2-09-27368/36 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht

24. jaanuar 2011. a., Tallinn Tsiviilasja number 2-09-27368 Tsiviilasi

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

N. P. hagi A. P. vastu elatise saamiseks

388, 26 eurot (6075 krooni)

Harju Maakohtu 22. oktoobri 2010. a. otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad

Menetluse liik

RESOLUTSIOON:

N. P. apellatsioonkaebus

Hageja N. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XXX XX, XXX XXXX, XXX XXXX, XXXXXXXX)

Kostja A. P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX X-XX XXXXXXX)

Kirjalik menetlus

1. Tühistada Harju Maakohtu 22. oktoobri 2010. a. otsus N. P. hagis A. P. vastu elatise saamiseks osaliselt – osas, millega alates 1. juulist 2010. a. mõisteti elatis välja N. P. kasuks, elatise summa ja algusaja, samuti menetluskulude jaotuse osas. Uue otsusega mõista kostjalt lapse E. P. ülalpidamiseks välja igakuuline elatis 2175 krooni alates 24. maist 2009. a. kuni 30. juunini 2010. a. N. P. kasuks ja alates 1. juulist 2010. a. lapse E. P. kasuks.

2. Otsuse terviklik resolutsioon on järgmine:

2. 1. Välja mõista A. P. N. P. kasuks tütre E. P. ülalpidamiseks alates 24. maist 2009. a. kuni 30. juunini 2010. a. igakuuline elatis 2175 krooni.

2. 2. Välja mõista A. P. tütre E. P. kasuks igakuuline elatis 2175 krooni alates 1. juulist 2010. a. kuni tütre täisealiseks saamiseni 24. mail 2017. a.

2. 3. Kostja poolt Harju Maakohtu 3. veebruari 2010. a. hagi tagamise määruse alusel makstud elatis tuleb resolutsiooni punktides 2. 1 ja 2. 2 märgitud elatisest maha arvata.

2. 4. Menetluskulud jätta kostja kanda.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta kostja kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d :

1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

3. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

10. juunil 2009. a. esitas N. P. maksekäsu kiirmenetluse avalduse A. P. lapsele elatise saamiseks. A. P. esitas maksekäsu ettepanekule vastuväite. Maakohus jätkas nõude menetlemist hagimenetluses. Hagiavalduses taotles hageja kostjalt lapse ülalpidamiseks igakuuliselt elatise 2175 krooni väljamõistmist alates lapse sünnist. Poolte abielust sündis 24. mail 2009. a. tütar E. P.. Pooled elavad lahus ja alates lapse sünnist ei ole kostja lapse ülalpidamisest osa võtnud. Kostja on omaenda vajalike kulutuste kohta esitanud ebatäpseid andmeid, suurendades tegelikke kulutusi. Kostja poolt esitatud väiteid arvestades oleks tal võimalik kulutusi omaenda ülalpidamisele ka kokku hoida. Kostja on noor ja tugev töövõimeline mees, tal ei ole teisi lapsi peale poolte ühise tütre. Arvestades, et kostja saab Eesti keskmist palka, siis peaks ta suutma maksta lapsele elatist miinimumsuuruses.

Kostja vastuväited Kostja nõustus maksma elatist 1500 krooni kuus alates 1. jaanuarist 2010. a. Hageja on näidanud lapse kulutusi ülemäära suurtena. Kostja sissetulek ei võimalda hetkel suuremas ulatuses elatist maksta. Kuna kostja on P. töötaja, on tal kohustus võtta palgata puhkusepäevi, mille võrra töötasu väheneb. Lapse saamine ning abielu ei olnud kostja plaanides. Kostja palk oli 2008. a. praegusest tunduvalt suurem, see võimaldas sõlmida kostjal 2008. a. juunis liisinglepingu Nordea Finance Estonia AS-iga. Liisingu esemeks on sõiduauto Citroen C4. Kostja töökoht asub XXXX linnas, mistõttu hommikul kella 6. 30 tööle jõudmiseks on sõiduauto vajalik. Nädalavahetustel ei ole võimalik ühistranspordiga õigeks ajaks tööle jõuda. Kostja töötasu on 10.500 krooni ning pärast arvete maksmist jääb kostjal enda kasutusse 724 krooni. Suurema summa kui 1500 krooni elatise väljamõistmisel saaks kahjustatud kostja enda ülalpidamine. Kostja on üritanud leida nii Eestis kui välismaal töökohta, mis vastaks tema haridusele (kostjal on kõrgharidus ja ta valdab nelja keelt) ja oleks paremini tasustatud, kuid see ei ole õnnestunud.

10. märtsil 2010. a. sai kostja Sotsiaalkindlustusametist kirja, milles teda teavitati, et hagejale on määratud elatisabi. Elatisabi määramine eeldab, et kostja ei täida vabatahtlikult kohtumäärust, kostja kandis aga hagejale määruse täitmiseks 10. veebruaril ja 20. märtsil kummalgi korral üle 2175 krooni.

Hagi tagamine

3. veebruari 2010. a. määrusega kohustas Harju Maakohus kostjat hagi tagamise korras maksma alates 28. jaanuarist 2010. a. kuni tsiviilasja menetluse lõppemiseni hagejale lapse ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus (tl. 53). Ringkonnakohus jättis kohtumääruse

6. aprilli 2010. a. määrusega muutmata. Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti Rakvere büroo 19. veebruari 2010. a. otsusega nr. KE0126 määrati N. P. elatisabi kogusummas 4500 krooni (tl. 116). Otsuse kohaselt on elatisabi määratud N. P. avalduse ja hagi tagamise määruse alusel. Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti 20. aprilli 2010. a. teate kohaselt on elatisabi maksmine N. P. avalduse alusel lõpetatud ning elatisabi määramise otsus on alates 1. aprillist 2010. a. edasiulatuvalt tunnistatud kehtetuks (tl. 163).

Esimese astme kohtu otsus

22. oktoobri 2010. a. otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatusraha lapse ülalpidamiseks 1500 krooni igakuiselt alates

24. augustist 2009. a. Menetluskulud jättis kohus mõlema poole enda kanda. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 sätestab, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema või eestkostja kasuks. Lähtuvalt PkS § 61 lõikest 4 ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (alates 1. juulist 2010. a. kehtivas PkS § 101 lg. 1).

Hageja soovis saada elatist seaduses ettenähtud miinimumsuuruses 2175 krooni, mistõttu vajalik ei ole käsitleda laste mõistlikke vajadusi ega kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks. PkS § 102 lg. 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kohtule esitatud palgalehe järgi on kostja igakuine kindel sissetulek 9000 krooni, millele lisanduvad lisatasud.

Kostja on 2010. a. juulis kätte saanud 10.618, 82 krooni. Kostjal on laenukohustus Nordea Finance Estonia AS-i ees, igakuise liisingumakse suurus on umbes 2400 krooni, millele lisanduvad kindlustusmaksed. Kostja elab üürikorteris ning tema igakuine üür on 3000 krooni, millele lisandub tasu hooldusja kommunaalteenuste eest keskmiselt 2000 krooni kuus (suvel 1, 5 tuhat, talvel 2, 5 tuhat). Kostja varaline seis ei võimalda praegu maksta tütre E. P. ülalpidamiseks elatist 2175 krooni kuus. Kostjal jääb oma kulude katteks pärast liisingumaksete ja üüri ning kommunaalmaksete maksmist umbes 3000 krooni.

Pärast 2175 krooni suuruse elatise maksmist jääks kostjal oma ülalpidamiseks vähem kui 1000 krooni, mis kindlasti kahjustaks kostja enda tavalist ülalpidamist. Tulenevalt varalisest seisust, ei ole kostja hetkel võimeline andma lapsele ülalpidamist suuremas summas kui 1500 krooni. Kehtiva PkS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. E. P. sündis 24. mail 2009. a.

Hageja on esitanud elatise nõude maksekäsu kiirmenetluses 10. juunil 2009. a. Asja arutamisel on selgunud, et kostja ei ole alates lapse sünnist hagejale elatist maksnud. Seega on põhjendatud hageja nõue elatis välja mõista alates lapse sünnist. Tulenevalt 3. veebruari 2010. a. määrusest on kostjale makstud elatisabi 4500 krooni, nimetatud summa, kolme kuu elatis, tuleb elatusrahast maha arvata. Seda arvestades on põhjendatud välja mõista elatis alates 24. augustist 2009. a.

Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse hagi rahuldamata jäetud ulatuses tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada või saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus kohaldas otsuse tegemisel ebaõigesti materiaalõigust ning rikkus menetlusõigust. Otsuse rajas kohus kostja väidete loetlemisele, jättes kostja kulud analüüsimata. Kostja igakuine keskmine netosissetulek on 10.500. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta üürib üksinda kahetoalist korterit Tallinnas XXXXXX XXX X-XX, kuid vahepeal tema juures ööbivad mingid tema tuttavad. Korteri üüritasu on 3000 krooni kuus ning igakuulised kommunaalkulud 1800 krooni. Esitatud arvetest nähtub, et kostja keskmine vee tarbimine on

14 m3, mille eest tuleb maksta umbes 1000 krooni kuus, samal ajal kui AS-i Tallinna Vesi andmetel moodustab keskmine vee tarbimine ühe inimese kohta ööpäevas umbes 101 liitrit, mis kuu kohta teeb umbes 3 m3 inimese kohta. Kostja tarbib igakuuliselt vett 4 - 5 korda rohkem kui keskmine Tallinna elanik. Kui kostja elab üksinda, siis ta võiks säästa umbes 750 krooni kuus (1000 krooni - kostja praegune makse vee eest / 4 = 250 krooni - keskmine arve vee eest ühe isiku kohta). Säästetud raha eest saaks kostja maksta elatist hageja nõutud ulatuses ning temal jääks veel 75 krooni enda jaoks.

Kostja nimetas oma kuluks õppelaenu intressi 400 krooni kuus, kuid 31. augusti 2010. a. väljavõtte kohaselt intressimakse suurus 339, 14 krooni, mis on umbes 60 krooni vähem kui kostja väidab. AS-i Starman poolt esitatud arvetest nähtuvalt maksab kostja igakuuliselt MINI kolmikpaketi eest 299 krooni. AS-i Starman kodulehel on näha, et tänapäeval saab kasutada internetti, TV ja lauatelefoni teenuseid, makstes kokku 169 krooni kuus. Seega saaks kostja säästa veel 130 krooni kuus. PkS § 102 lg. 2 mõtte kohaselt peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt.

Mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks peab seadusandja vanema töövõimetust või olukorda, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PkS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps. PkS § 102 näeb ette ülalpidamiskohustuse ulatuse ja selle lõikes 2 nähakse ette vanemate ja laste vahelise ülalpidamiskohustuse erijuhtum – vanemad ei vabane ülalpidamiskohustusest oma alaealise lapse suhtes ka juhul, kui see ohustab nende endi toimetulekut. Nad on teineteise suhtes kohustatud iseenda vajadusi piirama, et lapsele ja vanemale äraelamist võimaldada.

Selline põhimõte tuleneb erilisest sõltuvussuhtest, mis valitseb alaealise lapse ja tema vanemate vahel. Kostja on noor ja tugev töövõimeline mees, teisi ülalpeetavaid tal ei ole. Arvestades seda, et kostja saab Eesti keskmist palka, ei ole usutav, et tal ei ole võimalik maksta lapse ülalpidamiseks 2175 krooni. Asjaolu, et kostjale ei piisa palgast, mis on 3 korda rohkem kui seaduses sätestatud miinimumpalk, ei saa olla aluseks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära. Maakohus on õigesti jõudnud seisukohale, et elatist tuleb maksta alates lapse sünnist ehk 24. maist 2009. a., kuid otsustas mõista vastustajalt välja elatise alates 24. septembrist 2009. a., lähtudes sellest, et apellandile oli määratud riigi elatisabi.

Maakohus on vääralt arvanud, et hageja sai riigilt 4500 krooni elatisabi. Hageja selgitas kohtule, et kuna kostja hakkas elatist maksma alates veebruarist 2010. a., siis hageja loobus elatisabist ning tagastas riigile temale veebruari 2010. a. eest tasutud elatisabi raha 2251 krooni. Seega on maakohtu poolt tehtud mahaarvamine 4500 krooni ulatuses põhjendamatu. Maakohus jättis menetluskulud põhjendamatult poolte endi kanda. Hagi esitamise põhjustas kostja, kes kategooriliselt keeldus elatist maksmast. Hageja tegi kõik endast sõltuva, et lahendada vaidlus kohtuväliselt, kuid kostja seda ei soovinud.

Seega oli hageja sunnitud elatise saamiseks kohtu poole pöörduma. Kohtumenetluse käigus tekkisid hagejal menetluskulud, mille väljamõistmine kostjalt oleks õiglane.

Vastustaja seisukoht Kostja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt – osas, millega alates

1. juulist 2010. a. mõisteti elatis välja N. P. kasuks, elatise summa ja algusaja, samuti menetluskulude jaotuse osas. Uue otsusega tuleb kostjalt lapse E. P. ülalpidamiseks mõista välja igakuuline elatis 2175 krooni alates 24. maist 2009. a. kuni 30. juunini 2010. a. N.

P. kasuks ja alates 1. juulist 2010. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni lapse E. P. enda kasuks. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hagi on esitatud lapsele elatise saamiseks ajavahemiku eest lapse sünnist 24. mail 2009. a. kuni lapse täisealiseks saamiseni 24. mail 2017. a. Kooskõlas alates 1. juulist 2010. a. kehtiva PkS § 210 lõigetes 1 ja 2 sätestatud põhimõtetega tuleb elatise väljamõistmise üle kuni 30. juunini 2010. a. otsustada vana PkS alusel ja alates 1. juulist 2010. a. uue PkS alusel.

10. juunil 2009. a. esitatud elatisnõudes taotles N. P. kostjalt poolte ühise tütre E. ülalpidamiseks elatise väljamõistmist alates lapse sünnist, seega ka tagasiulatuvalt. Sel ajal kehtinud PkS § 70 lg. 2 võimaldas kohtul hageja nõudel mõista elatis välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud sama seaduse § 61 lõikes 6 nimetatud asjaolusid. Selle üle, et lapse sünnist kuni hagi esitamiseni ei osalenud kostja lapse ülalpidamiskulude kandmises, pooled ei vaielnud. Seega on PkS § 70 lõikes 2 sätestatud alus kostjalt ajavahemiku eest 24. maist kuni 9. juunini 2010. a. elatise väljamõistmiseks, nagu maakohuski leidis. Maakohus arvestas aga kostjalt elatist alates 24. augustist 2009. a. välja mõistes ebaõigesti hagejale riigipoolse elatisabi maksmisega. Vaidlust ei ole selle üle, et hagi tagamise määrust täitis kostja vabatahtlikult, tasudes hagejale 10. veebruaril ja 10. märtsil 2010. a. ´a 2175 krooni, selle kohta on kohtule esitatud ka maksekorraldused (tl. 137 ja 138). Hageja omakorda teavitas sellest sotsiaalkindlustusametit ja tagastas talle väljamakstud elatisabi 2251 krooni (apellatsioon-kaebuse lisad). Kui seoses hagejale elatisabi maksmisega on riigil siiski mingeid nõudeid, saab ta olenevalt asjaoludest esitada need elatisabi seaduse (EAS) alusel kas hageja või kostja vastu, see ei muuda aga poolte omavahelisi kohustusi. Et vaidlust ei olnud selle üle, et peale hagi tagamise määruse alusel makstud summade ei ole kostja poolte ühise lapse ülalpidamises osalenud ka pärast elatisenõude kohtusse esitamist, siis leidis maakohus õigesti, et kostjalt tuleb ka nõude esitamisele järgneva aja eest lapse ülalpidamiseks elatis välja mõista. Ajavahemiku eest 10. juunist 2009. a. kuni

30. juunini 2010. a. tuleb kostjalt elatis välja mõista hageja kasuks sel ajal kehtinud PkS § 60 lg. 1 ja § 61 lg. 1 alusel. Ajavahemiku eest 24. maist 2009. a. kuni 30. juunini 2010. a. väljamõistetava elatise suuruse üle otsustamisel on kohasteks normideks PkS § 61 lg. 2, mille kohaselt elatis lapsele määratakse kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, ja sama paragrahvi lg. 4, mille kohaselt igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hagiga on taotletud elatist PkS § 61 lõikes 4 sätestatud miinimummääras, milleks on 2175 krooni. Maakohus leidis õigesti, et niisugustel asjaoludel ei pidanud hageja põhjendama ega kohus käsitlema lapse vajadusi, sest elatis seaduses sätestatud miinimummääras peakski eelduslikult võimaldama lapse mõistlike vajaduste rahuldamist. PkS § 61 lõikes 5 ja lg. 6 punktides 1 – 3 on loetletud asjaolud, mille puhul kohus võib elatise suurust vähendada alla sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud miinimummäära, sealhulgas vanema töövõimetus (lg. 6 p. 1), lapse piisav sissetulek (lg. 6 p. 2), muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud asjaolud (lg. 6 p.

3) või juhtum, mil vanema teine laps jääks elatise miinimumsuuruses väljamõistmisel varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (lg. 5). Vanem, kes taotleb, et tal võimaldataks maksta elatist alla miinimummäära, peab põhjendama ja tõendama, et selleks on vähemalt üks PkS § 61 lg. 6 punktides 1 – 3 või lõikes 5 nimetatud alustest. Seega pidi neid asjaolusid põhjendama ja tõendama kostja. Kostja on oma suutmatust maksta lapsele elatist miinimumääras põhjendanud üksnes väitega, et töötasu ei võimalda tal omaenda vajadusi arvestades maksta lapsele elatist selles suuruses.

Siiski ei saa kehva varalist seisundit iseenesest pidada PkS § 61 lg. 6 p. 3 tähenduses mõjuvaks põhjuseks, mis võimaldaks kostjalt elatise välja mõista alla seaduses sätestatud miinimummäära. Teisi lapsi kostjal ei ole ja mingeid asjaolusid, mis seda võimaldaksid, ei ole kostja esile toonud. Seega tuleb kostjalt ajavahemiku eest 24. maist 2009. a. kuni 30. juunini 2010. a. välja mõista N. P. kasuks igakuine elatis 2175 krooni. Alates 1. juulist 2010. a. kohaldub elatise väljamõistmisele sel päeval jõustunud PkS ja kohaldada tuleb selle seaduse 8. peatüki 1. jao sätteid.

Alates sellest ajast on elatist õigustatud nõudma alaealine laps, mitte tema vanem (PkS § 97 p. 1), ja maakohus mõistis seega sellest ajast alates ebaõigesti elatise kostjalt välja lapse ema kasuks. Selle formaalse vea saab apellatsioonikohus parandada, mõistes elatise välja lapse kasuks, sest endiselt on last kasvataval vanemal õigus esitada lapse esindajana hagi teise vanema vastu elatise väljamõistmiseks (PkS § 120 lg. 4). Eeldada tuleb, et N. P. soovis hagi esitades, et ka uue PkS jõustumisel oleks kostja poolt lapsele elatise maksmine tagatud, pealegi on hagiavalduses ka laps menetlusosalisena märgitud (tl. 28).

Alates 1. juulist 2010. a. tuleb kohustatud vanemalt väljamõistetava elatise suuruse üle otsustada uue PkS §-de 99 ja 101 – 103 alusel. Sarnaselt varem kehtinud seadusega ei või uue PkS § 101 lg. 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, seega on ka uue seaduse kohaselt elatise miinimumsuuruseks praegu 2175 krooni. PkS § 102 lg. 2 lausete 3 ja 4 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla sama seaduse § 101 lõikes 1 sätesttud määra, kusjuures mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel märgitud suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Ka uues PkS-s sätestatut arvestades peab kostja tooma esile asjaolud, mis võimaldavad temalt elatise välja mõista alla elatise seaduses sätestatud miinimumsuuruse, ja neid tõendama. PkS § 102 lg. 2 lauses 4 loetletud või nendega võrreldavatele asjaoludele ei ole kostja tuginenud, ka uue seaduse kohaselt ei saa mõjuvaks põhjuseks osundatud sätte tähenduses olla ainuüksi kesine varaline seisund. Seega ei ole ka uues PkS-s sätesatatud alustel võimalik vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse ja kostjalt tuleb lapse kasuks välja mõista 2175 krooni kuus.

Kostja poolt maakohtu 3. veebruari 2010. a. hagi tagamise määruse alusel kohtumenetluse käigus tasutud elatist tuleb arvesse võtta, lugedes kohtuotsusega väljamõistetud elatise tasumise kohustuse tegelikult tasutud elatise ulatuses täidetuks. Menetluskulud nii maakui ringkonnakohtus tuleb TsMS § 162 lg. 1, § 164 lg. 3 ja § 171 lg. 1 koosmõjust tulenevalt jätta kostja kanda.

Margo Klaar

Ele Liiv

Malle Seppik