2-10-36739/21 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.01.2011.a. Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-10-36739

Tsiviilasi S V hagi S V vastu elatise nõudes

Menetlusosalised, esindajad HAGEJA S V, isikukood xxxx, elukoht xxxx, seaduslik esindaja J M, isikukood xxxx, elukoht samas.

KOSTJA S V, isikukood xxxx, elukoht xxxx

Suuline menetlusistung 19.01.2011

Hagi hind- 1438 €

RESOLUTSIOON

Välja mõista S V`elt alates 08.11.2010 elatis 139 € /ükssada kolmkümmend üheksa / eurot xxxx sündinud S Ve kasuks ja tema ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette hageja seadusliku esindaja pangakontole AS-s Swedbank nr. xxxx. Hagilises perekonnaasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Hageja nõuded Hagi kohaselt on J Mi ja S Ve kooselust xxxx sündinud hageja S V. Alates 2008 maist ei ela kostja enam hageja ja tema emaga ja kuna kostja ei ole täitnud hageja ülalpidamiskohustust, palub ta elatise katteks välja mõista 2500 krooni. Menetluse käigus hageja selgitas täiendavalt, et soovib elatise väljamõistmist alates 08.11.2010 ja vähendas nõuet elatise seaduses määratud miinimumsuuruseni.

Kostja vastuväited

Kostja oma kirjalikus vastuses hagile leiab, et elatise suurus on määratud ebaõigesti ja ta soovib seetõttu esitada vastuhagi. Arvestades tema sissetulekut ei saa ükski kohus temalt sellist summat nõuda. On nõus kirjaliku menetlusega, kuigi tema arvates on asi võimalik lahendada ka kompromissiga. Suuliselt istungil ei oska anda selgitust kirjalikus vastuses nimetatud kompromissi ja vastuhagi kohta ning leiab, et kui temal tööd pole, siis ei pea ta ka elatist maksma. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid Kohus leiab, et hagi on põhjendatud, tõendatud ja kuulub rahuldamisele.

PerekS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PerekS § 97 p. 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PerekS § 99 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidaamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PerekS § 100 kohaselt ülalpidamist antkase üldjuhul raha perioodilise maksmisega. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt sel juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. PerekS § 101 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja ei ole vaidlustanud elatise maksmise kohustust. Kostja väidab, et tal ei ole sellises ulatuses lapse ülalpidamises osalemiseks piisavalt maksevõimet, kuid ei ole seda väidet tõendanud ühegi tõendiga, mistõttu kohus loeb selle väite paljasõnaliseks ja arvestamisele mittekuuluvaks. Kostja on esitanud töötasutõendi (lk.30), mille kohaselt ta saab regulaarselt igakuist sissetulekut ja see omakorda välistab põhjenduse, et tal puuduvad vahendid elatise tasumiseks.

Asjaolu, et see palk võiks olla ebapiisav, ei vabasta samuti elatise maksmise kohustuse täitmisest, sest täisealise töövõimelise isikuna, kelle on ülalpeetavaid alaealisi isikuid, tuleb kostjal pingutada sellises ulatuses elatusvahendite leidmiseks, mis tagaks nii tema enda kui alaealise lapse nõuetekohase ja vajadustele vastav ülalpidamise. Kuna hageja menetluse käigus vähendas elatise nõuet kehtiva miinimumsuuruseni ja kehtiva kohtupraktika kohaselt sellisel juhul hageja ei pea tõendama lapse vajadusi, siis tuleb elatise ulatuse kindlaksmääramisel kehtiva seaduse kohaselt arvestada üksnes kohustatud isiku võimalusi.

Kostja pole usaldusväärselt tõendanud, et tal puuduvad lapse ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Kohtu hinnangul on kostja pahauskselt loobunud kohustuste täitmisest. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg.1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohtunik:

/allkiri/ Marika Leimann Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 03. märtsil 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming