2-10-60497/3 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 21. jaanuar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-60497 Tsiviilasi I M hagi I M vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 251,07 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I M (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja seaduslik esindaja KK (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja I M (isikukood XXX, elukoht XXX) Menetlustoimingu tegemine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Välja mõista I M I M kasuks elatis 139,01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot 1 sent) eurot (2 175 krooni) kuus alates 01.12.2009 kuni I M täisealiseks saamiseni XXX. 3. Perioodil 01.12.2009 kuni 21.01.2011 tasutud elatis I M ülalpidamiseks kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. 4. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud

2 I M esitas 01.12.2010 hagi I M vastu elatise nõudes. KK ja I M kooselust on XXX sündinud tütar I M. Laps elab KK juures. Hagiavalduse kohaselt ei toeta kostja lapse ülalpidamist. Hageja taotleb elatise väljamõistmist miinimumsummas, s.o 2 175 krooni kuus alates 01.12.2009. I M esitas 21.12.2010 avalduse, milles avaldab, et on nõus elatise tasumisega miinimumsummas. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. I M sünnitunnistusest nähtub, et KK ja I M on lapse vanemad. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud ülalpidamist saama. PKS § 99 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 1 ja 2 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrusega nr 90 on kuupalga alammääraks kehtestatud 278,02 eurot. Seega ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui 139,01 eurot. Kohus leiab, et I M tuleb välja mõista elatis 139,01 eurot kuus I M kasuks alates 01.12.2009 kuni I M täisealiseks saamiseni XXX. Perioodil 01.12.2009 kuni 21.01.2011 tasutud elatis I M ülalpidamiseks kuulub väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda, kuna menetluskulude väljamõistmine alaealiselt lapselt, kes on elatise menetluses hagejaks, oleks ebaõiglane. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Maie Seppo kohtunik