2-10-56442/6

2-10-56442 1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-56442 Tsiviilasi Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Tatjana Zelenjajeva Asjast puudutatud isikud O S (isik, kellele eestkostja määramist taotletakse, isikukood XXX, registrijärgne aadress XXX, viibimiskoht AS Hoolekandeteenused Valkla Hooldekodu, aadress Valkla küla Kuusalu vald Harjumaa) O S esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev O S (eestkostja kandidaat, isikukood XXX, aadress XXX)

Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

2-10-56442 2 / 4

kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01.detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid; - teatama kohtule oma elukoha muutusest. 5. Lugeda O S valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks. 6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda. 7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 12.11.2010.a Viru Maakohtule avalduse O S eestkostja ametiaja pikendamiseks. O eestkostjaks O S. TsMS ja TMS seadustiku rakendamise seaduse § 9 lg 2 alusel peab TsMS § 526 lg 2 p 5 järgi otsustama eestkoste lõpetamise või pikendamise. Avalduse kohaselt viibib O S kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel Valkla Hooldekodus. O S on orgaaniline dementsus. Avaldaja on seisukohal, et O S on piiratud teovõimega isik ja eestkoste vajadus ei ole ära langenud. O S ema ja eestkostja O S täidab oma eestkostja ülesandeid nõuetekohaselt. O S andis kirjaliku nõusoleku olla ka edaspidi O S eestkostjaks. Avaldaja teeb kohtule ettepaneku pikendada O S üle seatud eestkostet ja eestkostja O S ametiaega viieks aastaks. Avaldaja on seisukohal, et O S oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes O S huve kaitsma.

O Sa riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev esitas 17.01.2011.a. kohtule kirjaliku arvamuse, mille kohaselt O S viibib kohtumääruse alusel ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel Valkla Hooldekodus. Osakonna vanemtegevusjuhi sõnul O S tervislik seisund ei ole muutunud ja eestkoste seadmise alused ei ole ära langenud. Kinnises asutuses viibimise tähtaega on pikendatud kohtumäärusega kuni 16. novembrini 2011.a. O S kinnisesse asutusse paigutamise menetluse raames oli läbi viidud kohtupsühhiaatriline ekspertiis. O S täidab eestkostja ülesandeid 2004.aastast. Linnal ei ole tema suhtes pretensioone. O S on invaliidsus, kuid ta on pidevalt kontaktis sotsiaalosakonna inspektoriga, ta on väga vastutustundlik ja hoolitseb poja eest. O S soovib olla ka edaspidi poja eestkostjaks. Ta ei usalda Valkla Hooldekodu, kuna leiab, et puudub vajadus hoida poega kinnises hooldekodus, samas saab aru, et ise ta ei saa pojaga hakkama. O S hoiab pojaga sidet telefoni teel ning saadab talle pakke ja kirju. Poeg räägib telefoni teel kogu aeg ühte ja sama, vii mind koju või saada pakk. Raha pojale anda ei tohi, ta kulutab selle kohe õlle ostmiseks. O S ei suuda midagi iseseivalt teha. Poja eest tegi kõike ema. Esindaja on arvamusel et O S vajab eestkoste seadmist oma varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks. Esindaja palub Narva linna avaldus rahuldada, seada O S üle eestkoste viieks aastaks, määrata tema eestkostjaks O S, kelle ülesanneteks määrata O S igapäevaelu korraldamine, ravi, hoolduse, järelevalve ja ülalpidamise tagamine, tema eest kõikide tehingute, sh pisitehingute, tegemine.

Tsiviilasjas nr 2-10-42171 O S tehtud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti kohaselt esineb O S raske kuluga psüühikahäire- dementsus, kaasuva haigusena alkoholsõltuvus. O S esinevad psüühikahäired ei võimalda tal kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid vastavalt sellele

2-10-56442 3 / 4

arusaamisele juhtida.

O S on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut O S eestkostjaks olemiseks.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud O S esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Avalduse kohaselt vajab O S psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa O S ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel. O S esineb raske kuluga psüühikahäire, seetõttu pole ta ka võimeline iseseisvalt igapäevase eluga toime tulema. O S seisund on alalise, süveneva iseloomuga.

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, O Sa esindaja kui ekspertiisiga, et O S vajab eestkostet, sest O S ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

O S on andnud oma kirjaliku nõusoleku O S eestkostjaks olemiseks. Kohus arvestab ka asjaolu, et O S on O S ema, ta on varem Narva Linnakohtu 29.04.2004.a. kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-285/04 eestkostjana tegutsenud O S huvides ja saanud eestkostja ülesannetega hakkama. O S eestkostja määramise alused on tuvastatud ning kohtul ei ole andmeid muude isikute kohta, kes oleksid võimelised O S eestkostja ülesandeid täitma. Kohus leiab, et O S on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata O S eestkostjaks O S.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus

2-10-56442 4 / 4

hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata O S kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et O S on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Kohus seab O S üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhooldus- kui ka varahooldusõigus.

TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik