3-10-1459/49 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-1459 Otsuse kuupäev

24. jaanuar 2011 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Tiina Titma kaebus Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kohustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev

22. detsember 2010 Istungil osalenud isikud Vastustaja Tartu Ülikooli esindaja õigusteaduskonna dekaan professor Jaan Ginter Resolutsioon

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Poolte menetluskuud jätta nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o kuni 23. veebruarini 2011. a. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tiina Titma ja Tartu Ülikooli (TÜ) vahel on 2007. a septembris sõlmitud õppeteenuse osutamise leping.

2. T. Titma esitas 06.06.2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse TÜ õigusteaduskonna kohustamiseks. Kaebuse esitamise ajal oli Tiina Titma TÜ üliõpilane õppides avatud ülikoolis õigusinstituudi III kursusel ja proviisoriõppe III kursusel. 25.06.2010. a esitas T.Titma kaebuse täpsustuse. Menetlusosalise poolt on kohtule esitatud tõendid asjaolude ja menetluse käigu osas järgmiselt.

3. T. Titma sooritas 29.06.2009. a asjaõiguse järeleksami hindele „F“ ja esitas 02.11.2009. a TÜ õigusinstituudi õppejõud Kaupo Paalile vaide.

T. Titma esitas 10.03.2010. a TÜ õigusteaduskonna dekaanile taotluse, mis lahendati dekaan professor Jaan Ginteri 18.03.2010. a vastusega taotlusele (tlk 36).

T. Titma esitas 23.03.2010. a TÜ õigusteaduskonna dekaan professor Jaan Ginteri 18.03.2010. a otsusele apellatsiooni. 30.03.2010. a vastas TÜ õigusteaduskonna dekaan professor Jaan Ginter T. Titma taotlusele (apellatsioonile).

T. Titma esitas 13.04.2010. a avalduse TÜ õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjonile (tlk 37). TÜ õppekorraldusega seonduvate otsuste vaidluskomisjoni esimees professor Irene Kull vastas 19.05.2010. a T. Titma apellatsioonile, selgitades apellatsiooni esitamise õigusega seonduvat ning asjaolu, et eeldusaineid läbimata ei ole võimalik magistriõppe aineid õppida.

4. Tallinna Halduskohtu 08.06.2010. a määrusega jäeti rahuldamata kaebaja T. Titma esialgse õiguskaitse taotlus ja anti haldusasi menetlemiseks üle Tartu Halduskohtule.

Tallinna Ringkonnakohtu 25.06.2010. a määrusega jäeti T. Titma määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 08.06.2010. a määrus muutmata.

5. 25.08.2010. a esitas T. Titma Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse ja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada Tartu Ülikooli Õigusinstituuti avaldama tema hinded järgmistes 2009/2010 õppeaastal toimunud ainetes, millel kaebaja osales või esitas ka eksamitöö või arvestuse: kriminaalpoliitika, EL õiguse erikursus, finantsõigus, sotsiaalhooldusõigus, konkurentsiõigus, praktiline teadusloome, rahvusvaheline eraõigus.

6. Tartu Halduskohtu 02.09.2010. a määrusega jäeti T. Titma esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. 13.09.2010. a esitas T. Titma Tartu Halduskohtule määruskaebuse 02.09.2010. a määruse tühistamiseks. Tartu Ringkonnakohtu 03.11.2011. a määrusega jäeti määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 02.09.2010. a määrus muutmata.

Kaebaja nõuded

7. Tiina Titma esitas 06.06.2010. a Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega: 1) kohustada Tartu Ülikooli õigusteaduskonda vormistama kaebuse esitaja poolt läbitud õppeained Tartu Ülikooli õigusinstituudi õppeinfosüsteemis ja kohustada võimaldama teha eksamid, mis jäid tegemata Tartu Ülikooli Õigusinstituudi viivitusest tulenevalt: õiguse filosoofia, rahvusvahelise õiguse erikursus; 2) kohustada Tartu Ülikooli õigusteaduskonda hindama kaebuse esitaja poolt läbitud õppeainete vastavust õigusteaduskonna magistriõppesse astumiseks kas seisuga veebruar 2010 pärast ainete vormistamist õppeinfosüsteemi või pärast võimaldamist läbida II semestri õppeained eksami või arvestusega ning vahetama vastavalt T. Titma 27.02.2010 avaldusele bakalaureuse õppekava magistriõppe õppekava vastu, arvestades õppeaine „asjaõigus“ läbimist; 3) kohustada Tartu Ülikooli võimaldama kaebuse esitajal läbida II semestril läbitavad magistriõppe ained arstiteaduskonna üliõpilasena; 4) kohustada Tartu Ülikooli õigusteaduskonda kinnitama T. Titma lõputöö teema.

8. T. Titma esitas 25.06.2010. a kaebuse täpsustuse, milles palub kohut tuvastada 03.06.2009. a ja 29.06.2009. a sooritatud asjaõiguse eksami hinnete tühisuse ning lugeda asjaõiguse eksam läbituks esimesel korral. Samuti palub kaebaja kohut kohustada Tartu Ülikooli õigusteaduskonda vahetama kaebaja õppekava vastavalt tema 27.02.2010. a taotlusele ja reimmatrikuleerima ta Tartu Ülikooli, tunnistada kehtetuks Tartu Ülikooli 19.05.2010. a vaidluskomisjoni vastus, kohustada Tartu Ülikooli Õigusinstituuti registreerima kaebaja kaebuses nimetatud õppeainetele koos tulemustega ning laiendada kohustust õppeaine hinde registreerimise osas ka ainetele rahvusvaheline eraõigus ja haldusmenetlusõigus.

9. 25.08.2010. a esitas T. Titma Tartu Halduskohtule kaebuse täpsustuse, milles palub kohut kohustada Tartu Ülikooli Õigusinstituuti võimaldama tal teha lisaks õiguse filosoofiale ja rahvusvahelise õiguse erikursusele järgmistes õppeainetes eksamit – õiguslik otsustus ja tõlgendamine, kriminaalmenetlus, inimja põhiõiguste kaitse, rahvusvaheline sotsiaalhooldusõigus ja haldusõiguse õppeaine läbimiseks puuduolev osa ja avaldama enne nende õppeainete õppematerjalid, mida kaebaja palus käsitleda kaebuse esemena 11.06.2010. a esitatud määruskaebuses.

10. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on õigusvastaselt piiranud õigust hariduse omandamisele eksamitele mittelubamisega (põhiseadus ja ülikooliseadus). 2008/09 õppeaastal ei teinud avaldaja positiivsele hindele kahte järjestikust asjaõiguse eksamit, millest esimese eksamitööd kaebaja näinud ei ole, mistõttu palus ta näha eksamitöid. Kaebaja vaidlustas teise eksami tulemuse, kuid vastustaja ei ole vastanud kaebaja taotlusele peatada TÜ 29.09.2009. a arve aegumine. Kaebaja leiab, et järeleksami hindaja ei olnud erapooletu. Seetõttu ei saanud kaebaja kandideerida magistriõppesse. Kaebaja ei saanud registreeruda 2009/2010 aastal õppeainetele ja juhendaja suulise loa alusel läbitud õppeaineid ei kantud õppeinfosüsteemi ja kaebajale ei ole teatavaks tehtud ka hindeid osades õppeainetes.

II semestril taotles avaldaja taas täiskoormusega õppes osalemist mitmetel erinevatel alustel, milleks seadus annab võimaluse ja leping kohustab ja palus nõustamist täiskoormusega õppe võimaluste kohta. Kaebajal ei võimaldatud registreeruda enam kui ühele ainele. Kumbalgi semestril ei võimaldatud kaebajal läbida täiskoormuses õppekava mahtu. Avaldaja on aga tasunud TÜ-le täiskoormuses õppimise eest õppeteenustasu. Samas annab (ja ka kohustab) nii seadus kui ka TÜ ja Tiina Titma vahel 06.09.2007.a. sõlmitud leping erinevaid võimalusi õppeainete läbimiseks. Avaldaja on oma kohustused täitnud – käinud loengutel, tasunud õppeteenustasu, püüdnud ained lõpetada eksami läbimisega ja taotleb kohtult oma kohustuste täitmise võimaldamist – läbitud ainete legaliseerimist ja kevadsemestril osaletud ainete lõpetamiseks vajaliku eksami või arvestuse võimaldamist koos õppematerjalide avaldamisega. Positiivses õiguses rakendatakse avaldajale teadaolevalt printsiipi – mis ei ole keelatud, on lubatud. Avaldajale on kohaldunud jätkuvalt karistusõiguslik printsiip – mis ei ole lubatud, on keelatud. Eesti riigi hariduspoliitika on soosiv õppimise suhtes, seda eeskätt viimaste riigi ja ülikoolide vaheliste lepingute valguses, mis finantseerivad haridustee poolelijätnute õpinguid.

Materiaalseid piiranguid (õppekohtade arv auditooriumis jms) õppeainete läbimiseks ei esine, sest avaldaja on osalenud kõigil õppesessioonidel ja osalenud nii loengutel kui seminaridel.

44 AP ulatuses eeldusainete läbimine ei saa kuidagi olla piiravaks tingimuseks õppekavavälisel, õppesuunavälisel õppel, samuti eksternina õppel ega ka õppel teise ülikooli tudengina. Lisaks oleks sel juhul võimatud kõik ülikoolide vahelised tudengite vahetusprogrammid. Lisaks tuleks arvestada, et õppekavaväline õpe on olnud praktikaks, seega tavaks ka õigusteaduskonnas.

Kuivõrd avaldaja õpib ka teistel erialadel, milles ta kirjutab magistritaseme töid, mis mõlemad on seotud õigusteadusega, on nimetatud ainete läbimine väga oluline ka lõputööde kirjutamisel.

Avaldaja sai nõusoleku magistritöö juhendamiseks Mario Rosentault ja esitas selle ka vastavasse instituuti ning teavitas sellest ka TÜ õigusteaduskonna dekaani, kelle vastuses oli sedastatud, et magistritöö teemat ei saa kinnitada enne tudengi astumist magistriõppesse.

11. Vastustaja on eiranud VÕS sätteid, kui ei võimalda kaebajal magistriõppe õppeainete läbimist. Vastustaja tuleb lugeda nõustunuks avaldaja õppesuunaväliste ainete läbimisega ja õppekava vahetusega. Avaldaja ei ole saanud vastust õppekava vahetuse osas (bakalaureusekava vahetamise magistri õppekava vastu) ja pole ka hinnatud avaldaja ainete läbimist sisseastumiseks magistriõppesse, seega tuleb need taotlused lugeda vastustaja poolt nõustunuteks. Avaldajale ei saa panna vastutust avalik-õigusliku organisatsiooni administratiivse asjaajamise osas. Avaldajal on läbitud ka asjaõiguse II osa.

Ainekavaväliste ainete läbimine on väljakujunenud praktika nii TÜ-s kui teistes Eesti ja ka välismaa ülikoolides. Avaldaja käis konsultatsioonidel teistes ülikoolides ja talle võimaldatakse läbida teiste ülikoolide õppeaineid ilma sisseastumiseks kohustuslikke eeldusaineid läbimata. Ülikooliseadust lugedes saab mis tahes mõistlik inimene aru, et õppesuunaja õppekavaväliseid aineid on võimalik läbida ilma 44 AP koosneva eeldusainete loetelu läbimata.

12. Ainekavaga sätestatud kohustuslikeks eeldusaineteks on „magistriõppe eeldusained“. Vastavalt TÜ Õppekorralduseeskirja p 47 on õppeaine ainekava koostajaks vastutav õppejõud. TÜ Õigusteaduskonna vastutavateks õppejõududeks on kõrgharidusega õigusteaduse spetsialistid. Kuivõrd õigusteaduse aluseks on eelkõige täpsus formuleeringutes, on põhjendatud eeldus, et ainekava koostajad pidasid silmas nimelt „magistriõppe eeldusaineid“ Ülikooliseaduse § 28 mõttes. Ei ole põhjendatud viide, et enam kui viisteist õigusteaduse eriharidusega spetsialisti eksisid terminoloogilises formuleeringus ja „mõtlesid“, et õigusinstituudis on vajalik moodustada kinnine õppekava ja piirata kõigi nii Eesti (nii teisel õppesuunal kui teises kõrgkoolis õppiv üliõpilane) kui välismaiste tudengite osalemist TÜ ÕI magistriõppes, nõudes neilt eelnevat kõigi õigusteaduskonna 44 AP ulatuses nimetatud „õigusteaduskonna magistriõppe eeldusainete“ läbimist.

Seetõttu tuleb lugeda antud konkreetsel juhul asjaõiguse läbimise nõuet magistriõppe õppeainete läbimiseks õppekavavälisel, õppesuunavälisel, külalisõpilasena ja eksternõppes põhjendamatuks, kuivõrd avaldajal on läbitud kõrghariduse esimene aste ja õpib käesoleval ajal magistriõppes. Avaldaja tugineb usalduskaitsele – kui kõrgharidusega õigusteaduse spetsialistid on väljendanud oma tahet „magistriõppe eeldusaine“ kehtestamisega õppeaine läbimiseks, siis täpselt seda nad ka mõtlesid ja mitte „õigusteaduskonna magistriõppe eeldusaineid“.

Regulatsioonid on kehtestatud üldiste juhtumite korraldamiseks. Seetõttu on üksikjuhtumite reguleerimiseks sätestatud ka vastav kord. Antud juhul, kui avaldajal puudub võimalus vaadata oma tehtud eksamitöid ja olemasoleva eksami lahend on sarnane õpperaamatuks oleva P. Pärna „Asjaõiguse kommenteeritud väljaande“ juhistega, ei tunne avaldaja, et tema puhul oleks eeldusainete läbimise nõudmine enam kui teiste üliõpilaste suhtes põhjendatud. Õigusinstituudi magistriõppe kohustuslike õppeainete ainekavad piiravad osalemise magistriõppe eeldusainete läbimisega. Õigusteaduskonna magistriõppe kohustuslikes õppeainetes osalemist ei piirata ainekavas kohustuslike eeldusainete läbimise nõudega. Kuivõrd tegemist on põhiõiguse piiramisega, on tegemist ebaproportsionaalse meetodiga, mille eesmärk on ebaselge (PS § 12). Ainekava on koostatud õppejõu poolt ja õppejõudude nõusolekud aine läbimiseks avaldajal olid.

Piirangud on sätestatud Ülikooliseadus (ÜKS) §-s 42 ja nende hulka ei ole märgitud kohustuslikke eeldusaineid. Formaalne põhiseaduspärasus tähendab, et põhiõigusi piirav õigustloov akt peab vastama pädevus-, menetlusja vorminõuetele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele. Pädevus-, menetlusja vorminõuete kohaselt peab akt olema antud selleks pädeva organi poolt, järgides kõiki menetlusja vormireegleid.

Registreerimine toimub läbi ÕIS süsteemi. Antud juhul viitab ÕIS ÕKE punktile 47 l õppeaine kohustuslike eeldusainete mitte läbimisele.

Seega on ainekava õigusakt, mis piirab oluliselt osalejate põhiõigusi (HMS § 51. Tulenevalt ÕKE p 47 toodud ainekava definitsioonist ei saa ainekava olla üldkorraldus HMS mõistes, sest ei õppejõud ega ka programmijuht ei oma pädevust avalik õigusliku organisatsiooni üldkorralduse väljaandmiseks. Seetõttu on tegemist tühise haldusaktiga (HMS § 63), sest õppejõud ega programmijuht ei saa olla pädev põhiõiguseid piirava isikuna. Seetõttu ei saa nõuda kohustuslike eeldusainete läbimist. Avaldaja toetub õiguskindluse printsiibile – kui Ülikooliseadus sätestab, et üliõpilasel on võimalik õppesuunaja õppekavaväliselt aineid läbida, siis avaldaja kasutab oma õigust ja täidab kohust, kui läbib vastavaid aineid. Ülikooli autonoomia ei saa olla põhjenduseks seaduses selgesõnaliselt sätestatud õiguste piiramiseks, liiatigi ülikooli eriseaduses sätestatu.

2009/10 õ.-a. alguses palus avaldaja ennast registreerida I semestri magistriõppe õppeainetele. Avaldajal oli kuni 19.03.2010 lubatud registreeringuga läbida vaid I semestril ühte ainet ja II semestril ühte ainet. Avaldaja toetus lepingule ja kehtivatele seadustele. Tuginedes dekaani ja õppejõudude õiguspärasele ja õigusaktidest tulenevale nõusolekule osales avaldaja järgnevates õppeainetes, mille tulemused on järgnevad. Õiguse filosoofia – avaldaja osales loengutes, õppejõult Prof. E.-J. Truuväljalt sai loa osaleda õppeaine läbimisel. Tulemus pidi kirja minema järgmisel õppeaastal. Avaldaja teavitas õppekorralduse peaspetsialisti eksamil osalemise kavatsusest ja sai kategoorilise teate, et eksamit teha ei tohi, sest ei ole registreeritud õppeainele. Avaldaja eksamile ei läinud, sest otsest dekanaadist tulevat keeldu ei saa eirata siis, kui sel puudub seaduslik alus. Kriminaalpoliitika – loengutes osales, õppejõult Prof. Jüri Saarelt sai loa osaleda arvestusel. Tegi referaadi ja arvestuse. Arvestuse tulemust ei tea, sest õppejõud soovitas selle teadasaamiseks pöörduda dekanaati. Euroopa Liidu õiguse erikursus – loengutes osales, õppejõult dots Carri Ginterilt sai loa osaleda eksamil. Eksamil osales. Arvestuse tulemust ei tea, sest õppejõud soovitas selle teadasaamiseks pöörduda dekanaati. Finantsõigus – loengutes osales, õppejõult dots Lasse Lehiselt sai loa osaleda eksamil tingimusega, et tulemus läheb kirja järgmisel aastal, kui avaldaja õpib magistriõppes. Eksami tulemus on „C“. Sotsiaalhooldusõigus – loengutes osales. Palus õppejõult dots Gaabriel Tavitsilt luba osaleda eksamil. Vastust ei saanud. Eksami tulemust ei tea. Rahvusvahelise õiguse erikursus – loengutes osales. Eksami tegi. Õppejõud keeldus eksamitööd vastu võtmast, sest avaldaja pöördus loa taotlemisega tema poole liiga hilja. Konkurentsiõigus – loengutes osales. Õppejõud Triin Antsov lubas eksamil osaleda. Tulemus on „C“.

Vastustaja vastuväited

13. Vastustaja kinnitab, et Tartu Ülikoolis toimub õppeainete läbimine vastavalt õppekorralduseeskirjale. Kaebuse esitaja ei ole kaebuses nimetatud ainetele (kriminaalpoliitika, EL õiguse erikursus, finantsõigus, sotsiaalhooldusõigus, konkurentsiõigus, õiguse filosoofia, rahvusvahelise õiguse erikursus) TÜ õppekorralduseeskirjas sätestatud korras ennast registreerinud ning seetõttu ei ole ka neid aineid TÜ õppekorralduseeskirjas sätestatud korras läbinud. Kogu muu teadmiste omandamine, mida üliõpilane võib teha mõnes muus vormis, ei ole õppekavas olevate õppeainete läbimine ning selliste teadmiste arvestamine õppekava läbimiseks on võimalik ainult VÕTA (varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamise) tingimuste ja korra kohaselt. VÕTA korras pole kaebuse esitaja oma omandatud teadmiste arvestamist taotlenud.

14. Vastustaja andmetel on kaebuse esitaja praeguseks asjaõiguse õppeaine läbinud ning vastab magistriõppesse astumise tingimustele. Kaebuse esitaja saab magistriõppesse astuda vastavalt Tartu Ülikooli vastuvõtueeskirjas näidatud korrale.

15. Vastustaja on seisukohal, et kaebuse esitaja oluline pinge ja koormus ei ole tekkinud vastustaja süü tõttu, kaebuse esitaja ei saanud mainitud aineid õppida tavakorras, kuna ta siis ei vastanud nendele ainetele registreerumise eeltingimustele (eeldusaine sooritamata). Vastustaja saab registreerida kaebuse esitajat ainult nendele õppeainetele, mille sooritamiseks kaebuse esitajal on eeldusained läbitud ning mille läbimiseks on vabad õppekohad olemas.

16. Vastustaja saab kinnitada lõputöö teema ainult siis, kui kaebuse esitaja asub Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistriõppesse õppima üliõpilase või eksternina. Praegu kaebuse esitaja ei ole TÜ õigusteaduskonna üliõpilane ega ekstern ning seetõttu ei saa talle ka lõputöö teemat kinnitada.

17. Neil asjaoludel taotleb vastustaja kaebuse rahuldamata jätmist ja jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

18. Vastuseks kaebuse 25.08.2010. a täpsustusele märgib vastustaja, et avaldaja soove ei ole Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja täites võimalik rahuldada. Teda ei ole võimalik registreerida õppetööle nendes õppeainetes enne, kui ta on sooritanud nende ainete õppimiseks ette nähtud eeldusained. Õppeaine omandamiseks vajalikele õppematerjalidele juurdepääs ning pääs eksamile on võimalik ainult siis, kui avaldaja on eeldusainete sooritamise järel ning vabade auditooriumikohtade olemasolul saanud ennast nendele õppeainetele registreerida. Kaebaja poolt osundatud teatavat ajakaotust ei saa lugeda pöördumatuks kaotuseks. Vastustaja kordab kinnitust, et Tartu Ülikoolis toimub õppeainete läbimine vastavalt õppekorralduseeskirjale.

19. Ülikooliseaduse § 42 lg 1 p 2 ei näe ette erandit ülikooliseaduse § 22 lg 3 regulatsioonile, mille kohaselt „[õ]ppetingimused ja -korra kehtestab ülikool, kusjuures need võivad erineda õppesuuniti“. Tartu Ülikool on ülikooliseaduse alusel kehtestanud õppekorralduseeskirja ning muud regulatsioonid, mille kohaselt mitmete ainete läbimisel on kohustuslikud eeldusained vältimaks olukorda, et sama ainet kuulavad liiga erineva ettevalmistusega üliõpilased, mis põhjustaks paratamatult eeldusained läbinud üliõpilastele põhjendamatut ajakulu.

20. Vastustaja nõustub, et ÜKS § 14 lg 3 p 6 ja § 27 lg 5 annab volituse eeldusainet kehtestamiseks ainult vastuvõtul. Kuid kõigil avaldaja mainitud juhtudel peab õppetöö toimuma siiski ülikooli õppekorralduseeskirja kohaselt ning ÜKS § 22 lg 3 annab aluse, mille kohaselt „[õ]ppetingimused ja -korra kehtestab ülikool“ (vt vastustaja seisukohta p 3 juures).

21. Vastustaja on seisukohal, et käesolevas vaidluses ei ole tähtis, milliseid aineid on avaldaja saanud Tartu Ülikoolis läbida eksternina, kui need ained ei omanud kohustuslikke eeldusaineid, mida avaldaja ei ole läbinud. Ning kui avaldaja on ilma kohustuslikke eeldusaineid läbimata Tartu Ülikoolis läbinud õppeaineid, mille aineprogrammis on kirjas kohustuslikud eeldusained, siis ka see asjaolu ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, sest õiguserikkumine ei tekita õiguspärast ootust.

22. Kokkuvõtteks, avaldaja soove ei ole võimalik Tartu Ülikooli õppekorralduseeskirja täites võimalik rahuldada, kuna ta ei ole neid õppeaineid Tartu Ülikoolis läbinud. Kohtu seisukoht

23. PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Riigikohus on 05.02.2009.a kohtuasja nr 3-3-1-97-08 kohtuotsuse punktis 14 asunud seisukohale, et isikule, kes ei ole mõnda valitud riigieksamit positiivse tulemusega sooritanud, ei anta gümnaasiumi lõputunnistust. Gümnaasiumi lõpetamata jätmine mitterahuldava eksamitulemuse tõttu võib riivata mitmeid isiku põhiõigusi (nt PS § 19 ja 29), mille tõttu tuleb halduskohtul vastavat otsust sisuliselt kontrollida. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul kaebaja poolt kirjeldatud asjaoludel ei ole vastustaja riivanud kaebaja põhiõigusi, mille tõttu puudub halduskohtul alus vastavate otsuste (sh eksamitulemuste) sisuliseks kontrollimiseks. Kaebaja ei ole kaebuses mainitud asjaõiguse eksamit sooritanud igapäevase akadeemilise õppe raames. Kaebaja ei väida, et ainult negatiivne eksami sooritamine on tinginud tema eksmatrikuleerimise ülikoolist. Kohtule esitatud dokumentide alusel ei ole kaebaja järginud ülikoolisiseseid regulatsioone, mis on vahetus seoses tema eksmatrikuleerimisega. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vastustaja poolt kohaldatud eksamikorraldus ei vastanud üliõpilatse võrdsusõigusele või õigusele vabalt valida elukutset. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mille alusel saaks järeldada, et asjaõiguse eksamil oleks rikutud erapooletuse nõuet, mis võiks viia eksamitulemuse õigusvastasuseni. Selleks peaks eksamikorraldust olema rikutud oluliselt, milliseid asjaolusid käesoleval juhul aga tõendatud ei ole. Kohtu arvates on käesoleval juhul ilmne, et kaebaja on tõlgendanud kehtivat õigust, sh ülikoolisisest regulatsiooni vastustajast erinevalt, mis ei tähenda aga seda, et vastustaja on kaebaja suhtes käitunud põhiõigusi rikkuvalt. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub kaebajal halduskohtus kaitstav subjektiivne õigus, sest kehtiv õigus välistab kaebuse rahuldamise.

24. ÜKS § 22 lõike 3 kohaselt kehtestab õppetingimused ja -korra ülikool. Kaebaja ei sooritanud kahel korral asjaõiguse eksamit positiivsele hindele. Vastustaja kinnitusel on kaebaja praeguseks asjaõiguse eksami sooritanud. Kohus on seisukohal, et kaebaja on ebaõigesti sisustanud mõiste õppevabadus. Õppevabadus hõlmab eelkõige õppeainete vaba valikut (sh ÜKS § 42 lõike 1 punkt 1), kuid see õigus on piiratud õppekava siseselt, st üliõpilasel on õigus määratleda vabalt oma eelistusi õppekava siseselt. Õppevabadusest kui põhiõigusest (PS § 19) ei tulene kaebajale õigust õppevaliku konkreetsele kujundamisele.

ÜKS § 42 lõike 1 punkti 2 kohaselt on üliõpilasel õigus osaleda õppetöös ka õppekavaväliselt. See õigus ei ole samuti piiramatu. Nagu on käesolevas vaidluses õiguskaitse kohaldamata jätmise kontrollimisel märkinud Tartu Ringkonnakohus, saab seda õigust TÜ-s teostada õppekorralduseeskirjas kehtestatud tingimustel ja korras. TÜ õppekorralduseeskirja punkti 47 kohaselt piiravad õppeaines osalemist ainekavas märgitud kohustuslikud eeldusained. Kaebaja poolt esitatud nõuete rahuldamise ja taotletavate eksamitulemuste sooritatuks lugemise eelduseks on kaebaja poolt nimetatud ainete puhul eeldusaineks asjaõigus.

Vastustaja on õigustatult jätnud kaebaja poolt nimetatud eksamid sooritatuks lugemata ja taotlused rahuldamata, kuna ainekavas märgitud eeldusaine on läbimata. Samuti on vastustaja käitunud normi eesmärki arvestades, kui on ülikoolisisesed regulatsioonid kehtestanud taoliselt, et mitmete ainete läbimisel on kohustuslikud eeldusained. Ülikool on vastuse kohaselt sellega soovinud vältida olukorda, et sama ainet kuulavad liiga erineva ettevalmistusega üliõpilased, mis põhjustaks paratamatult eeldusained läbinud üliõpilastele põhjendamatut ajakulu.

Ülikooli kaalutlused on kooskõlas kehtiva õigusega. Kaebaja ei osalenud kohtuistungil (tlk 165), mille tõttu puudus kohtul võimalus temalt täpselt välja selgitada eksmatrikuleerimise põhjust. Seega on aga tõendamata kaebaja eneseteostuse õigusvastane piiramine vastustaja poolt. PS § 38 garanteerib Eestis ülikoolidele autonoomia. Kohus on seisukohal, et õppekorralduseeskiri ei ole vastuolus ülikooliseadusega ja põhiseadusega, kuna ÜKS § 22 lõige 3 sätestab ülikoolile volituse õppekorralduseeskirja kehtestamiseks. Õppekavade puhul ei ole tegemist tühise haldusakti tunnustele vastava dokumendiga, sest ainekava kinnitamine on ülikooli pädevuses.

Kohus ei nõustu kaebaja käsitlusega, et ainekava puhul on tegemist haldusaktiga, kuna ainekava korraldab õppetegevusega seonduvat ülikooli siseselt ja ei tekita õigusi ja kohustusi ülikooli väliselt. Kaebaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, millele tuginedes saaks järeldada ainekavade õigusvastaseks olemist. Vastutavad õppejõud või programmijuhid ei ole käesoleva kaasuse raames ületanud õppekorralduseeskirjas antud pädevust.

25. Kaebaja väited võrdsusõiguse rikkumisest ei ole asjakohased. Puuduvad tõendid, et võrdseid oleks koheldud ebavõrdselt, ehk pole tõendatud, et vastustaja on kaebajaga täpselt samas situatsioonis olevaid isikuid kohelnud teisiti kui kaebajat. Vastustaja on õigesti märkinud, et kaebajal ei ole saanud tekkida õiguspärast ootust sellest, kui ta on saanud kohustuslikke eeldusaineid läbimata sooritada mõne eksami, sest sellisel juhul on tõepoolest tegemist vastuoluga ülikooli poolt kehtestatud regulatsiooniga, millisel juhul ei saa tekkida õiguspärast ootust. Kuna kaebaja on tõlgendanud ebaõigesti õppekorralduseeskirja, siis on alusetud ka kaebaja väited vastustaja poolsest õppeteenuse osutamise lepingu või võlasuhete regulatsiooni rikkumisest. Avalik-õiguslikus suhtes tuleb avalik-õiguslikul isikul lähtuda põhimõttest, et lubatud on see, millise õiguse annab kehtiv õigus. Kaebaja poolt taotletav ei ole lubatud ülikooli sisese regulatsiooni kohaselt, seega ei ole vastustaja kaebaja suhtes kohaldanud ka karistusõigusele omaseid printsiipe. Magistritöö juhendamiseks antud põhimõtteline õppejõu nõusolek ei anna vastustajale alust nõudele magistriõppesse ülemineku vormistamise kohustamiseks. Seega puudub alus kaebuse rahuldamiseks ja kaebus tuleb HKMS § 26 lõike 1 punktist 6 tuleneva volitusnormi alusel rahuldamata jätta.

25. Poolte menetluskulud jäävad nende enda kanda.

Roby Koik kohtunik