2-10-44957/10 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

1 Tsiviilasi nr 2-10-44957

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja Kohtunik Maimu Laumets Tsiviilasja number 2-10-44957 Tsiviilasi Mxxxxxx Zxxxxxx hagi Txxxx Vxxx vastu lapsele makstava elatise vähendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Mxxxxxx Zxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; e-post: xxxxx Kostja: Txxxx Vxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine Kohtuistungi aeg 10.01.2011. a RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja Mxxxxxx Zxxxxxxxja kostja Txxxx Vxxxxxvahel 10.01.2011.a kohtuistungil sõlmitud kompromiss, mille tingimused on alljärgnevad: 1.1. Pooled on kokku leppinud, et vähendavad Tartu Maakohtu 06.06.2008.a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7129 Mxxxxx Zxxxxxxxx lapse MxxxxxxxZxxxxxxxülalpidamiseks väljamõistetud elatist alates 17.09.2010. a. 1.2. Mxxxxxx Zxxxxx kohustub tasuma alates 17.09.2010. a lapse MxxxxxxxZxxxxxx (isikukood xxxxxxxxxx) ülalpidamiseks elatist 139,01 eurot (2175 krooni). Elatis tuleb maksta TxxxxxVxxxx arveldusarvele nr 10010244250010 AS-is SEB Pank. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-10-44957 menetlus Mxxxxxx Zxxxxxx hagis Txxxx Vxxx vastu lapsele makstava elatise vähendamise nõudes.

Menetluskulude jaotus: 1. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. 2. Vabastada MxxxxxxxZxxxxxxhagilt riigilõivu summas 143,80 eurot (2250 krooni) riigituludesse tasumise kohustusest. Saata määrus punkti 2 osas teadmiseks Rahandusministeeriumile.

Edasikaebamise kord:

2 Määrusele saab esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv.

Asjaolud ja menetluse käik Mxxxxxx Zxxxxx esitas 17.09.2010. a kohtule hagiavalduse Txxxx Vxxxxxvastu tema kasuks lapse Mxxxxxx Zxxxxxx ülalpidamiseks Tartu Maakohtu 06.06.2008. a otsusega välja mõistetud elatise (3630 krooni kuus) vähendamiseks. Mxxxxx Zxxxxx palus kohtul vähendada lapsele makstavat elatist elatisemiinimumini.

Txxxx Vxxx teatas 11.11.2010. a kirjalikus vastuses, et on nõus elatise vähendamisega miinimumsummani, s.o 2175 krooni kuus.

Kohus pidas asja arutamiseks kohtuistungi 10.01.2011. a. Pooled sõlmisid kohtuistungil kompromissi, mis protokolliti. Pooled taotlesid kompromissi kinnitamist ja asja menetluse lõpetamist.

Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 431, 432 ja 433. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitas kohtuistungil pooltele kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi. TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulude jaotus: TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kompromissiga kokku menetluskulude kandmise osas, seega jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda.

3 Hageja tasus hagi esitamisel hagilt riigilõivu 750 krooni. Hageja palus menetlusabi korras teda ülejäänud riigilõivu tasumisest vabastada (lähtudes hagihinnast tuli tasuda riigilõivu 3000 krooni). Kohus otsustas 13.10.2010. a määrusega hageja taotluse rahuldada ja vabastada ta riigilõivu tasumisest hagi esitamisel summas 2250 krooni. Üldjuhul tuleb kohtul TsMS § 190 lg 4 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral mõista hagejalt välja riigilõiv täies ulatuses. Arvestades aga, et pooled on sõlminud kompromissi, siis vabastab kohus TsMS § 190 lg 7 alusel hageja riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest. TsMS § 190 lg 7 näeb ette, et kohus võib isiku vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu.

Maimu Laumets Kohtunik