2-10-13804/14 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 21.01.2011 Tallinn Tsiviilasja number 2-10-13804 Tsiviilasi AJDhagi HKja MSvastu võla nõudes Tsiviilasja hind 33 707,28 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AJD(sünd. XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja: lepinguline esindaja Mart T (Gorent OÜ ) Kostja 1: HK(isikukood XX, elukoht XXX) Kostja 2: MS(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate esindaja Valeri G , OÜ Valeri Gimajevi õigusbüroo Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Välja mõista HK ja MS solidaarselt põhivõlg 33 707,28 krooni e 2154,28 eurot AJD kasuks. Välja mõista HK ja MS solidaarselt kogusummas 23 638 krooni e1510,74 eurot AJD kasuks. Välja mõista HK ja MS solidaarselt pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis summas 10 069,28 krooni e643,54 eurot AJD kasuks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, Tsiviilasi nr.2-10-13804

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE Hageja ja kostjad sõlmisid tähtajalise üürilepingu XXX eluruumi kasutamiseks alates 16.05.2008 kuni 15.05.2009. Üüritasu suuruseks lepiti kokku 7000 krooni ja kostjate kohustuseks oli tasuda ka kõik kõrvalkulud.

Kostjad vabastasid eluruumi 30.01.2009 jättes tasumata üüri ja kõrvalkulud summas 37 707.28 krooni. Pooled leppisid kokku võlgnevuse tasumises osamaksete kaupa, kostja 1 tasus hagejale võlgnevusest 4000 krooni, kuid edaspidi osamakseid ei teinud.

Hageja leiab, et kostjad ei ole oma lepinguga võetud kohustust täitnud ning palub kostjatelt solidaarselt välja mõista viie kuu üüri eest 33 707,28 krooni.

Pooled on lepingus kokku leppinud viivise suuruses ning kostjatelt tuleb välja mõista ka viivis tasumata põhivõlalt 0,1 % päevas alates üüri sissenõutavaks muutumisest 11.kuupäeval. Viivise suuruseks on 23 638 krooni. Hageja palub kostjatelt välja mõista ka viivis 0,1 % päevas põhinõudelt alates kohtuotsuse tegemisest kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda.

KOSTJA VASTUVÄITED Kostjad hagi ei tunnista ja vaidlevad sellel vastu. Vastuväidete kohaselt oli üürihind liiga suur ega vastanud turuhinnale. Turuhind oleks olnud 4000 krooni kuus. Kostjad on teinud hagejale kompromissettepanekuid, kuid hageja ei ole neid aktsepteerinud. Kostjad tunnistavad hagi 10 257,28 krooni ulatuses. Viivise nõue on arvestatud liiga suurelt üüritasult ja see on põhjendamatu. Menetluskulud paluvad kostjad jätta poolte kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostjate kasutuses oli üürilepingu alusel hageja eluruum ning kostjatel on tasumata viie kuu üüritasu. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on õigustatud nõudma võlga kokkulepitud üüri summa või keskmise üürihinna järgi. VÕS § 271 sätestab, et üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingus kokkulepitud viisil. VÕS § 294 järgi tuleb üüri tasuda avastavalt kookulepitud perioodi eest. Kohtule esitatud üürilepingust nähtub, et pooled on kokku leppinud üüri suuruses 7000 krooni kuus, lisaks on kostjatel kohustus tasuda kõrvalkulud. Kostjatel on kohtu arvates kohustus täita lepingut ning tasuda korteri kasutamise eest lepingus kokkulepitud üüri suuruse järgi. Lepingut sõlmides oli kostjatel vabadus kokku leppida üürihinnas ja lepingu muutmine sh üürihinna muutmine ei ole ühepoolselt lubatud.

VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hageja õigustatud nõudma kostjatelt kohustuse täitmist ning VÕS § 65 lg 1 järgi tuleb kostjatel kohustus täit solidaarselt. Kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 33 707,28 krooni e 2154,28 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud kostjatelt nõudma viivise tasumist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Seadus ei piira viivise suurust üürilepingus. Pooled on üürilepingus kokku leppinud viivise suuruseks 0,1% võlgnetavalt summalt päevas. Lepingu järgi tuli üür tasuda iga kuu kümnendaks kuupäevaks, seega saab viivist arvestada alates 11.kuupäevast. Hagi esitamise seisuga on augusti 2008 üüri tasumisega kostjad viivitanud 738 päeva, septembri 2008 üüri tasumisega 707 päeva, oktoobri 2008 üüri tasumisega 677 päeva, novembri 208 üüri tasumisega 646 päeva ja detsembri 2008 üüri tasumisega 616 päeva kogusummas 23 638 krooni, mis tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista. TsMS § 367 järgi on hageja õigustatud nõudma ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivist. Hagi esitati 07.07.2010, seega tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista viivis kuni 21.01.2011. Viivise suurus 198 päeva eest ületaks põhinõude suuruse. Põhinõudest suurema viivise nõudmine ei ole kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga, seega tuleb kostjatel välja mõista pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis summas 10 069,28 krooni 643,54 eurot. Keskmist üürihinda kajastavad tõendid ei ole asjakohased ning kohus neid ei analüüsi. TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 järgi tuleb menetluskulud jätta solidaarselt kostjate kanda.

Kohtunik