2-10-6138/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

25. jaanuar 2011. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-10-6138

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Valeri Pahhurin vastu 290.73 euro

(4 549,00 krooni) väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

127.82 eurot (2000 krooni)

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479, Jõe 3, Tallinn,

esindaja Silver Eensaar, A.Weizenbergi 20, 10150 Tallinn);

Kostja Valeri Pahhurin

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Valeri Pahhurin’lt OÜ Aktiva Finants kasuks 21.12.2006.a laenulepingu

alusel tekkinud võlgnevus 290.73 eurot (4 549,00 krooni), millest põhivõlgnevus on

127.82 eurot (2000 krooni), viivis 127.76 eurot (1999 krooni) ja lepingusõlmimise tasu

35.15 eurot (550 krooni).

3. Välja mõista Valeri Pahhurin’lt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 127.82 eurolt (2000 krooni) alates 8.02.2010 kuni põhinõude täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas), kusjuures

viivisenõuded kokku (juba sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või

ületada 127.82 eurot (2000 krooni).

Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Valeri Pahhurin’i kanda.

2. Välja mõista Valeri Pahhurin’lt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 143.80 eurot

(2250 krooni).

3. Valeri Pahhurin’l tuleb tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud

ulatuses.

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741

lõige 4).

Otsuse kättetoimetamine

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega,

võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1,

§ 420 lg 1, § 442 lg 6). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele

kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata

jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule

poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS

§ 142 lg 1, 2). Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos

dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 416 lg 2,

§ 340).

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale

apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse,

et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa.

Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4.

TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja

hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 15.98 eurot (250 krooni), hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõiv 63.91 eurot (1 000 krooni) ja hageja esindaja õigusabi kulu 159.78

eurot (2 500 krooni), kokku seega 239.67 eurot (3 750 krooni).

Hageja poolt tasutud riigilõivude suurused tulenevad riigilõivuseadusest, mistõttu tuleb kostjalt

menetluskuluna hageja kasuks välja mõista riigilõiv 79.89 eurot (1 250 krooni).

Tulenevalt TsMS § 175 lõikest 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks

määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja

kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva

tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja

kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Antud hagi näol on tegemist n.n masshagiga,

mida kasutatakse korduvalt samalaadsete juhtumite korral ja mis on oma sisult ühetaolised.

Arvestades nõude suurust (hagihinda) ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keerukas ega mahukas

ja hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega, peab kohus põhjendatud õigusabi kuluks 63.91 eurot (1000 krooni).

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 143.80 eurot (2250 krooni).

TsMS § 177 lg 2 sätestab, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust

kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes

1 ettenähtud ulatuses. TsMS § 177 lg 2 alusel ja hageja taotlust arvestades tuleb kostjal tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtunik