2-10-51899/13 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-51899 1 / 3

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Määruse tegemise aeg ja koht 24. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-51899 Tsiviilasi Narva linna avaldus alealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu (registrikood 75009148, Linda 4, Narva linn) Avaldaja lepinguline esindaja Julia Perevalova Asjast puudutatud isikud: Alaealine laps A M (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Leanika Tamm (Leanika.Tamm@hansalaw.ee) Eestkostja kandidaat V K (isikukood XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus. 2. Määrata alaealise lapse A M (sündinud XXX.) eestkostjaks V K kuni A M täisealiseks saamiseni.

3. Määratleda eestkostja ülesannete ring kõigi toimingute ja tehingute tegemisega eestkostetava nimel ning eestkostetava ja tema ülalpidamise eest hoolitsemisega, lähtudes oma tegevuses eestkostetava huvidest.

4. V K on A M seaduslik esindaja ning on kohustatud: - esitama kohtule kirjaliku nimekirja lapse vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta; - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01. detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest. 5. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

2-10-51899 2 / 3

6. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 21.10.2010.a Viru Maakohtule avalduse A M eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt A M üksikema M M suri 11.08.2010.a. Lapse eest hoolitsevad lapse vanaema V K ja V K abikaasa A K. V K väljendas soovi olla lapse eestkostjaks kuni lapse täisealiseks saamiseni. Avaldaja on seisukohal, et V K oma isikuomadustelt, varalisest seisundist ja võimetest tulenevalt, samuti seoses sugulussuhetega, võib olla lapse eestkostjaks. V K kodus on lapsele loodud kõik vjaalikud tingimused. V K toetab last nii tema vaimses kui füüsilises arengus. V K töötab, tema abikaasa A K saab töövõimetuspensioni. Vastavalt Narva Haigla psühhiaatri Vladimir Savini 23.08.2010.a. tõendi järgi V K on psüühiliselt terve. Vastavalt Narva Perearstikeskuse arsti Valentina Mišenkova 24.08.2010.a. tõendi järgi võib V K olla eestkostjaks. Avaldajale ei ole teada asjaolusid, mis ei võimalda V K olla lapse eestkostjaks.Avaldaja palub määrata V K alaealise A M eestkostjaks.

Viru Maakohtu 21. oktoobri 2010.a. kohtumäärusega määrati esialgse õiguskaitse korras alaealise Artemi Mihhejevi ajutiseks eestkostjaks Valentina Klementieva kohtumenetluse ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks.

Artemi Mihhejevile riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Leanika Tamm esitas 04.01.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust. Arvamuse kohaselt puudub A M peale ema surma isik, kes oleks tema seaduslikuks esindajaks. A M vajab seaduslikku esindajat täisealiseks saamiseni, pärandi vastuvõtmiseks, tehingute tegemiseks, lepinguliste kohustuse täitmiseks. Faktiliselt täidab V K eeskostjale ette nähtud lapse esindaja rolli alates 2010.a. suvest, mil lapse ema suri. V K on igakülgselt hoolitsenud A M majandusliku seisundi eest ja andnud temale vabatahtlikult täielikku ülalpidamist. Samas on V K ka perekonnaseadusest tulenev kohustus ülal pidada oma alaealist lapselast. Esindaja leiab, et V K on sobiv isik eestkostja ametisse. Esindaja palub määrata A M eestkostja kuni A M täisealiseks saamiseni.

V K on kohtule andnud nõusoleku A M eestkostjaks olemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud A M esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 1 kohaselt lahendatakse alaealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses. Perekonnaseaduse (PKS) § 171 lg 1 kohaselt kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja.

Kohus tuvastas, et alaealise lapse A M (sündinud XXX.) ema M M on surnud 11.08.2010.a. Lapse isa kohta lapse sünniaktis kanne puudub.

2-10-51899 3 / 3

Kuna lapse A M ema on surnud ja isa lapsel ei ole, siis tuleb alaealisele A M määrata eestkostja.

PkS 174 lg 4 kohaselt isikut võib eestkostjaks määrata üksnes tema nõusolekul ning lg 3 kohaselt eestkostja valikul tuleb arvestada tema isikuomadusi, varalist seisundit ja võimeid eestkostja kohustusi täita.

A M eestkostjaks määramiseks on andnud nõusoleku tema vanaema V K. Kohus tuvastas, et peale ema surma on A M elanud oma vanaema peres. Narva linna hinnangul V K isikuomadused ja võimed sobivad eestkostja kohustuste täitmiseks. Tervislikke vastunäidustusi lapse eestkostele võtmiseks avaldajal ei ole. Narva linna hinnangul puuduvad avaldaja suhtes PkS § 174 sätestatud asjaolud, mis takistaksid tal olemast alaealisele eestkostjaks.

Võttes arvesse, et alaealine laps A M on jäänud ilma emata s.t. ilma vanemlikust hoolest ning A M juba elabki oma vanaema V K juures, siis leiab ka lapsele määratud esindaja, et eestkostjaks määratav isik on suuteline kandma eestkostja kohustusi ning tema määramine lapse A M eeskostjaks on lapse huvides.

PKS § 172 kohaselt eestkostjale kuulub nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus ning § 179 lg1 kohaselt eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja. Tal on õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piirides.

Kooskõlas PKS § 195 lg 1 eestkoste lõpeb eestkostetava täisealiseks saamisega.

Lähtudes eeltoodust, on kohus veendunud, V K on eestkostjaks sobiv isik, kes sobib oma isikuomadustelt ja võimetelt kaitsma alaealise lapse A M huve ja täitma eestkostja ülesandeid. Seega kohus leiab, et alaealise A M eestkostjaks tuleb määrata tema vanema V K kuni alaealise täisealiseks saamiseni.

TsMS § 194 lg 1 järgi võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta.

TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik