eesmärki; 6) ridaelamu kaasomanikud

(korteriomandite omanikud) on kohustatud täitma ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme

ruumi ning kilbiruumi sihtotstarbelisel kasutamisel üldkehtivaid sanitaar-ja

tuleohutuse eeskirju; 7) ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruumis ja kilbiruumis

soojuse-, elektri- ja veevarustusvõrgu omavoliline ümberehitamine, muutmine või

laiendamine või muu küttetorustiku või lisa küttesüsteemi paigaldamine on keelatud;

8) kinnistu ümber paigaldatud piirdeaed jääb alles ja on kõigi kaasomanike

(korteriomandite omanike) kaasomandis. Kaasomanikel ei ole pretensioone aia

kulgemise osas. Iga kaasomanik hooldab ja korrastab piirdeaeda vastavalt oma osa

suurusele ning piirdeaia ühtne värv, kuju või renoveerimine otsustatakse kõigi

kaasomanike poolt; 9) Kaasomanikud võivad kuivatada pesu oma esimese korruse

suurtel terrassidel pesukuivatusrestidel, mis on väljakujunenud tava; 10) kinnistu

kasutuskord ja kaasomanike (korteriomandite omanike) ainukasutusalad määratakse

vastavalt kasutuskorra lisaks olevale skeemile “Põhivariant”. Juhul, kui kohus ei pea

põhjendatuks XXXXXX XX, Tallinn asuva kinnistu kasutust skeemi "Põhivariant"

alusel, palub hageja määrata kinnistu kasutus skeemide "Alternatiiv 1" või "Alternatiiv

2" alusel; 11) Igal kaasomanikul (korteriomandi omanikul) on õigus vastavalt kinnistu

kasutuskorra p 10 alusel kohtu poolt määratud skeemile oma ainukasutusalal ilma

teiste kaasomanike nõusolekuta istutada üksnes põõsaid, lilli ning haljastada

ainukasutuses olev ala enda parema äranägemise järgi. Kaasomanikel (korteriomandi

omanikel) ei ole lubatud oma ainukasutusala piiridele rajada piirdeid või hekke, mis

takistavad juurdepääsu ridaelamu mistahes osale. Samuti ei ole lubatud oma

ainukasutusalale rajada ehitisi ega rajatisi; 12) Kaasomanikud (korteriomandi

omanikud) täidavad oma ainukasutusse jääval maa-alal üldkehtivaid sanitaar- ja

tuleohutuse eeskirju ning ei kasuta seda prahi, prügi, ehitusjäätmete mahapaneku,

lemmikloomade matmise või autode parkimise ja pesemise kohana. Iga kaasomanik

(korteriomandi omanik) on kohustatud hooldama ja korras hoidma oma ainukasutusse

jäävat maa-ala regulaarselt: koristab prügi, lemmiklooma poolt reostatud kohad, niidab

muru, hooldab heki-ja kõnnitee osa, puid, põõsaid ja teeb muud vajalikud tööd ning

kasutab seda heaperemehelikult. Remonttööde ajal võib kaasomanik ajutiselt oma

ainukasutusalal ladustada ehitusmaterjali, kuid tööde lõppedes tuleb see koheselt

likvideerida; 13) Kaasomanike (korteriomandite omanike) ühiskasutatavaks alaks on

korterite sissepääsuni kõnnitee laiusega kuni 1,1m ja ümber ridaelamu väljakujunenud

käigu- ja elamu hooldusrada maja seinast 1,1-4,8m laiusega, mis on kinnistu

kasutuskorra p 1.10 alusel kohtu poolt määratud skeemil viirutatud. Võimalik

pesukuivatusplats suurusega kuni ca 3m2 on vastavalt kinnistu kasutuskorra p-le 1.10

alusel kohtu poolt määratud skeemil kriipsjoonega tähistatud alal; 14) Iga kaasomanik

pargib oma auto kas garaaži või vahetult oma garaažiosa ette või avalikul tänaval

XXXXXX XX elamu vastas parkimisalal, mis on piisavalt suur. Loodushoiust

johtuvalt peseb iga automanik oma autot vaid oma garaažiosa ees, kus on tagatud reo-

ja õlise vee äravool XXXXXX tänaval olevasse ühiskanalisatsiooni kaevu. Seoses

kasutuskorra määramisega kohustada puudutatud isikuid vabastama kasutuskorraga

üldkasutusse määratud XXXXXX XX elamu ruumid, kõrvaldama kaasomanike

kasutust takistavad asjaolud ning lõpetama kasutuskorra vastane kinnistu ja sellel

asuva elamu kasutus alljärgnevalt: 1) Ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme ruum ning

kilbiruum vabastatakse sinna mittekuuluvatest asjadest ning ehitusmaterjalidest ja

nimetatud ruumid tehakse korda korterite 4, 3 ja 1 omanike kulul; 2) Elamu

tehnoruume ei või kasutada panipaigana, laoruumina, töökojana või prügipaneku

kohana ja nendesse tehnoruumidesse ei või paigutada asju ega tööriistu, mis ei kanna

tehnoruumi sihtotstarbelise kasutamise eesmärki; 3) Kilbiruumis taastatakse endine

(projektikohane) seis korteri 1 omaniku kulul; 4) Ridaelamu soojuse/veemõõdusõlme

ruumi soojuse- ja veevarustuse võrgu omavolilised ümberehitused ja lisa küttetorustik

likvideeritakse ning taastatakse endine (uue soojussõlme projekti kohane) seis; 5)

Korteri 4 omanik paigaldab oma kulul ümber omavoliliselt soojuse/veemõõdusõlme

ruumi paigaldatud lisa soojavarustuse torustiku oma reaalosa piiresse, kuna torud

varustavad soojusega ka nimetatud ruumi ega taga korteri 4 vaid reaalosa küttekulude

osa õigena fikseerimise ning seeläbi tekib suur soojakadu, mis mõjutab teisi

kaasomanikke; 6) Korterite 4 ja 3 omanikud paigaldavad soojuse/veemõõdusõlme

ruumi omavoliliselt muudetud elektrisüsteemi kontaktorid omal kulul ümber

elektrikilpi ja varustavad selle lukuga, välistamaks üldelektri kuritarvitamist oma

tarbeks. Elektrikilp oli kontaktorite ümber paigaldatud uue soojussõlme projekti

teostamise järgsena ja oli varustatud lukuga; 7) Korteri 1 omanik likvideerib kinnistul

asuva, oma lemmikloomade matmispaiga (oma garaažiosa taga) hauatähised ja

korrastab maa-ala omal kulul; 8) Korterite 4 ja 3 omanikud vastutavad omavolilise,

õigusliku aluseta ehitise - grillkuur-lehtla - püstitamise eest XXXXXX XX kinnistule

ning paigaldavad selle ümber sobivasse kohta, vastavale ainukasutusalale omal kulul,

likvideerivad ka selle ohtlikud kommunikatsioonid nii, et see ei rikuks avaldaja õigusi

XXXXXX XX osas ega naaberkrundi omanike õigusi projektikohaste garaažiosade

väljaehitamisel; 9) Korter 4 omanik istutab ümber või likvideerib oma kulul

omavoliliselt kinnistule istutatud oma õunapuud, mis jäävad väljapoole tema

ainukasutusala; 10) Vana pesukuivatuskoht, mis jääb vahetult sõidutee ja autode

parkimiskoha äärde ja seetõttu ei ole sobiv kasutamiseks, on osaliselt ka soojustrassi

keelualas, vajab likvideerimist või vajadusel paigutatakse sobivasse kohta

korteriomanike kulul. Pesukuivatusplats likvideeritakse või paigaldatakse sobivasse

kohta kõigi korteriomanike kulul. Võimalik pesukuivatusplats suurusega kuni ca 3m2

on vastavalt kinnistu kasutuskorra p 10 alusel kohtu poolt määratud skeemil

kriipsjoonega tähistatud alal. Kaasomanikud võivad kuivatada pesu oma esimese

korruse suurtel terrassidel pesukuivatusrestidel, mis on väljakujunenud tava.

Kostjate vastus

5. Kostjad vaidlesid koondhagiavaldusele ja koondavaldusele vastu. Kinnistul paiknevad

ehitised on seaduslikud. Garaažidele ei ole vaja ehitusluba taotleda. Hageja on

keeldunud kinnistusraamatu kannet muutmast, mistõttu on nõue arusaamatu. Kostjad

ei ole keeldunud ka ehitusregistri andmete muutmisest. Hageja pakutud kasutuskord

on ebamõistlik. See takistaks otseselt ja väga oluliselt kõikide teiste kaasomanike

poolset kinnistu kasutust. Kehtiv kasutuskord järgib kõigi korteriomanike huve.

Põhjendatud ei ole jätta maad hageja ainukasutusse. Hageja õiguste rikkumine

puudub.

Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

6. Maakohus jättis kõik hageja nõuded rahuldamata. Menetluskulud jättis kohus hageja

kanda.

7. Kohus võttis otsuse tegemisel aluseks koondavaldused ja koondvastused ning vaatas

asja läbi hagimenetluses TsMS § 613 lg 4 alusel, kuna antud menetluses on esitatud nii

hagimenetluses kui ka hagita menetluses lahendatavaid nõudeid.

8. Puudub vaidlus, et pooled on XXXXXX XX/XX korteriomanikud. 26.09.2007

määrusega

on

Harju

Maakohtu

Kinnistusosakond

juhtinud

tähelepanu,

et

kinnistamisavaldusele lisatud XXXXXX XX/XX ehitise plaanidel on korteriomandi

esemeks olevad ruumid piiritlemata, samuti ei ole ruumide tähistus nõuetekohane.

Puudub vaidlus, et plaanidel ei olnud kajastatud garaažiboksid, samuti rõdud/terrassid,

keldrikorruse plaan ei vastanud tegelikkusele. KÜ XXXXXX XX/XX üldkoosolek

otsustas 25.03.2004 viia lõpuni garaažide seadustamise ja hooneregistrisse kandmise.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 05.12.2007 kirjast nähtub, et teatise ehitise kohta

käivate andmete täpsustamiseks saavad esitada kõik omanikud ühiselt. Hageja on

küsinud kostjatelt kirjaga, kas nad soovivad kinnistamist ilma garaažiosadeta, samuti

on ta soovinud teavet garaažiosade seadustamise kohta. Hageja on pöördunud

korteriühistu poole andmete tegelikkusele vastavusse viimiseks ehitusregistris.

Korteriühistu on hagejale vastanud, millal garaažide mõõdistamine toimub. OÜ TLN

TIB on koostanud mõõdistusjoonised. 17.01.2009 on hageja esile toonud vead

mõõdistusjooniste ruumide eksplikatsioonis ning joonistel. 21.01.2009 on T.Viks

hagejale vastanud, et TLN TIB parandused on pandud hageja postkasti. Kostja palus

tagastada täidetud ehitise blanketi 23.01.2009. Hageja leidis, et eksplikatsioonis on

jätkuvalt vead. Kostja T.Viks on palunud hagejal täpsustada milles vead seisnevad.

23.01.2009 on hageja selgitanud vigu OÜ-le TLN TIB adresseeritud kirjas. 04.02.2009

on hageja kostjale saatnud koopia nimetatud kirjast. Hageja on võtnud täiendavalt

ühendust mõõdistajaga. Lõplikud mõõdistusjoonised valmisid 14.07.2009. 05.10.2009

on ehitusregistri andmed muudetud ning viidud tegelikkusega vastavusse.

Kinnistusraamatu kannet muudetud ei ole.

9. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 lg 1 järgi on õigus nõuda ebaõige kinnistusraamatu

kande muutmist. Esitatud tõendite kohaselt olid ehitusregistris ja kinnistusraamatus

ebaõiged kanded. Need kanded tulenesid korteriomandite moodustamisel kasutatud

vanadest kaardimaterjalidest. Isikutel puudub alus kahelda ametliku dokumentatsiooni

õigsuses. Seetõttu ei saa kostjatele ette heita ebaõigete andmete sattumist registritesse.

Hageja on esitanud tõendeid, mille kohaselt on ta pöördunud korteriühistu ning

kostjate poole, et viia andmed tegelikkusega vastavusse. Samas ei nähtu nendest

tõenditest, et kostjad oleks hageja õigusi rikkunud. Korteriühistu on vastu võtnud

otsuse garaažibokside seadustamise kohta. Kostjad tellisid kinnistu mõõdistamise.

Põhjendatud on eeldus, et litsentseeritud mõõdistusbüroo teostab mõõdistust

korrektset. Võimalikke mõõdistaja vigu ei saa kostjatele inkrimineerida. Käesolevaks

hetkeks on ehitusregistris õiged andmed. Kostjad ei rikkunud hageja õigusi. Seetõttu

jättis kohus rahuldamata hagi kostjate kohustuse tuvastamiseks esitada tahteavaldus

kinnistusraamatu kannete muutmiseks ning kohtuotsuse lugemiseks tahteavalduseks.

Hagi rahuldamise eelduseks saab olla hageja õiguste rikkumine kostjate poolt.

10. Kostjad on teinud hagejale ettepaneku kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Hageja

esindaja, advokaat M.Lõhmus vastas, et tehingu tegemiseks notari juurde minek

eeldab seda, et kostjad teeks Harju Maakohtule kirjaliku avalduse, mis sisaldaks kõigi

kostjate selget tahet, et hagiavalduses toodud nõuded võetakse täielikult kostjate poolt

õigeks. Seega on hageja keeldunud kinnistusraamatu kande tegemisest. Selline

käitumine ei vasta hea usu põhimõttele tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 138

lg 1 tähenduses. Kuigi kinnistusraamatu kanne on tegelikkuses ebaõige ja hagejal on

iseenesest õigus nõuda kande muutmist, ei rahulda kohus hagi, sest hageja on käitunud

vastuolus hea usu põhimõttega, s.o ise keeldunud kinnistusraamatu kande muutmisest.

Õiguse kuritarvitamine võib muuhulgas olla ka vastuoluline käitumine (Riigikohtu

lahend nr 3-2-1-102-07).

11. Nõudel kohustada kostjaid esitama XXXXXX XX ehitise kasutusloa taotlus, puudub

õiguslik alus. Kuivõrd garaažid on püstitatud 14.12.1989 ehitusloa alusel, pole vaja

täiendavat kasutusluba taotleda. Ehitusregistris on andmed juba muudetud.

12. Vastavalt Korteriomandiseaduse (KOS) § 10 lg-le 2 on korteriomanikul õigus

kasutada kaasomandi eset selle otstarbe kohaselt. Sama seaduse § 12 lg 1 järgi võivad

korteriomanikud korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eseme kasutamist reguleerida

kokkuleppega. Selline kokkulepe on olemas. Korteriühistu on 24.04.2004

üldkoosolekul vastu võtnud põhikirja muudatused, sellel koosolekul viibisid kõik

kostjad, kuid mitte hageja. Põhikirjas on muuhulgas sätestatud korteriomanike õigused

ja kohustused kaasomandi kasutamisel, s.h kohustused kinni pidada mõtteliste osade

kasutamiskorrast, pidada elamus ja selle ümbruses puhtust, võtta osa töödest, mida

tehakse elamu ja selle juurde kuuluva maatüki majandamiseks, mitte ehitama ümber

juhatuse kirjaliku loata korteri kütte-, elektri-, veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi,

lõhkuma või nõrgendama kandvaid seinakonstruktsioone, lubada siseneda oma

korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga kütte-, elektri-, veevarustuse- ja

kanalisatsioonirikete kõrvaldamiseks jm. Täpsemalt on kaasomandi kasutust

reguleeritud ka kodukorras. 17.01.2004 on korteriühistu vastu võtnud esimese

kodukorra, 14.12.2008 kinnitati uus kodukord. Kostjad on selle kodukorraga olnud

nõus, hageja on esitanud sellele vastuväiteid. Sõltumata sellest, et hageja kodukorraga

ei nõustunud, on tegemist kehtiva kaasomanike kokkuleppega – sellele on alla

kirjutanud kaasomanike enamus, kes seda ka täidavad. Kaasomanike kokkuleppel

puudub vorminõue ning seda võib vastu võtta, vormistada ja pealkirjastada mitmel

moel (ka suuliselt), seetõttu on kaasomanike viidatud kokkulepe, mis on

pealkirjastatud kodukorrana, kaasomanike vahel kehtiv. Kodukord mõistlik ja vastab

kõigi kaasomanike huvidele. Näiteks on lahendatud ruumidesse sisenemine kütte-,

elektri-, veevarustuse või kanalisatsioonirikke korral, mida hageja on probleemina

esile toonud. Hageja põhjused olemasoleva kasutuskorra muutmiseks ning endale

meelepärase kehtestamiseks on kohtu hinnangul otsitud.

13. Istutatud puud ja põõsad ei riku soojatorustiku kaitsevööndiga seotud nõudeid. Seda

kinnitas ka AS Tallinna Vesi, kelle poole hageja pöördus soojatorustiku kaitsevööndi

võimaliku rikkumise kontrollimiseks.

14. Mõistlikuks ei saa pidada hageja kasutuskorra realiseerimiseks grillkuuri/lehtla

ümberpaigaldamist või likvideerimist pelgalt seetõttu, et hagejale see grillkuur ei

meeldi. Tegemist ei ole väikeehitise, vaid rajatisega ning kohaliku omavalitsuse luba

ei ole nõutav. Üks kaasomanik ei või teisele kaasomanikule kahju tekitada ning seda

nii varalises kui mittevaralises mõttes. Äärmuslik on hageja nõue, et kostja Leevi

Rahuleid Hark peab likvideerima kinnistul asuva lemmikloomade matmispaiga, jättes

täiesti tähelepanuta sellise nõude emotsionaalse mõju kostjale. Hageja jätab

tähelepanuta, et ta ei ole ainuomanik, vaid üks omanik paljudest ning peab taluma

teiste kaasomanike kaaskasutust ning alluma enamuse otsusele kaasomandi

kasutamisel (AÕS § 72 lg 1 ja 3).

15. Hageja heidab ette, et soojasõlme ja kilbiruumi kasutavad kostjad panipaigana. Põhja-

Eesti Päästekeskuse Tuleohutusbüroo vastas hagejale, et 06.02.2009 kontrolli käigus

tuvastati keldriruumides ja soojussõlme ruumis tuleohutusnõuete rikkumine –

põlevmaterjali ladustamine. Korteriühistule on tehtud ka vastav ettekirjutus.

Kahtlemata tuleb täita tuleohutusnõudeid ning käesolevaks ajaks on rikkumine

kõrvaldatud. Samas, kui tegemist ei ole tuleohutusnõuete v.m nõuete rikkumisega, ei

ole põhimõtteliselt keelatud kasutada ühiskasutuses olevaid ruume panipaigana. Ka

see toimub kaasomanike enamuse kokkuleppel. Sama kehtib autoparkla osas.

Soojakulu arvestusega seonduv lahendatakse aga korteriühistu poolt, kes ei ole

käesolevas menetluses subjektiks.

16. AÕS § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et

kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike

huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu

põhimõttest,

eelkõige

hoiduma

teiste

kaasomanike

õiguste

kahjustamisest.

Kaasomanike kokkulepe kaasomandi kasutamiseks ei riku hageja õigusi. Esile ei ole

toodud ühtegi kaalukat aspekti, mis tingiks vajaduse eelistada vähemuse huve

enamuse huvidele. Hageja kasutuskorra kehtestamine tooks kaasa kaasomanike

enamuse kaaskasutuse olulise piiramise, sest hageja on soovinud keelata paljud

tegevused. Kasutuskorra kokkulepe tähendab kokkulepet, kuidas kaasomandit

kasutatakse. Mõistlik ei ole selline kasutuskord, mille eesmärgiks on kaasomanike

enamusele erinevate tavapäraste tegevuste keelamine. See läheb vastuollu eraõiguse

põhimõttega, millega soovitakse isikutele tagada võimalikult suur vabadus. Keelatud

on vaid see, mis ei ole lubatud. Keelud tulenevad õigusaktidest. Ühel kaasomanikul ei

ole õigust piirata ülejäänud kaasomanike (enamuse) omandiõiguse kasutamist.

Kasutuskorras ei ole vaja ka märkida seadusest või muudest õigusaktidest tulenevaid

kohustusi (näiteks teatud toimingute vastavus õigusaktidele), sest see tuleneb niigi

seadusest. Samuti ei ole vaja korrata korteriühistu põhikirjast tulenevat, sest see kehtib

samuti kõigi korteriomanike suhtes. Kostjate tegevus kaasomandi eset kasutades ei

ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid (KOS § 11 lg 1 p 1) ning hageja on

kohustatud neid mõjusid taluma (KOS § 11 lg 1 p 2). Kostjad ei ole teinud hagejale

takistusi kaasomandi kaaskasutuseks. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et hageja õigusi

kaasomandi kasutamisel ei ole rikutud, kostjad on toiminud heas usus ning

kaaskasutus on reguleeritud mõistlikult, hageja kasutuskord on kaasomanike enamuse

suhtes ebamõistlik, mistõttu jääb hageja nõue kasutuskorra kehtestamiseks

rahuldamata.

Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

17. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning teha

asjas uus lahend, millega hageja nõuded rahuldada.

18. Kohus jättis asjas olulist tähtsust omavad tõendid tähelepanuta ja hindamata. Kohus

rikkus TsMS § 436 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Kohtu seisukohad ja

järeldused ei ole piisavalt põhjendatud ning need ei tulene loogiliselt tõenditest, mille

alusel järeldusteni jõuti. Kohtu arutluskäik ei ole sisuliselt jälgitav. Kohus on tõendeid

hinnanud ühekülgselt ja jätnud asjas olulised tõendid arvestamata, rikkudes selliselt

TsMS § 232 lg-s 1 sätestatud tõendite igakülgse, täieliku ja objektiivse hindamise

kohustust, mis on viinud ebaõigete järeldusteni ja ebaõige otsuse tegemiseni.

19. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjatele ei saa ette heita ebaõigete andmete sattumist

registrisse. Kohus on ühekülgselt ja ebaobjektiivselt asjaolusid hinnates ning olulisi

asjaolusid tähelepanuta jättes asunud ebaõigele seisukohale, et kuna ebaõiged kanded

ehitusregistris ja kinnistusraamatus tulenesid korteriomandite moodustamisel

kasutatud vanadest kaardimaterjalidest, ei saa antud juhul kostjatele ette heita

ebaõigete andmete sattumist registrisse. 25.06.2007 tõestatud kinnistamisavaldusega

korteriomandite seadmiseks taotles korteriühistu XXXXXX XX/XX, keda esindas

juhatuse liige, kostja T.Viks, XXXXXX XX kinnistu ja sellel asuva elamu

kinnistamist korteriomanditena. Kinnistamisavalduse lisaks esitatud AS EKE poolt

20.06.2003 koostatud eksplikatsioonil ja plaanidel ei ole elamu kajastatud õigete,

tegelikkusele vastavate andmetega – plaanidel on ehitis ilma garaažiosadeta,

rõdu/terrassideta, keldrikorruse plaan ei vasta tegelikule ehitisele. Kinnistamiseks

esitati vana, ebaõige ehitise eksplikatsioon, milles ruumide suurus ei vasta

tegelikkusele. Kinnistamisavaldust allkirjastades on kostja T. Viks kinnitanud esitatud

andmete õigsust. Asjaolu, et kinnistamisavaldusele lisatud dokumendid on omavahel

vastuolus ja neis sisalduvad ebaõiged andmed, millest kostja T.Viks oli dokumente

elamu kinnistamiseks esitades teadlik, on kohus jätnud tähelepanuta. Ebaõigete

andmetega kinnistamisavaldus esitati teadlikult ja kõikide kostjate heakskiidul.

Kostjate rikkumine seisnes selles, et kostjate heakskiidul esitati ebaõigete andmetega

kinnistamisavaldus, mille alusel XXXXXX XX kinnistu ja sellel asuv elamu kinnistati

ebaõigete andmetega ning kostjad ei soovinud enne hageja poolt kohtusse pöördumist

ette võtta mingeid toiminguid ebaõige kinnistusraamatu kande muutmiseks.

20. Hageja on teinud kõik endast oleneva, et ebaõigete andmetega kinnistamist ei toimuks.

Hageja lasi juba 2004.a enda kulul mõõdistada kinnistu XXXXXX XX, kusjuures

kostjad eirasid hagejaga koostööd. Hageja pöördus ebaõigete andmete osas Tallinna

Linnaplaneerimise Ametisse ja taotles ebaõigete andmete parandamist. Kuna

XXXXXX XX elamu kuulub mitmele isikule, saab ehitise teatist esitada üksnes

ühiselt ja kohalik omavalitsus ei saa teha muudatusi ühe omaniku teatise alusel.

Hageja on korduvalt pöördunud kaasomanike poole ja palunud korteriomandite

kinnistamist selliselt, et garaažiboksid kuuluvad korteriomandite reaalosa hulka ning

teinud järelpärimisi garaažibokside korteriomandite reaalosade kinnistamise osas.

Kaasomanikud ei soovinud läbi viia garaažibokside ehitisregistris registreerimiseks

vajalikke toiminguid, ehitise mõõdistamist ja keeldusid alusetult korteriomandeid

kinnistamast selliselt, et garaažiboksid kuuluksid korteriomandi reaalosa hulka.

21. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kostjad ei ole hageja õigusi rikkunud. Kui isikule

kuuluv omand on kinnistatud ebaõigesti, rikub see isiku õigusi. Kohtu seisukoht, et

kinnistusraamatu kanne on ebaõige, mistõttu on hagejal õigus nõuda kande muutmist

ja kohtu seisukoht, et antud juhul ei ole hageja õigusi rikutud, on vastuolulised.

Korteriomaniku õiguse rikkumine võib seisneda ka korteriomandi reaalosa hulka

kuuluva ruumide ebaseaduslikus käsutusõiguse piiramises, kuna käsutada saab vaid

ühtset tervikut, mitte teatud osa tervikust. Vastavalt AÕS § 65 lg-le 1 võib isik, kelle

õigust on ebaõige kandega rikutud, näiteks ei ole tema õigust kinnistusraamatusse

kantud või on kantud ebaõigest või on kahjustatud mõne olematu koormatisega või

kitsenduse sissekandmise läbi, nõuda ebaõige kande muutmist või kustutamist.

22. Vastavalt ehitusseaduse § 33 lg-le 3 peavad mitme isiku ühises omandis oleva ehitise

korral kasutusloa taotluse, ehitise teatise esitama ehitise omanikud ühiselt ning

kasutusluba väljastatakse ehitise omanikule. Kuna XXXXXX XX ehitis ja

garaažiboksid on korteriomanike kaasomandis, peavad kaasomanikud kasutusloa

taotluse esitama ühiselt. Selleks, et viia Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja

ehitisregistris olevad andmed vastavusse XXXXXX XX elamu tegelike andmetega, on

XXXXXX XX elamu omanikel kohustus esitada ühiselt kasutusloa taotlused/ ehitise

teatised koos selle lisaks vastavalt ehitusseaduse § 36 lg-le 1 olevate dokumentidega.

Hageja on korduvalt palunud kostjatelt anda nõusolekud ehitisregistris olevate

andmete vastavusse viimiseks tegelike andmetega ning kinnistamisavalduste esitamist

selliselt, et korterite juurde kuuluvad garaažiboksid kuuluksid korteriomandi reaalosa

hulka, kuid kaasomanikud on sellest alusetult keeldunud ning jätnud garaažiosad

ehitistest välja.

23. Kohus on jätnud täielikult tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvestamata, et terve elamu

mõõdistamine ja ehitise teatiste esitamine kostjate poolt toimus peale hageja poolt oma

õiguste kaitseks kohtusse pöördumist. Kostjad on kasutusloa taotluse/ehitise teatiste

esitamise ja ehitisregistris andmete parandamiseks nõusolekute andmise osas hagi

pärast hageja poolt kohtusse pöördumist rahuldanud ning avaldanud soovi

kinnistamisavalduste tegemiseks. Eeltoodud asjaolu tõendab, et kostjad on selle

hagiavalduse nõude kohtumenetluse ajal täitnud ja sellega hagi sisuliselt õigeks

võtnud.

24. Kohus on alusetult jätnud hagi kinnistusraamatu kande muutmise nõudes rahuldamata

põhjusel, et hageja on väidetavalt käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Hageja ei ole

põhjendamatult keeldunud kinnistamisavalduste esitamisest ega käitunud hea usu

põhimõtte vastaselt. Arvestades, et kostjad asusid hageja nõuet kinnistusraamatu

kande parandamiseks täitma pärast hageja poolt kohtusse pöördumist, saab

kinnistusraamatu ebaõige kande parandamine kohtuväliselt toimuda üksnes juhul, kui

kostjad esitavad kohtule avalduse, millega võtavad hagi kinnistusraamatu ebaõige

kande parandamise osas ametlikult õigeks. Kostjad ei ole põhjendanud, miks

varasemalt ei olnud võimalik kostjate poolt kinnistusraamatu ebaõigete andmete

parandamiseks vajalikke toiminguid teha.

25. Kohus ei võtnud seisukohta hagi tagamise osas. Harju Maakohtu 11.03.2008

määrusega on kohus rahuldanud hageja hagi tagamise taotluse ja kandnud Harju

Maakohtu

kinnistusosakonna

Tallinna

kinnistusjaoskonna

registriossa

nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kinnistusraamatu ebaõige kande

muutmise nõude tagamiseks käsutamise piiramise vastuväite. Eeltoodust tulenevalt ei

oleks notar faktiliselt saanud tõendada kinnistamisavaldusi ning kinnistusregister ei

oleks saanud teha kande muudatust, kuna kinnisasja käsutamine oli hagi tagamise

korras piiratud. Seega oli kinnistamisavalduse esitamine faktiliselt võimatu. Hageja ei

ole keeldunud kinnistamisavalduste esitamiseks notari juurde minekust. Kohus ei ole

nimetatud asjaolu kohtotsuse tegemisel üldse arvestanud.

26. Kohus on alusetult jätnud rahuldamata kasutuskorra määramise nõude ega ole

kohustanud kostjaid lõpetama kasutuskorra vastast kinnistu ja kaasomandis olevate

ruumide kasutust. Ebaõige on kohtu seisukoht, et korteriühistu põhikirja muudatused

ja korteriühistu üldkoosolekul vastuvõetud kodukord kehtivad kaasomanike vahelise

kasutuskorra kokkuleppena. Kasutuskorra määramine ei ole korteriühistu pädevuses ja

kasutuskorra määramisel korteriühistu poolt on tegemist korteriühistu ebaseadusliku ja

pahatahtliku otsusega. Kohus ei ole analüüsinud ega andnud hinnangut küsimusele,

kas kasutuskorra määramine on korteriühistu pädevuses. 14.12.2008 ühistu koosoleku

otsusega kehtestatud uus kodukord ei ole sätestatud piisavalt täpselt ja ühemõtteliselt,

mistõttu reaalselt kasutuskorda ei järgita. Kostjad tegelikult ei täida kodukorda ega

kaasomanike vahelist kokkulepet ning kasutavad kinnistut ja sellel asuvat elamut oma

äranägemise järgi, arvestamata kodukorras sätestatud nõudeid. Seega ei pea kostjad

kodukorda kehtivaks kinnistu kodukorraks. Kostjate poolt reaalne kinnistu ja

kaasomandis olevate ruumide kasutamine rikub hageja õigusi. Samuti rikub kostjate

poolt pakutud kasutuskord tuleohutusnõudeid ning ei ole tagatud kinnistu kasutuse

ohutus ja õigusaktide nõuetest tulenevate piirangute järgimine. Kohus on viidatud

asjaolud jätnud tähelepanuta ja otsuse tegemisel arvestamata.

27. Ebaõige on kohtu seisukoht, et kinnistu ja kaasomandis olevate ruumide praegune

kasutamine on mõistlik ja vastab kõigi kaasomanike huvidele. Hagejal kui vähemusse

jäänud kaasomanikul pole praegusel hetkel mingit võimalust kinnistut kasutada, kuna

kostjatele kuuluvad objektid (puud, põõsad, grillkuur) on hõlmanud sisuliselt kogu

kinnistu. Kusjuures grillkuuri/lehtla ehitamist alustati ilma hageja nõusolekuta ning

sellega on kaasomanikud piiranud hageja võimalust kinnistut kasutada. Korterid 3 ja 4

on sisuliselt hõivanud ca 64% kogu kinnistust, mis on vastuolus heas usus toimimise

põhimõtte ning AÕS § 72 lg-ga 5 ja § 74 lg-ga 1. Kohus ei ole sellele hinnangut

andnud ja asjas olulist tähendust omavaid küsimusi lahendanud.

28. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et lemmikloomade matmispaiga likvideerimise

nõudmine on äärmuslik, jättes tähelepanuta emotsionaalse mõju kostjale. Eluruumide

juurde matmine sanitaarses tähenduses ei ole õigustatud ja hageja ei peaks seda

taluma. EÜ Määruse nr 1774/2002 kohaselt loomsete jäätmete kahjustamise viisiks on

vaid nende kuumtöötlemine, s.t loomsete jäätmete matmine ei ole lubatud

29. Kohtu järeldus, et tuleohutusnõuete rikkumine soojasõlmes ja kilbiruumis on

lõpetatud, on alusetu ja ebaõige. Kostjad ei ole käesoleva ajani vabastanud

kaasomandis olevaid ruume ega kõrvaldanud kaasomanike õiguste rikkumist kinnistul.

Kostjad kasutavad endiselt soojasõlme tööriistade ja isiklike asjade, s.h tuleohtliku

materjali hoidmiseks, soojasõlmes on endiselt likvideerimata täiendavalt rajatud

keskküttetorud,

kasutatakse

endiselt

omavoliliselt

elektrit.

Soojasõlme

ja

üldkilbiruumi kasutamine kostjate poolt selgitab, miks on elamus tekkinud suur

soojakadu, suur üldelektrikadu, suur tarbevee kadu. Hagejal puudub ligipääs

kilbiruumidele ja soojasõlmele.

30. Hageja poolt pakutud kasutuskord ei ole ebamõistlik. Kohus ei põhjendanud, millele

tuginedes ta seda järeldas ja sellisele seisukohale jõudis. Hageja on kasutuskorra

projekti koostades arvestanud maatüki suuruse, hoone paiknemisega kinnistul ja

kaasomanike mõtteliste osade suurustega, et tagada kõigi kaasomanike huvidele

vastav kasutuskord. Hageja poolt esitatud kasutuskorra määramise eesmärgiks on

saavutada kasutuskord, kus kõigil kaasomanikel oleks samaväärne õigus ja võimalus

kinnistut kasutada ja kus kinnistu kasutamine vastaks kõigi kaasomanike huvidele.

31. Kinnistu ja kaasomandis olevate ruumide praegune kasutamine rikub hageja õigusi

ning ei ole kooskõlas seadusega. Kostjad on sisuliselt kogu kinnistu neile kuuluvate

puude, põõsaste, rajatiste ja ehitistega omavoliliselt hõivanud ning see piirab oluliselt

kinnistu kasutamist hageja poolt. Kinnistu kasutamine peab lähtuma kaasomanike

omandiosade suurusest ja arvestama kõigi kaasomanike huve. Samuti rikub hageja kui

kaasomaniku õigusi asjaolu, et osad kaasomanikud kasutavad üldkasutuses olevaid

ruume isiklikuks otstarbeks. Kohus ei ole viidatud kaasomandi kasutamise

üldpõhimõtteid otsust tehes arvestanud. Kohus ei ole põhjendanud, miks kinnistu ja

kaasomandis olevate ruumide kasutamine peab toimuma üksnes kostjate huve

arvestades ning miks hageja peab taluma teiste kaasomanike kaaskasutust, mis rikub

tema õigusi kaasomandis oleva kinnistu kasutamisel.

32. Kohus jättis põhjendamatult hageja 23.08.2010 menetlusdokumendi ja toimikute vahel

olevad lahtised lehed (kohtusse esitatud menetlusdokumendid) asja materjalide juurde

võtmata. Kohtu seisukoht, et menetlusdokumentide esitamise tähtaeg oli möödunud,

on asjakohatu ja ebaõige. Maakohtu 10.02.2010 määruse kohaselt on kohus nõudnud

pooltelt koondhagiavalduse ja -vastuse esitamist ning määranud tõendite esitamise

tähtaja vastavalt TsMS § 237 lg-le 1. Kohus ei ole nimetatud määrusega piiranud peale

koondhagiavalduse

ja

-vastuse

esitamist

menetlusosaliste

poolt

esitatavate

menetlusdokumentide esitamist. Kohtu tõlgendus, et pärast koondhagiavalduse ja

-vastuse esitamist ei või enam esitada menetlusdokumente, on meelevaldne ja

vastuolus tsiviilkohtumenetluse põhimõtete ja põhiõigustega. Kohus jättes TsMS

§ 330 lg-d 1 ja 3 ning § 329 lg 2 rikkuvalt hageja 23.08.2010 esitatud taotlused ja

seisukohad seoses kostja poolt uue tõendi esitamisega välja, rikkus hageja põhiõigusi

esitada vastuväiteid toimikus oleva iga dokumendi kohta. Kohtu tegevusele esitatud

vastuväite rahuldamata jätmist ei ole kohus 20.09.2010 määruses sisuliselt

põhjendanud.

33. Kohus on rikkunud toimiku pidamise nõudeid. Kohus on põhjendamatult tagastanud

menetlusosaliste poolt kohtule esitatud dokumente, mistõttu on kadunud toimikute

järjepidevus ja ühtlus ning ülevaade menetlusest.

34. Kohus on alusetult jätnud rahuldamata paikvaatluse taotluse. Kohus ei hinnanud

taotluse rahuldamata jätmisel kõiki tõendeid ja faktilisi asjaolusid, menetlusosaliste

väiteid, hindamaks, kas paikvaatluse teostamine on vajalik või mitte. Paikvaatluse

tegemine oleks olnud hädavajalik, et kohtul kujuneks kohapeal olukorraga tutvudes

reaalne ettekujutus tegelikest asjaoludest. Hageja rõhutab, et hagita asja menetluses on

kohtul uurimiskohustus asja lahendamiseks vajalike asjaolude väljaselgitamiseks ja

kohus ei ole seotud poolte poolt esitatud asjaolude, väidete ja tõenditega. Kohus ei ole

antud juhul lähtunud kohtu uurimiskohustusest ega taganud objektiivse tõe

väljaselgitamist ning on rikkunud sellega TsMS § 477 lg-d 5 ja 7.

35. Kohtotsuses ei ole märgitud tsiviilasja hinda. Sellega rikkus kohus TsMS § 442 lg 2

p 51.

Vastus apellatsioonkaebusele

36. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata ja

kohtuotsuse muutmata.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

37. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks

läbivaatamiseks esimese astme kohtule osas, millega kohus jättis rahuldamata hagi

kinnistusraamatu

kannete

muutmiseks

tahteavalduste

andmise

kohustuse

tuvastamiseks ja sellest tulenevalt ka menetluskulude jaotamise osas.

38. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna

puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud

asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

39. Pooled ei vaidle asjaolu üle, et kinnistusraamatu andmed XXXXXX XX, Tallinnas

asuva kinnistu kohta ei ole õiged, kuna need ei ole kooskõlas tegeliku olukorraga, ja

need

tuleb

parandada.

Maakohus

leidis,

et

ebaõiged

andmed

ei

ole

kinnistusraamatusse kantud kostjate süül, kostjad ei ole hageja õigusi rikkunud ja

hageja on ise keeldunud kohtuväliselt kinnistusraamatu kannete muutmisest, milline

käitumine ei vasta hea usu põhimõttele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eeltoodu

alust jätta hagi rahuldamata, nagu maakohus tegi. AÕS § 65 lg 1 järgi võib isik, kelle

õigust on ebaõige kandega rikutud, nõuda kande muutmist. Ebaõige kanne tuleb viia

vastavusse tegeliku olukorraga olenemata sellest, mis põhjusel osutus kanne ebaõigeks

ja kuidas on pooled käitunud.

40. Ringkonnakohus ei saa ise teha selle nõude osas uut otsust alljärgnevatel põhjustel.

TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse,

asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend,

millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Ka kinnistusraamatuseaduse

(KRS) § 34¹ lg 8 sätestab, et puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise

kohustus. KRS § 34¹ lg-s 52 sätestatu kohaselt peab puudutatud isiku nõusolek

sisaldama § 34 lg-s 6 sätestatud andmeid, s.t muu hulgas peab olema märgitud

taotletava asjaõiguse sisu. Antud juhul ei ole hageja nõudena esitanud asjaõiguse sisu,

millele ta tahteavaldust soovib. Kostjate tahteavaldus ei saa olla abstraktne kohustus

anda nõusolek kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kuna kohtulahend asendab

TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 34¹ lg 8 järgi tahteavaldust, peab selle resolutsioonis

sisalduma asjaõiguse sisu. Kohus ei saa kostjate tahteavalduse sisu ise tuletada.

41. Ekslik on hageja seisukoht, et kohus oleks pidanud eelnimetatud nõude rahuldama,

kuna kostjad on hagi sisuliselt õigeks võtnud. Õigeks saab võtta hagi, mis kuuluks

rahuldamisele. Hageja ei ole senini esitanud kinnistusraamatu kannete muutmiseks

tahteavalduste andmise kohustuse tuvastamise nõuet, mida kostjad saaks õigeks võtta.

42. Ringkonnakohus leiab eeltoodu alusel, et maakohus jättis asja menetlemisel täitmata

eelmenetluse ülesanded, mis on sätestatud TsMS §-s 392. Muu hulgas peab kohus

eelmenetluses välja selgitama hageja nõuded ja kostjate seisukoha esitatud nõuete

kohta. Tsiviilasja materjalist ei nähtu, et kohus oleks juhtinud hageja tähelepanu nõude

puudulikkusele ja teinud talle ettepaneku asjaõiguse sisu esitamiseks. Kuna

eelmenetluse läbiviimine kuulub esimese astme kohtu pädevusse, ei saa

ringkonnakohus maakohtu poolset menetlusnormi olulist rikkumist ise kõrvaldada ja

teha kohtuotsuse tühistamisel eelnimetatud osas uut otsus, mistõttu tuleb asi tühistatud

osas saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumist.

Seetõttu ei käsitle ringkonnakohus muid apellatsioonkaebuse väiteid, mis on esitatud

eelnimetatud nõude lahendamise kohta maakohtus.

43. Muus osas on hageja nõuete rahuldamata jätmine seaduslik ja põhjendatud. Maakohus

ei rikkunud otsuse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme, nagu hageja leiab. Kohus

kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Kohtuotsuse põhjendav osa vastab TsMS

§ 442 lg-s 8 sätestatud nõuetele. Kohus märkis otsuses, millistele asjaoludele ja

tõenditele ta oma järeldused rajas. Apellatsioonkaebuses kordab hageja põhiliselt

esimese astme kohtus esitatud seisukohti, millele maakohus on otsuses juba hinnangu

andnud. Ringkonnakohus nõustub muus osas esimese astme kohtu otsuse

põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.

44. Nõude ehitise kasutusloa taotluse esitamiseks tahteavalduse andmise kohustuse

tuvastamiseks eesmärgil viia Tallinna Linnaplaneerimise Ametis ja ehitisregistris

olevad andmed vastavusse XXXXXX XX elamu tegelike andmetega jättis kohus

õigesti rahuldamata. Ehitisregistris on andmed muudetud ja sellekohane nõue on

alusetu. Samuti on alusetu hageja nõue kostjate tahteavalduse andmise kohustuse

tuvastamiseks esitada kinnistamisavaldus kinnistusraamatu kannete muutmiseks. Kuna

hageja on esitanud ka nõude kinnistusraamatu kannete muutmiseks tahteavalduste

andmise kohustuse tuvastamiseks ja TsÜS § 68 lg 5 ja KRS § 34¹ lg 8 järgi asendab

tahteavaldust kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma, ei

ole kostjatel kohustust esitada kannete muutmiseks kinnistamisavaldust.

45. Kaasomandi kasutuskorra määramise nõude osas tuvastas maakohus õigesti, et

kaasomanikel on olemas kehtiv KOS § 12 lg 1 kohane kokkulepe kaasomandi eseme

kasutamiseks. KÜ XXXXXX XX/XX kodukorra p-s 4 on korteriomanike kinnitus, et

see on käsitletav kaasomanike enamuse otsusena kasutuskorra kindlaksmääramiseks

(VII kd lk 136-138). KOS § 12 lg 3 kohaselt võib korteriomanik nõuda, et

korteriomandi reaalosa ja kaasomandi eset kasutatakse seaduse ning korteriomanike

kokkulepete ja otsuste kohaselt. Kui kostjad ei täida kodukorda (kaasomanike

kokkulepet), nagu hageja väidab, ei anna see iseenesest alust uue kasutuskorra

määramiseks. Hageja võib sellisel juhul esitada kostjate vastu hagi kaasomandi

kasutamisel takistuste kõrvaldamiseks ja nendest hoidumiseks enamuse otsuse järgi,

s.t. kokkuleppe täitmiseks. Hageja on esitanud sellised nõuded kasutuskorra

kindlaksmääramise osana, mida kohus selliselt lahendada ei saa. Kuigi kaasomanik,

kes leiab, et enamuse otsus rikub tema õigust asja kasutada ja vallata, on õigustatud

KOS § 12 lg 3 alusel nõudma kasutuskorra kindlaksmääramist teisiti, kui see on

määratud enamuse otsusega, ei ole maakohus antud juhul tuvastanud asjaolusid, mis

annaks alust kasutuskorra kindlaksmääramiseks teisiti, s.o hageja soovitud viisil.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjate tegevus kaasomandi eset

kasutades ei ületa omandi tavakasutusest tekkivaid mõjusid (KOS § 11 lg 1 p 1),

hageja on kohustatud neid mõjusid taluma (KOS § 11 lg 1 p 2) ja kostjad ei ole teinud

hagejale takistusi kaasomandi kasutamisel.

46. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, nagu oleks kohus rikkunud

toimiku pidamise nõudeid. Toimik on maakohtus korrastatud ja menetlus jälgitav.

TsMS § 238 lg 1 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste

tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas

tähtsust. Seega oli maakohtul õigus tagastada pooltele tõendeid, millised ei olnud

kohtu

hinnangul

asja

lahendamiseks

tähtsad.

Hageja

ei

taotlenud

apellatsioonimenetluses maakohtu poolt vastuvõtmata tõendite asja juurde võtmist.

23.08.2010 hageja vastuse kostjate koondvastusele võttis ringkonnakohus asja juurde.

Hageja ei esitanud ringkonnakohtule selle menetlusdokumendi sisuga seonduvaid

taotlusi.

47. Kaasomanike kasutuskorra kindlaksmääramine toimub hagita asja menetlemiseks

kehtestatud sätete järgi. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus seotud menetlusosaliste

esitatud taotlustega ega asjaoludega ega hinnanguga asjaoludele. Kohtul ei olnud

kohustust paikvaatlust korraldada, kui ta leidis, et asja on võimalik lahendada muude

tõendite ja faktiliste asjaolude alusel. Maakohus on paikvaatluse tegemise taotluse

rahuldamata jätmist põhjendanud (t lk 196).

48. Õige on hageja etteheide, et maakohtu otsuses ei ole märgitud tsiviilasja hinda, nagu

näeb ette TsMS § 442 lg 2 p 5¹. See puudus ei anna aga iseenesest alust kohtuotsuse

tühistamiseks.

49. Menetluskulude jaotus otsustatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise

tulemusest. Muu hulgas juhib ringkonnakohus maakohtu tähelepanu sellele, et

olenevalt menetluse käigust võib menetluskulude jaotamisel tõusetuda TsMS § 168

lg 6 kohaldamise võimalus. Nimetatud sätte kohaselt kannab hageja menetluskulud

ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ja kui kostja

võtab hagi kohe õigeks.

Kaupo Paal

Imbi Sidok

Ande Tänav