2-10-6237/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-6237

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht

21. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-6237 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Erki Roosi vastu 753,60 euro ja lisanduva viivise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 491,25 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad - hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht

A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); - hageja lepinguline esindaja Ene Solovjev (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost inkasso@julianus.ee); - kostja Erki Roos

Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista Erki Roosilt OÜ Aktiva Finants kasuks AS-ga Sampo Pank 13.10.2004 sõlmitud järelmaksulimiidi lepingu nr 470JM20403025 alusel tekkinud võlgnevus 753,60 eurot, millest 491,25 eurot on põhinõue, 54,68 eurot intressinõue ja 207,68 eurot viivisenõue perioodi eest 01.11.2007 kuni 22.01.2010.

3. Välja mõista Erki Roosilt OÜ Aktiva Finants kasuks viivis 0,052% päevas põhinõudelt 491,25 eurolt alates 23.01.2010 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures viivisenõuded kokku (juba sissenõutavaks muutunud viivis ja lisanduv viivis) ei või ületada põhinõude summat.

4. Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Jätta menetluskulud Erki Roosi kanda. Välja mõista Erki Roosilt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulud 162,98 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte.

Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 420 lg 1, § 630 lg 3, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lg-st 1 ning § 173 lg-test 1 ja 4. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 1600 krooni (102,26 eurot), maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (15,98 eurot) ja hageja esindaja õigusabikulu 3000 krooni (191,73 eurot), kokku seega 4850 krooni (309,97 eurot).

Hageja tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 700 krooni (44,74 eurot).

Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 162,98 eurot (102,26 + 15,98 + 44,74).

Kohtunik