2-10-24729/12 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1(3)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Jätta O S hagi G I vastu abielu lahutamise nõudes läbivaatamata.

2. Jätta kõik menetluskulud täies ulatuses O S kanda.

3. Välja mõista O S riigituludesse 319 (kolmsada üheksateist) eurot ja 56 senti.

4. Saata kohtumäärus täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele.

Riigituludesse välja mõistetud rahasumma tuleb tasuda Rahandusministeeriumi pangakontole nr 10220034796011 SEB Pank, viitenumber 2900078583, või kontole nr 221023778606 Swedbank, viitenumber 2900078583, või kontole nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2900078583.

Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus võib lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise Kohtuasja number 2-10-24729 Määruse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2011, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi O S hagi G I vastu abielu lahutamise nõudes Menetlustoiming Läbivaatamata jätmine Hageja: O S (IK XXX) Menetlusosalised ja esindajad Kostja: G I (IK XXX)

2(3) taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O S hagi G I vastu abielu lahutamise nõudes. Kohtul ei õnnestunud kostja asukohta kindlaks teha ega talle hagimaterjale kätte toimetada. Kohtule teatati, et kostja elab Venemaal. Viru Maakohtu 06. detsembri 2010 kohtunõudega anti hagejale kostja asukoha andmete teatamiseks ja hagimaterjalide tõlkimiseks tähtaeg kuni 30 päeva alates kohtu nõude kättesaamisest. Hageja kohtu määratud tähtaja jooksul kohtule kostja asukoha andmeid ei teatanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Kohus tuvastas, et hagiavalduses on kostja aadressiks märgitud XXX Narva. Rahvastikuregistri andmebaasis kostja ei ole kostja elukoha andmeid märgitud. Kohus saatis hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile. Kostja ema teatas kohtule, et kostja hagiavalduses märgitud aadressil ei ela. Kostja elab ja töötab Venemaal Surguti linnas. Eestis käib harva.

Viru Maakohtu 06. detsembri 2010 kohtunõudega kohustati hagejat esitama kohtule andmed kostja asukoha kohta, kuhu saaks edastada kohtudokumente. Kohus kohustas hagejat esiama kohtule hagiavalduse ja lisade tõlked, kui kostja elukohaks on Venemaa. Kohus andis hagejale kostja asukoha andmete ja hagiavalduse tõlgete esitamiseks tähtaja kuni 30 päeva arvates kohtu nõude kättetoimetamisest. Kohtunõue toimetati hagejale kätte 16. detsembril 2010. Hageja kohtu nõudele tähtaegselt ei vastanud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 8, kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida/---/.

Kuna hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ja kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, kuna kostja asukoht on Venemaal, leiab kohus, et hagi tuleb jätta läbivaatamata.

Lähtuvalt TsMS § 425 lg 1, kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata.

Kohus märgib, et asja läbivaatamist takistava asjaolu kõrvaldamiseks tuleb hagejal teha kindlaks kostja võimalk asukoht, kuhu kohus saaks edastada kostjale mõeldud menetlusdokumente või isik, kes oleks pädev kostja nimel menetlusdokumente vastu võtma, ning teatama nimetatud andmed kohtule.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 168 lg 2, hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbivaatamata /---/.

Kohus leidis, et hagi tuleb jätta läbivaatamata ning seetõttu jäävad menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.

Viru Maakohtu 25. augusti 2010 kohtumäärusega anti hagejale menetlusabi ja hageja vabastati 5000 krooni riigilõivu tasumisest hagiavalduse esitamisel.

3(3)

Vastavalt TsMS § 190 lg 4, kui hageja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik või hagita menetluse avaldaja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Kui hageja loobub hagist või võtab hagi tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud, kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatut.

Lähtuvalt TsMS § 179 lg 1, menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus jättis hagi läbivaatamata ja seega tuleb hageja poolt tasumata riigilõiv hagejalt välja mõista riigituludesse.

Kohus leiab, et kostjalt tuleb välja mõista riigituludesse hageja poolt tasumata riigilõiv 5000 krooni (319,56 eurot).

Lähtuvalt TsMS § 179 lg 3, tasumata või vähem tasutud riigilõivu väljamõistmiseks tehtud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik Justiitsministeeriumi või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 1000 krooni. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. Määruskaebuse esitamise õigus on ka juhul, kui kohus jättis tasumata menetluskulud Eesti Vabariigi kanda.

Aarne Lõhmus Kohtunik