2-10-36620/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja

Kohtukoosseis Kohtunik Anu Uritam

Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2010.a, Tallinn

Tsiviilasja number 2-10-36620 Tsiviilasi

RK´i hagi IPCIvastu kindlustushüvitise nõudes

Menetlustoiming kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ning poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: RK (isikukood XXX, elukoht XXX);

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano S (Advokadibüroo Sirk ja Saareväli );

Kostja: IPCIAS (registrikood XXX, asukoht XXX);

Kostja lepinguline esindaja: Allan H (XXX). RESOLUTSIOON

1. Kinnitada RK´i (hageja) ja IPCIAS (kostja) vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas: 1.1. Kostja IPCIAS kohustub tasuma hagejale RK´ile hüvitisena 383 (kolmsada kaheksakümmend kolm) eurot ja 47 senti (ehk 6 000 krooni). 1.2. Kostja IPCIAS kohustub käesoleva määruse punktis 1.1 märgitud summa tasuma seitsme (7) päeva jooksul alljärgnevalt: 1.2.1. 191,74 eurot hageja RK´i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXX; 1.2.2. 191,73 eurot D.A.S. ÕK AS arveldusarvele (saaja: D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS , arveldusarve nr XXXXXXXXXXXX Swedbank AS-s). 1.3. Hageja RK kinnitab, et ta ei ole käsutanud hagi asjaoludest tulenevaid nõudeid kostja vastu. 1.4. Hageja kinnitab tingimusteta ja tagasivõtmatult, et käesoleva kompromissi täitmisega on kõik hagi aluseks olevatest asjaoludest tulenevad hageja nõuded kostja

vastu ammendavalt ja lõplikult lahendatud ja täidetud. 1.5. Pooled kinnitavad, et neil ei ole ja nad ei esita ise ega mis tahes viisil kolmandate isikute kaudu teineteise vastu mingeid nõudeid ega pretensioone seoses eelnimetatud asjaoludega ning et pooled loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. 1.6. Hageja kinnitab, et on teadlik, et käesoleval juhul tasub kostja hüvitist erandina ja ainult hagiavalduses kirjeldatud sündmuse suhtes, mistõttu tegemist ei ole kindlustuspraktika kujundamisega. 2. Menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda. 3. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-10-36620. 4. Toimetada käesoleva kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte ja saata pärast jõustumist täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. 5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada pool D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS poolt hageja RKi eest tasutud riigilõivust, so summas 500 krooni ehk 31 (kolmkümmend üks) eurot ja 96 senti ning kanda nimetatud summa D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele nr XXXXXXXXXX Swedbank AS-s, selgitusega „Hagi IPCIAS vastu, riigilõivu tagastamine“. Riigilõiv summas 1 000 krooni ehk 63,91 eurot on tasutud 30.07.2010. a. D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS (registrikood 11275929) poolt hageja RKi eest Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 2 tööpäeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-10- 36620, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.

MENETLUSE KÄIK

30.07.2010.a esitas hageja RK Harju Maakohtule hagiavalduse IPCIAS vastu kindlustushüvitise nõudes. Hagiavalduse kohaselt toimus 26.08.2009.a kella 07.30 ajal Tallinnas Järvevana teel liiklusõnnetus, kus sõiduauto BMW registreerimismärgiga XXX, mida juhtis TT, kaotas juhitavuse ja sõitis vastu teepiirdeid, mis purunesid ja paiskusid sõiduteele. Mõne aja pärast sõitis hageja juhitud sõiduauto Renault Megane teele paiskunud ja tähistamata metallpiiretele otsa, mille tagajärjel sai sõiduauto Renault Megane tehnilisi kahjustusi kogusummas 33 498 krooni. BMW valdaja tsiviilvastutus oli kindlustatud kostja poolt. 02.09.2009.a otsusega keeldus kostja hagejale kahju hüvitamisest, kuna pidas sõiduautole Renault Megane kahjustuste põhjustamise eest vastutavaks isikuks hagejat, kes kostja arvates enne manöövri alustamist ei veendunud selle ohutuses, rikkudes seeläbi LE

§ 91 ja 123 sätteid. Hageja leidis, et kuivõrd teel lebavad raudtorud olid tähistamata, siis ei olnud teel olev takistus etteaimatav LE 123 tähenduses ning hageja sai alustada nendele otsasõidu vältimist alates hetkest, kui raudtorusid faktiliselt märkas.

Kohus võttis 03.09.2010.a määrusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas kostjat hagiavaldusele vastama.

Kostja esitas kohtule vastuse 24.09.2010.a. Vastuses kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu, kuna hagi on alusetu ja põhjendamatu. Kostja leidis, et sõiduauto BMW juhil T.T ´l puudus reaalselt võimalus ohukolmnurga väljapanemiseks, vastutab hageja liiklusõnnetuse põhjustamise eest kui suurema ohu allika valdaja.

19.10.2010.a kohtule esitatud hageja seisukohtades leidis hageja, et mil ta purunenud teepiirdeid nägi (tajus ohtu teel), ei olnud otsasõitu vedelevatele piiretorudele võimalik vältida ning lisas, et ohu olemasolu on võimalik ette näha eelkõige siis, kui teel on näha kõrgendatud ohule viitavaid märke. Vaidlusalusel juhul puudusid ohtlikku kohta märgitavad märgid. Hageja seisukoha kohaselt puudus tema tegevuses süü nii tahtluse, raske hooletuse kui ka hooletusena.

13.12.2010.a kohtuistungil jäid pooled oma seisukohtade juurde.

Pooled esitasid 19.01.2011.a Harju Maakohtule kompromissi, milles taotlevad kompromissi kinnitamist määrusega ning tsiviilasja lõpetamist. Lisaks taotleb hageja poole tasutud riigilõivu tagastamist so 500 krooni ehk 31,96 euro tagastamist. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik.

Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et hageja RK´i taotlus poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule.

Riigilõiv summas 1 000 krooni ehk 63,91 eurot on tasutud 30.07.2010. a. D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS poolt hageja RKi eest Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123.

Vastavalt taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv summas 500 krooni ehk 31.96 eurot kanda D.A.S. Õigusabikulude Kindlustuse AS arveldusarvele XXXXXXXXXXXX Swedbank AS- s, selgitusega „Hagi IPCIAS vastu, riigilõivu tagastamine“.

TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.

TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahele (2) päevale.

Anu Uritam Kohtunik