2-10-52727/6 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni Kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-52727 Otsuse tegemise aeg ja koht 24.01.2011.a., Tallinn Kohtunik Maie Seppo Kohtuasi GV hagi O V vastu abielulahutuse nõudes Kohtuistungi toimumise kuupäev 19.01.2011.a. Menetlusosalised

Kohtuistungil osalenud isikud Hageja: GV Isikukood: XXX Elukoht: XXX Eesti Vabariik Kostja: O V Isikukood: XXX Elukoht: XXX GV

RESOLUTSIOON 1. Lahutada O V `u (isikukood XX) ja GV `u (isikukood XXX) vahel XXX.a. Lääne Maavalitsuses sõlmitud abielu – akt number XXX. 2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. 3.Välja mõista O V `ult (isikukood XXX) Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse 319,55 eurot, mis tuleb tasuda hiljemalt 1 (ühe) aasta jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. 4.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb O V tasuda tähtajast kuni menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGI ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

25.10.2010.a. Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses soovib hageja kostjaga XXX.a. Haapsalu Linna Perekonnaseisuosakonnas sõlmitud abielu lahutada. Abielust lapsi sündinud ei ole. Hagiavalduse kohaselt ei kujunenud poolte abielu õnnelikuks. Kostja kasutas korduvalt vägivalda koju tulles alkoholijoobes ning samuti kasutas vägivalda ilma alkoholi tarbimata. Kokkuleppele ei ole võimalik saada, kuna kostja istub vangis. Kohtuistungil jääb hageja oma nõude juurde abielu lahutada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud, asja arutamisest teadlik. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Lääne Maavalitsuses - kanne nr. XXX. Perekonnaseaduse § 65 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Kohtuistungil on kohus tuvastanud, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi mitte mingil juhul abielu jätkata. Nimeseaduse § 11 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Hageja ei soovi varem kantud perekonnanime taastamist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus kohtulahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Tulenevalt eeltoodust tuleb menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kohus määras 09.11.2010 määrusega hagejale menetlusabi ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel. Vastavalt TsMS § 125 ning RLS § 56 lg 1 on abielulahutuse riigilõivu suuruseks 319,55 eurot (5 000 krooni). TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, siis tuleb O Vlt riigituludesse välja mõista 319,55 eurot. Väljamõistetud menetluskulu, 319,55 eurot, tuleb O V tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank või nr 333416110002 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr 221023778606 Swedbank AS-is, viitenumber 2900078444. Vastavalt TsMS § 179 lg 5 peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Kohus annab O V väljamõistetud menetluskulude tasumiseks ühe aasta arvates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 6 kohaselt Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsusala asutus võib menetluskulude riigituludesse väljamõistmise lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit tähtajaks täitnud.

Maie Seppo kohtunik