2-10-45953/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-45953

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

19. jaanuaril 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-45953 Tsiviilasi, hageja nõue I V hagi V V vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind

1 251.09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I V (isikukood XXX) Hageja esindaja J K (isikukood XXX) Kostja V V (isikukood XXX) Asja läbivaatamise kuupäev

19. jaanuar 2011.a. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi.

2. Välja mõista V V I V (sündinud XXX.a.) kasuks elatis I V ülalpidamiseks igakuuliselt summas 139.01 (ükssada kolmkümmend üheksa eurot ja 01 senti) eurot alates 22. septembrist 2010.a. kuni I V täisealiseks saamiseni s.o. kuni XXX.a.

3. Menetluskulud jätta V V kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

22.09.2010.a esitas I V Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluses avalduse V V vastu elatise nõudes hageja ülalpidamiseks igakuuliselt 2 175 krooni. Seoses V V vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on J K ja V V kooselust sündinud poeg I V. I V elab koose ema J K ja on ema ülalpidamisel. J K sissetulek moodustub lapsetoetusest 300 krooni ja töötuhüvitisest 2 500

2-10-45953

2(2) krooni. Hageja vajadused ülalpidamiseks igakuiselt on 4 350 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista igakuiselt elatise hageja ülalpidamiseks 2 175 krooni kuni hageja täisealiseks saamiseni alates hagi esitamisest.

Kostja on kohtuistungil teatanud, et tal ei ole võimalik tasuda elatist hageja nõutud ulatuses, sest kostja ei tööta.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus tuvastas, et hageja I V, kes on sündinud XXX.a. elab koos ema J K ja on ema ülalpidamisel (t.l. 11). Vaidlust ei ole, et kostja on kohustatud hagejat ülalpidama.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk

139.01 eurot.

Hageja nõuab elatist summas 2 175 krooni, mis on 139.01 eurot igakuuliselt hageja ülalpidamiseks kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendanud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest.

Perekonnaseaduses on seadusandja sätestanud lapse miinimumvajadused, millises ulatuses on lapsevanem kohustatud lapse ülalpidamiskohustust täitma. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1- 7-05, et kuna PkS § 61 lg 4 kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel, ei pea elatise nõudja selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Pooled ei vaidle lapse vajaduste üle. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut lapse vajadustele, kuna hageja soovib elatist seadusega kehtestatud miinimummääras.

Vaidlust ei ole, et ei hageja ega kostja ei tööta (t.l. 13, 33).

PKS § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega on kostja kui lapse isa kohustus täita oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes võrdselt lapse emaga.

2-10-45953

3(2) Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt lapse vajadustest lähtuvalt.

Kostjalt tuleb välja mõista elatis hageja I V ülalpidamiseks igakuuliselt 139.01 eurot alates elatise nõude esitamisest kohtule s.o. 22.09.2010.a. kuni I V täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 161 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus hagi tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, siis tuleb jätta menetluskulud kostja kanda.

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov