2-10-26623/11 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Anne Randjärv

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 24.01.2011 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu Tsiviiasja number 2-10-26623 Hagi ese Hagi hind Elatise nõue 2502.14 EUR Menetlusosalised Hageja: E A xxxxxxxxxxx elukoht: xxxxxx xxxx, xxxxxxxx, xxxxxxxxx xx Kostja: I S xxxxxxxxxxx, elukoht: xxxxx xxxxxxx, xxx, xxxxx x Esindaja: Katrin Johanson JKP Õigusbüroo OÜ, Tartu, Vallikraavi

Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada.

Välja mõista I S’ilt (xxxxxxxxxxx) E A’e (xxxxxxxxxxx) kasuks igakuine elatis A-M S’i(xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) EUR ja 01 senti ja E-M S’i(xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks 139.01 EUR alates 1.09.2009.a. kuni A-M S ja E-M S täisealisuseni või kui A-M S või E-M S täisealiseks saanuna jätkavad põhivõi keskhariduse omandamist gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis õpingute lõpuni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-26623 kannab kostja. Hagejal on õigus

30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest taotleda kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue 4.06.2010.a. esitatud hagi kohaselt on hagejal ja kostjal ühised lapsed: xx.xx.xxxx.a. sündinud A-M S ja xx.xx.xxxx.a. sündinud E-M S. 2009.a. augustikuust alates elavad lapsed hageja juures ja on olnud hageja ülalpidamisel. Vaatamata hageja ettepanekule anda lastele elatist vähemalt seaduses ettenähtud minimaalmääras, ei ole kostja kuni käesoleva ajani lapsi materiaalselt toetanud. Hageja taotleb kostjalt igakuise elatisraha väljamõistmist seaduses ettenähtud minimaalmääras tagasiulatuvalt alates 1.09.2009.a. Kuna elatis kuulub maksustatava tulu koosseisu, palub hageja elatisele summas 2175 krooni lisada tulumaksuosa ja mõista hagejalt välja A-M S ülalpidamiseks 2632 krooni ning E-M S ülalpidamiseks 2632 krooni kuus.

Hageja ei nõustu kostja poolt kohtumenetluse käigus väljendatud seisukohaga, et kohus peaks elatise suuruse määramisel arvestama asjaoluga, et lapsed viibivad sageli isa juures. Hageja ei vaidlusta, et perioodil 1.09.2009.a. kuni 31.05.2010.a. viibisid lapsed koolivaheaegadel 50% ajast hageja juures ja 50% ajast kostja juures Alates 1.06.2010.a. on see suhe 2/3 kostja juures ja 1/3 hageja juures ning kogu perioodil vältel kahel nädalavahetusel kuus (mõnede eranditega) on lapsed olnud kostja juures. Hageja hinnangul ei oleks õiglane vähendada tema poolt nõutud miinimumelatist põhjusel, et kostja juures viibimise ajal on viimane sunnitud tegema täiendavaid kulutusi laste söögile ja meelelahutusele. Laste viibimisaega kostja juures oleks põhjust arvesse võtta juhul, et taotletud elatis oleks miinimumist suurem, lapsed elaksid kostja juures olulise osa ajast ning viimane oleks sunnitud ise kandma ka olulise osa lastele vajalikke kulutusi. Kõnesoleval juhul kostja seda tõendanud ei ole. Hageja on andnud alati lastele kaasa kõik vajaliku - vahetusriided, jalatsid ja muu tarviliku. Vaatamata kostja poolt esitatud taotlusele ei pea hageja võimalikuks kompromissi sõlmimist. Kostja kompromissettepanek oli tehtud eeldusega, et hageja sellega nõustub ning mingeid sisulisi läbirääkimisi ei toimu. Lisaks pidas kostja vajalikuks nimetada mitmeid meetmeid, mis võetakse tarvitusele juhul, kui hageja ettepanekuga ei nõustu. Hageja hinnangul eeldab kompromissi sõlmimine mõlema poole vaba tahet.

Kostja seisukoht Kostja tunnistab tema vastu suunatud nõuet osaliselt. Kostja ei tunnista tagasiulatuvat elatisnõuet alates 1.09.2009.a. ja leiab, et igakuise elatisraha suuruse määramisel tuleb arvesse võtta, et mõlemad lapsed viibivad vastavalt kokkulepitud ja toimivale suhtlemiskorrale kokku üle kolme kuu aastas kostja juures, millisel ajal kannab kostja kõik lastega seotud kulud ise. 2009.a. augustis taganes hageja ühepoolselt seni toiminud suhtlemiskorrast, võttis xxx xxxxxxxxxxx välja A-M S dokumendid ning registreeris lapse enda elukohta, millest alates on pooled vaielnud laste elukoha üle. Selliselt toimides pidi hageja arvestama enda materiaalste võimalustega. Arvestades hageja tegutsemist advokaadi ja pankrotihaldurina võib eeldada, et tal ei ole probleeme majandusliku toimetulekuga. Eelkirjeldatud asjaoludest tulenevalt peab kostja hageja nõuet, saada elatist tagasiulatuvalt 1.09.2009.a. alates väiklaseks ja ebaeetiliseks.

Kuna kostja on veendunud, et laste elementaarsete igapäevavajaduste rahuldamine ei ole hageja jaoks probleem, soovib kostja anda oma panuse laste materiaalsesse kindlustatusse sel teel, et sõlmib laste kasuks hariduskindlustuslepingud, mida ta käesolevaks ajaks on ka teinud /t.l.74-77/. Kostja palub hagi mitte rahuldada või rahuldada osaliselt, järgides kohtuistungil esitatud poolte tahet igakuise elatise osas ning vähendada tagasiulatuvalt väljamõistetavat elatist perioodi 1.09.2009.a. kuni 31.12.2010.a. eest summani 46 400 krooni (2965.50 EUR). Kuna kostja on sõlminud mõlemale lapsele hariduskindlustuslepingud, millega on kohustunud kindlustusandjale tasuma kuni laste täisealiseks saamiseni igakuiselt mõlema lepingu alusel vähemalt 1000 krooni kuus, on ta kummalegi lapsele valmis alates 1.01.2011.a. tasuma elatist 1175 krooni ehk 63.91 EUR kuus. Kostja palub hageja menetluskulud jätta tema enda kanda ja kostja menetluskulud hageja kanda, arvestades hageja pahauskset käitumist ja kompromissist taganemist.

Kohtu seisukoht Perekonnaseaduse § 97 p.1 kohaselt on alaealine laps õigustatud oma vanematelt ülalpidamist saama. PS § 100 lg.2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamiskohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamisel. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PS § 101 lg.1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 139.01 EUR (enne 1.01.2011.a. 2175 EEK). PS § 108 kohaselt võib õigustatud isik ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist nõuda kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Samad põhimõtted olid sätestatud ka elatisehagi esitamise ajal, so 4.06.2010.a. kehtinud perekonnaseaduse §-des 60 lg.1, 61 lg.4 ja 70 lg.2.

Vaidlus puudub selles, et 2009.a. augustikuust alates elavad lapsed alaliselt hageja juures ja kostja ei ole lastele kuni käesoleva ajani seaduses ettenähtud ulatuses ja korras ülalpidamist andnud. Kostja põhjendab elatise mittemaksmist järgmiselt: toimus vaidlus laste elukoha üle ja ta „oli kindel, et lapsed jõuavad koju“ /t.l.56/, millisel juhul kostja ei oleks hagejalt elatist nõudnud, laste enda juurde võtmine oli hageja valik, mistõttu pidi hageja arvestama, et „tema kannab kulud“ /t.l.55/, lapsed ei ole midagi kaotanud, kuna hagejal on piisav sissetulek /t.l.57/. Samu seisukohti on kostja väljendanud ka kohtule esitatud kirjalikus vastuses /t.l.20/, hinnates hageja tagasiulatuvalt esitatud elatise nõuet „väiklaseks ja ebaeetiliseks“.

Kohtu hinnangul on kostja põhjendused elatise mittemaksmisele asjakohatud. Pärnu Maakohtu 27.08.2009.a. määrusega hagi tagamise abinõu kohaldamiseks /t.l.10-12/ on laste alaliseks elukohaks määratud hageja elukoht. Määrus hakkas kehtima ja kuulus täitmisele päevast, mil see sai pooltele teatavaks. Pärnu Maakohtu 22.06.2010.a. määrusega määrati A-M S ja E-M S elukohaks nende ema E A elukoht. Määrus hakkas kehtima ja kuulus täitmisele alates päevast, kui see sai pooltele teatavaks ning jõustus 9.10.2010.a. Seega puudus kostjal alus eeldada, et laste elukoht võib iga hetk muutuda ja isegi sellise eelduse olemasolul tulnuks tal elatis maksta seni, kuni selline muutus oleks toimunud. Laste enda juurde soovimine oli tõepoolest hageja valik, kui see ei vabasta teist vanemat laste ülalpidamiskohustut. Samuti ei vabasta kostjat seadusest tulenevast ülelpidamiskohustusest asjaolu, et hageja oleks võimeline poolte ühiseid lapsi ka üksi ülal pidama. Alusetu on kostja taotlus igakuiselt tasumisele kuuluva elatise vähendamiseks, samuti tagasiulatuvalt väljamõistmisele kuuluva elatise, so juba võlgnetava elatise vähendamiseks. PS § 102 lg.1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama seaduse lg.2 kohaselt vanem oma alaealise lapse ülalpidamiskohustusest lg.1 toodud asjaoludel ei vabane. Kohus võib elatist vähendada alla PS §

101 lg.1 sätestatud alammäära (millises ulatuses hageja ka elatist nõuab) vaid mõjuvatel põhjustel, milleks on vanema töövõimetus või olukord, kui vanemal on veel lapsi, kes elatise väljamõistmisel osutuksid varaliselt vähemkindlustatumaks, kui elatist saavad lapsed. Selliste asjaolude esinemist kostja väitnud ega tõendanud ei ole. Vastupidi - kohtuistungil kinnitas kostja, et hageja poolt nõutud summa ei ole suur /t.l.55/ ega majanduslikus mõttes talle ülejõukäiv /t.l.56/.

Kohus nõustub hageja seisukohaga, et kõnesoleval juhul ei ole põhjendatud väljamõistetava elatise vähendamine ka selle tõttu, et vastavalt kohtu poolt määratud suhtlemiskorrale viibivad lapsed osa ajast kostja juures. Nimetatud põhjusel elatise vähendamiseks oleks alust siis, kui vanem, kelle juures lapsed alaliselt ei ela, teeb lastele igakuiselt märkimisväärseid ja põhjendatud kulutusi ning neid ka tõendab. Kostja selliseid tõendeid esitanud ei ole. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja taotleb seaduses sätestatud miinimumelatist, ilma milleta seadusandja hinnangul lapse nõuetekohane kasvatamine ja arendamine võimalik ei ole. Vanemad, kes eelduslikult soovivad oma lastele parimat, peaksid laste vajaduste rahuldamisel lähtuma pigem oma võimalustest kui miinimumist, milleks seadus neid kohustab.

Kostja ettepaneku kohaselt on ta alates 1.01.2011.a. valmis tasuma kummalegi lapsele elatist 75.10 EUR kuus. Ülejäänud osa miinimumelatisest, so 63.91 EUR kataks tema poolt igakuiselt tehtavad kindlustusmaksed laste kasuks sõlmitud hariduskindlustuslepingute alusel. PS § 100 lg.1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodiliste maksetega. Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldatakse anda ülalpidamist muul viisil. Sama seadusel lg.3 kohaselt võivad vanemad oma lapse ülalpidamiskohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks elatise maksmise viisi ja sageduse. Kuna hageja kostja kompromissettepanekuga ei nõustunud, puudub kohtul alus määrata elatise maksmine teisiti kui perioodiliste maksetena igas kalendrikuus. Ülalpidamise andmine kindlustusmaksete kaudu johtub kostja soovist. Mõjuva põhjuse olemasolu kostja tõendanud ei ole ning lähtuvalt asjaolust, et hageja on juba 3 aastat tagasi loonud lastele koolifondid /t.l.33/, see ilmselt ka puudub.

Õige on kostja seisukoht, et väljamõistetavale elatisele ei ole alust lisada tulumaksuosa, kuna 1.01.2011.a. alates ei ole elatis TMS § 19 lg.3 p.11 kohaselt maksustatav tulu. Tulumaksuosa lisamise nõudest on hageja kohtumenetluse käigus ka loobunud /t.l.33/.

Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis oma alaealiste laste ülalpidamiseks kuni 1.07.2010.a. kehtinud PS § 61 lg.4 ja alates 1.07.2010.a. kehtiva PS § 101 lg.1 sätestatud miinimummääras tagasiulatuvalt alates 1.09.2009.a.

Põhjendamatu on kostja taotlus, jätta mõlema poole menetluskulud hageja kanda. TsMS § 162 lg.1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama seaduse lg.4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kaotajalt oleks viimase suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Võimalust, et kohus võiks jätta mõlema poole kulud selle poole kanda, kelle kasuks otsus tehti, seadus ette ei näe. Kohtu hinnangul on alusetu süüdistada hagejat pahauskuses seetõttu, et viimane kohtumenetluse käigus kostja poolt pakutud kompromissist keeldus. Pigem ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas kostja käitumine, kes 16 kuu vältel ei ole oma lastele seaduses ettenähtud ulatuses ja korras ülalpidamist andnud, samal ajal oma kohustust selleks teades ja kohtumenetluses ka tunnistades.

Kohtunik: Anne Randjärv