2-10-55744/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtu nimetus Harju Maakohus Kohtuniku nimi Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht 25.01.2011.a Tallinn, Kentmanni Kohtumaja, kell 15.00 Tsiviilasja number 2-10-55744 Tsiviilasi

Menetlustoiming

OÜ avaldus pankroti välja kuulutamiseks

Pankroti väljakuulutamine Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): OÜ , reg.kood xxx, asukoht xxx) Avaldaja juhatuse liikmed AK(ik XXX, XXX) ja KK (ik XXX, XXX ) Ajutine pankrotihaldur Andres T (ik XXX, XXX)

Istungi toimumise aeg 18.01.2011.a. Istungil osalenud isikud võlgniku esindaja KK, AK, ajutine haldur Andres T Kohtumääruse resolutsioon

1. Rahuldada võlgniku OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks.

2. Kuulutada välja OÜ (XXX, asukoht XXX) pankrot 25. jaanuaril 2011. a kell 15.00.

3. Nimetada OÜ pankrotihalduriks Andres T (ik XXX, XXX).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 15.02.2011.a. algusega kell 16.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu III korruse saalis nr 317.

5. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

6. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

7. Kohustada OÜ juhatuse liikmeid AK’t (ik XXX) ja KK’d (ik XXX) kohtus vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 15.02.2011. a kell

16.00. Kui võlgniku juhatuse liige vannet andma ei ilmu, siis on kohtul õigus kohaldada sundtoomist või määrata arest kuni 3 kuud.

8. Määrata ajutisele pankrotihaldurile Andres T ’ile tasuks 1400 eurot (ilma sotsiaalmaksuta) pankrotivara arvelt.

9. Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud isik esitada määruskaebuse Riigikohtule. Haldur ei või võlgniku nimel määruskaebust esitada ega võlgnikku määruskaebuse läbivaatamisel esindada.

Asjaolud ja võlgniku avaldus Võlgnik OÜ esitas 09.11.2010 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus määras 12.11.2010.a. ajutise pankrotihalduri.

Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgneva aruande: Ajutise pankrotihalduri ettekande kohaselt on võlgniku põhitegevusaladeks kinnisvara üürileandmine ja käitus. Võlgnikule kuulub kinnistu hoonestusõigus. Kinnistu suurus on 11 640 m² , kus paiknevad büroo-, laoja tootmishooned. Võlgniku põhitegevuseks on asuval kinnistul asuvate hoonete ja ruumide üürileandmine. Kuni augustini 2010 oli hoonetel üks suur rentnik – UEOÜ, kelle lahkudes võlgniku üüritulud järsult vähenesid. Tänase seisuga on väljaüürimata

(vaba) üüripinda on ca 1200 ruutmeetrit, kahele üürnikule on välja üüritud kokku 1 492 ruutmeetrit üüripinda, üürisumma on kokku 49 620 krooni kuus. Üüritulu langes alates käesoleva aasta augustist 360-lt tuhandelt 49-le, st 7 korda. Tänase seisuga on üle 50 % üüripinnast üürilepingutega kaetud, üürilepingutega katmata on üüripindade kvaliteetsem osa - s.h. paljuski kontoripinnad - kuid selle sektori osas ongi üürihuviliste leidmine kõige raskem. Tänase seisuga laekub vaid 49 620 krooni kuus, mis teeb 595 440 krooni aastas. Nimetatud tulubaasiga ei ole võlgnikul võimalik majandustegevust jätkata, sealhulgas pole võimalik täita laenumaksete graafikut, mille kohaselt peaks igas kuus tagastama SEB Pangale laenu ca 13 000 EURi /

203 406 krooni. Võlgnik on püüdnud leida uusi üürnikke, kuid katta maja üürnikega 100%-liselt pole seni õnnestunud. Ajutine haldur andis 15.12.2010 nõusoleku võlgniku arestitud pangakontolt väljamaksete tegemiseks võlgniku esindaja taotluse alusel summas 52 825,65 krooni. Oma vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgniku esindaja veel, et: XXXhoonete haldamist korraldab võlgniku omanik AS MCMkoostöös HKOÜ-ga, kelle valduses on ka hoonete-ruumide võtmed ja valvekoodid. Juhatuse kahe liikme tasu on olnud mõlemal liikmel 1000 krooni kuus. Juhatus ei ole teinud tehinguid, mis oleksid võinud kahjustada võlausaldajate huve. Maksejõuetuse põhjuseks hindab võlgniku esindaja kinnisvaraturul tekkinud sügavat kriisi ning üürihindade järsku langust, mis ei võimaldanud enam täita võetud laenukohustust. Püsiv maksejõuetus sai juhatusele selgeks 2010.aasta oktoobri lõpuks, kui sai selgeks, et UEOÜ asemele uut samaväärset üürnikku leida ei õnnestu. Ajutine haldur nõustub üürniku arvamusega maksejõuetuse põhjuste kohta. Kogu kasum või kahjum liigub investeerimistõenditele edasi ja nii ongi ettevõtte enda majandustulemus kogu aeg nullis v.a. lõpus kui kahjum ületas võlakirjade väärtuse. Ajutisele haldurile esitatud raamatupidamisdokumendid olid ülevaatlikud ja korrektsed. Seni puuduvad ajutisel halduril andmed, et juhatuse liige oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused võlgniku eesmärkide realiseerimisel.

Võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 01.12.2010 oli varadena loetletud: 1 281 522,76 EUR (20 051 474 krooni) järgmiselt : nr Vara nimetus Bilans. väärtus

Orienteeruv turuväärtus raha Swedbank kontol 06.12.2010 vt.Lisa 9: Swedbank kontoväljavõte ja Lisa 10: SEB Pank kontoväljavõte

130 750 Null, sest kogu raha kulub jooksvateks kuludeks Nõuded ja ettemaksed teenuste eest, s.h. kindlustus, käibemaksu ettemaks EMTA-le jne.

120 724 Null, sest ettemaksud “amortiseeruvad” kindlustusperioodi jätkudes Kinnisvarainvesteering – hoonestusõigus

19 800 000 Kuni 10 000 000 krooni st 639 116 EURi Kinnisasi (hoonestusõigus) on koormatud 41 600 000 krooni suuruse hüpoteegiga AS SEB Pank AS kasuks. Liiklusregistri andmetel võlgniku nimel sõidukeid registreeritud ei ole. Esialgsel hinnangul on võlgnikul vara orienteeruvalt kuni 10 miljoni krooni väärtuses ning pankrotimenetluse kulud saab katta pankrotivara arvelt.

Võlgniku poolt esitatud bilansis oli kohustusi kokku 28 411 728 krooni, sellest : lühiajalised kohustused 1 752 269 krooni, pikaajalised laenukohustused SEB Pank ees

26 659 459 krooni. Seisuga 24.12.2010 maksuvõlg puudub. Võlgade summa suureneb kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvate viiviste ja intresside võrra. Võlgniku omakapital on negatiivne, tema majandustegevus on suures kahjumis ning majandustegevuse jätkamiseks, ettevõtte tervendamiseks ja võlgade tasumiseks ei ole mingit võimalust. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu - võlgade suuruseks on 28 411 728 krooni ( ca 1 815 840 EUR), varade realiseerimisväärtuseks on esialgsel hinnangul kuni 10 miljonit krooni (kuni ca 640 000 EURi). Võlgniku netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 176 nõuetega.

Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgniku makseraskused ja hilisem maksejõuetus valearvestuste tõttu võlgniku äriplaanis, sest ei osatud ette näha majanduslangust, sealhulgas äripindade nõudluse ja üürimäärade langust. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Andres T ’i.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri ettekande kohaselt on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Ajutise halduri hinnangul tekkisid võlgniku makseraskused ja hilisem maksejõuetus valearvestuste tõttu võlgniku äriplaanis, sest ei osatud ette näha majanduslangust, sealhulgas äripindade nõudluse ja üürimäärade langust. Võlgade suuruseks on 28 411 728 krooni (ca 1 815 840 EUR), varade realiseerimisväärtuseks on esialgsel hinnangul kuni 10 miljonit krooni (kuni ca 640 000 EURi). Tuginedes käesoleval hetkel ajutisel halduril olevatele andmetele ei esine võlgniku juhatuse liikme tegudes pankrotiga seotud kuriteo tunnuseid ega raskeid juhtimisvigu.

Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandusvõi kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. PankrS § 90 kohaselt, kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-is 86 sätestatut vastavalt § 19 lõigetes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes. Kohus on seisukohal, et vande andmiseks on kohustatud juhatuse liikmed AK ja KK. Ajutine pankrotihaldur on esitanud tasunõude 1400 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1400 eurot (sotsiaalmaksuta). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast.

Liili Lauri Kohtunik