2-09-59925/21 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-09-59925 Otsuse kuupäev 18.jaanuar 2011 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende esindajad MS hagi AS vastu elatise nõudes

2 113,88 EUR (33 075 EEK)

Hageja I: AS (isikukood xxx, xxx);

Hageja II: MS (isikukood xxx, xxx); Hagejate esindaja: Natalja Perova (Klassen Õigusbüroo OÜ, Koskla 2, Tallinn, e-post: natalja.perova@klassen.ee);

Kostja: AS (isikukood xxx, xxx)

Asja läbivaatamise kuupäev 15.detsember 2010 Istungil osalenud isikud hageja esindaja Natalja Perova

Resolutsioon

Hagi rahuldada osaliselt.

1. Välja mõista ASlt elatis tütre MS (isikukood xxx) ülalpidamiseks 139 EUR (2 175 EEK) kuus alates 16.november 2009 kuni 30.juuni 2010 AS kasuks.

2. Välja mõista ASlt elatis tütre MS (isikukood xxx) kasuks 139 EUR (2 175 EEK) kuus alates 01.juulist 2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni.

3. Jätta rahuldamata AS nõue ASlt elatise väljamõistmiseks hageja enda ülalpidamiseks summas 1 500 EEK (95,87 EUR) kuus.

4. menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Hageja nõue ja põhjendused AS ja Aabielust on 19.10.2009 sündinud tütar MS. Alates detsembrist 2009 elab AS koos tütre MSga Venemaal oma vanaema juures, kuna ta õpib . Kuna kostja ei ole lapsele ülalpidamist alates tema sünnist andnud, palub hageja kostjalt välja mõista elatis lapse kasuks. Asja menetlemise käigus on hageja elatise suurust muutnud ning palub kostjalt välja mõista elatis summas 2 175 krooni alates 19.10.2009.

Hageja I palub välja mõista tema kasuks elatis alates hagi esitamisest kuni lapse kolme aastaseks saamiseni 1 500 krooni kuus. Kuni 2010 aprillikuuni sai hageja I emapalka, hetkel on tema sissetulekuks toetus 900 krooni kuus.

Kostja arvamus Kostja vaidleb hagile vastu osaliselt. Kostja nõustub elatist maksma ainult lapsele ning seda mitte tagasiulatuvalt. Kostja leiab, et kuna nad elasid lapse sündimise ajal ASga koos, siis ei ole tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud. Kostja ei nõustu elatist maksma AS ülalpidamiseks. Kostja leiab, et tema varaline seis ei võimalda tal elatist maksta ASle.

Kohtuotsuse põhjendus Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

PKS § 210 lg 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolude tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Hagi on esitatud 16.11.2009. Seega tuleb elatisenõue lahendada kuni 30.06.2010 kehtinud seaduse alusel ning alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse alusel.

PKS § 96 ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Seega tuleb elatis lapse ülalpidamiseks kuni 30.06.2010 välja mõista AS kasuks ning alates 01.07.2010 MS kasuks. Kohus on muutunud õiguslikku olukorda 15.12.2010 kohtuistungil arutanud ning hagejatel selles osas vastuväiteid ei olnud. Kostja oli asja arutamisest teadlik, kuid kohtuistungile ei ilmunud.

Vaidlus poolte vahel puudub lapse ülalpidamise ulatuse osas. Vaidlus on elatise väljamõistmise ajas. Lähtuvalt PKS § 101 lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2008 on Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ning pool sellest 2 175 krooni. Lapse ülalpidamiseks nõutava elatise suurusele kostja sisulisi vastuväiteid ei esitanud. 11.11.2010 toimunud kohtuistungil nõustus kostja elatise suurusega, kuid ei nõustunud elatist maksma tagasiulatuvalt, mistõttu jäi kompromiss sõlmimata. Hageja soovib välja mõista elatis seaduses ettenähtud miinimumsuuruses, mistõttu ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda lapse mõistlikke vajadusi ega kulutuste suurust nende vajaduste rahuldamiseks. Eelnevalt tulenevast kuulub kostjalt välja mõistmisele elatis suuruses 2 175 krooni, ehk 139 EUR, kuus alates hagi esitamisest kuni 30.06.2010 tütre ülalpidamiseks AS kasuks ning alates 01.07.2010 kuni lapse täisealiseks saamiseni tütre MS kasuks.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kohus asub seisukohale, et elatis lapse ülalpidamiseks kuulub välja mõistmisele alates hagi esitamisest. Hagi on esitatud 16.11.2009. Pooled väidavad, et nad elasid koos lapse sünni ajal. Hageja AS on märkinud 11.05.2010 täpsustatud hagiavalduses, et pooled elavad eraldi alates oktoobrist 2009. Kostja väidab, et hageja lahkus tema juurest 2009 novembri lõpus. Kuna tõendamata on asjaolu, millal poolte ühine majandamine lõppes ning see, et lapse sünnist kuni hagi esitamiseni, so 27 päeva, ei ole kostja last üleval pidanud, jätab kohus elatise mittemaksmisest tekkinud kahjunõude tagasiulatuvalt 27 päeva eest rahuldamata.

Kuni 01.07.2010 kehtinud PKS § 21 sätestas, et abikaasa on kohustatud abi vajavat töövõimetut abikaasat, samuti abikaasat raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni ülal pidama, kui kohustatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab. PKS § 22 lg 2 kohaselt on lahutatud abikaasal õigus saada lahutatud abikaasalt ülalpidamist raseduse ja lapse hooldamise ajal kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, kui laps oli eostatud abielu kestel ja kui kohustatud lahutatud abikaasa varaline seisund ülalpidamist võimaldab.

AS ja AS abielu lahutati Harju Maakohtu otsusega 17.mail 2010. Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 72 sätestab, et kui lahutatud abikaasa ei suuda pärast lahutust ühise lapse hooldamise tõttu ise enda ülalpidamise eest hoolitseda, võib ta teiselt lahutatud abikaasalt nõuda endale ülalpidamist kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. PKS § 76 lg 2 kohaselt võib kohus vabastada endise abikaasa ülalpidamiskohustusest niivõrd, kuivõrd see abikaasa ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades suuteline andma ülalpidamist saama õigustatud abikaasale ülalpidamist ilma enese tavalist ülalpidamist kahjustamata.

Kostja on töötu, mida kinnitab Eesti Töötukassa otsus (t. lk 30) ja Maksuja Tolliameti andmed. Kostja väite kohaselt on tema sissetulekuks hetkel töötukassalt saadav hüvitis umbes 900 krooni kuus. Muu vara kostjal puudub. Kuna kostjal lasub kohustus maksta elatist oma tütrele MSle, siis kohtu arvates tema varaline seis ei võimalda käesoleval ajal maksta elatist ASle, kahjustamata kostja enda tavalist ülalpidamist, mistõttu tuleb kostja vabastada AS ülalpidamiskohustusest ja hageja nõue selles osas jätta rahuldamata.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta mõlema poole enda kanda.

Koidula Laurisaar kohtunik