2-10-52391/4 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viivi Villemson Määruse tegemise aeg ja koht

20. jaanuar 2011.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-52391 Tsiviilasi KÜ hagi R OÜ vastu 4 068,78 euro saamiseks Menetlustoiming Loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine Menetlusosalised Hageja KÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Marina S Kostja R OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja juhatuse liige R O Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON

1. Võtta hagist loobumine vastu.

2. Lõpetada menetlus KÜ hagis R OÜ vastu 4 068,78 euro saamiseks.

3. Menetluskulud jätta R OÜ kanda.

4. Välja mõista R OÜ-lt menetluskulud 310,93 (kolmsada kümme eurot) 93 senti (4 865,03 krooni) KÜ kasuks.

5. Kohtute Raamatupidamiskeskusel tagastada

KÜ arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, so 271,62 (kakssada seitsekümmend üks eurot) 62 senti (4 250 krooni). Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud KÜ esitas 22.10.2010 hagi R OÜ vastu 4 068,78 euro saamiseks. 11.01.2011 esitas KÜ avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on kostja tasunud hagejale 4 093,38 eurot (64 047,53 krooni), s.h 4 068,78 eurot (63 662,56 krooni) hagi aluseks oleva nõude rahuldamiseks ja 24,60 eurot (384,97 krooni) menetluskulude rahuldamiseks.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja palub menetluskulude katteks kostjalt välja mõista 425,01 eurot (6 650 krooni), s.h hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 271,62 eurot (4 250 krooni) ja hageja õigusabikulude katteks 153,39 eurot (2 400 krooni). Kostja loobumise avaldusele seisukohta esitanud ei ole. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse.

Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks KÜ hagis R OÜ vastu 4 068,78 euro saamiseks. Kohus leiab, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et le KÜ tuleb tagastada pool 21.10.2010 Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „hagi OÜ R vastu esitamise eest“ tasutud riigilõivust, so 271,62 eurot (4 250 krooni). TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Tulenevalt eelnevast tuleb menetluskulud jätta R OÜ kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt menetluskulude katteks välja mõista 425,01 eurot (6 650 krooni), s.h hagi esitamisel tasutud riigilõivu katteks 271,62 eurot (4 250 krooni) ja hageja õigusabikulude katteks 153,39 eurot (2 400 krooni).

TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagiavalduse kohaselt on hageja kandnud õigusabikulusid summas 153,39 eurot (2 400 krooni).

Kohtu hinnangul ei ole õigusabikulud summas 153,09 eurot vajalikud ja põhjendatud. Käesolevas asjas on hageja kandnud õigusabikulusid vaid hagiavalduse koostamise eest ning kohtu hinnangul ei ole esitatud hagiavalduse koostamine sedavõrd keerukas ja ajamahukas, et nõuaks õigusabikulude kandmist summas 153,09 eurot. Asjas ei ole toimunud ühtegi kohtuistungit. Kostja on hageja nõude rahuldanud eelmenetluses. Kohtu hinnangul on hageja õigusabikulud põhjendatud 63,91 euro (1 000 krooni) ulatuses. Kohus leiab, et kuivõrd hagejale kuulub tagastamisele poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, siis on põhjendatud kostjalt hageja poolt tasutud riigilõivu katteks välja mõista 247,02 eurot (3 865,03 krooni), s.o 271,62 eurot (4 250 krooni) – 24,60 eurot (384,97 krooni), mille kostja on hagejale juba hüvitanud.

Lähtudes eeltoodust, leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista õigusabikulud summas 63,91 eurot ning pool hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust 247,02 eurot, kokku 310,93 eurot. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

Viivi Villemson