2-10-54399/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-54399

1(4)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2011.a. Narva Tsiviilasja number 2-10-54399 Tsiviilasi, hageja nõue A N hagi A N vastu elatise suurendamise nõudes Tsiviilasja hind

848.43 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja A N (isikukood XXX) Hageja esindaja Marina Nesterova (isikukood XXX) Kostja A Ne (isikukood XXX) Kohtuistung

18. jaanuar 2011.a. Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Narva Linnakohtu 08. märtsi 2004.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1045/03 A N M N kasuks lapse A N ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat.

3. Välja mõista A N A N kasuks (A N esindajale M N) elatis lapse A N, sünd. XXX., ülalpidamiseks alates 02.11.2010.a igakuiselt summas 86.28 (kaheksakümmend kuus eurot ja 28 senti) eurot kuni lapse A N täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX.

4. Poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagiavalduse sisu

A N on esitanud 02.11.2010.a. Viru Maakohtule hagi A N vastu elatise suurendamise nõudes. Hageja elab koos emaga. Kostja maksab hageja esindajale s.o. hageja emale iga kuu elatist 700 krooni. Hageja ema majanduslik seisund on muutunud, sest hageja ema ei tööta. Pere sissetulek

2-10-54399

2(4) on peretoetus 300 krooni ja sotsiaaltoetus 2 334 krooni. Hageja vajadused on 800 krooni toitlustamine, 500 krooni koolitarbed ja haridusega seotud kulud, 500 krooni mänguasjad ja raamatud, 400 krooni hügieenitarbed, 200 krooni ravi ja vitamiinid, 300 krooni ettenägematud kulud. Kokku on hageja vajadused 2 700 krooni kuus.

Hageja palub suurendada tema ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust kuni 2 175 kroonini kuus.

Kostja vastus

Kostja kohtuistungil teatas, et ta ei ole võimeline maksma hageja ülalpidamiseks hageja nõutud summat. Kostja selgitas, et teisi ülalpeetavaid tal peale hageja ei ole, ta ei tööta, kuid otsib tööd.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, ning ära kuulanud pooled, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

Tsiviilasjas esitatud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud järgmised asjaolud:

• et M N ja A N sündis abielust XXX poeg A N (t.l. 4-6).

• et Narva Linnakohtu 08.03.2004.a. määruse alusel tsiviilasjas nr 2-1045/03 A N peab maksma M N poja A N ülalpidamiseks igakuiselt elatist summas 700 krooni kuni lapse täisealiseks saamiseni (t.l. 3).

Hageja palub suurendada 08. märtsi 2004.a. Narva Linnakohtu määrusega väljamõistetud elatise summat ja välja mõista kostjalt hageja kasuks lapse A N ülalpidamiseks 2 175 krooni alates hagi elatise suurendamise nõudes kohtusse esitamisest s.o. 02.11.2010.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni.

01.07.2010.a jõustunud perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, kohaldatakse asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

PKS § 96 (alates 01.07.2010.a.) kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 1 ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Tulenevalt PKS § 99 lg 1 ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 järgi ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2009.a on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 4 350 krooni ehk 278.02 eurot ja pool sellest moodustab 2 175 krooni ehk

139.01 eurot.

Pooled ei vaidle, et hageja vajadused võrreldes 08. märtsi 2004.a. määrusega, mil mõisteti kostjalt välja elatis lapse ülalpidamiseks igakuuliselt 700 krooni, on muutunud.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on 23.04.2004.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-51-04 väljendatud seisukohta, et ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist ka siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Seega kui elatise nõudmiseks õigustatud isik leiab, et vanem maksab

2-10-54399

3(4) lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt, võib ta nõuda teiselt vanemalt elatise suuruse muutmist. Vaidlust ei ole, et kostja ei tasu lapse ülalpidamiseks elatist seaduses sätestatud miinimummääras, seega ei maksa kostja elatist lapsele piisavalt lähtudes seaduses sätestatud lapse eelduslikest miinimumvajadustest.

Pooled ei vaidle, et hageja sissetulek on hageja väitel peretoetus 300 krooni ja sotsiaaltoetus

2 334 krooni (t.l. 7).

Vaidlust ei ole, et kostja ei tööta (t.l. 27).

Hageja palub lapse vajadustest lähtuva elatise s.o. 2 175 krooni välja mõista kostjalt, kuid hageja ei ole põhjendanud, miks peab lapse ülalpidamiskohustuse täitma kostja suuremal määral kui hageja, sest seadusandja on sättinud, et vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 116 lg 1 järgi vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti.

Seega kohus leiab, et hagi on põhistatud ja tõendatud vaid osaliselt. Hageja on märkinud, et lapse vajadused ühes kuus on 2 700 krooni. Seega on kostja kui lapse isa kohustus täita oma ülalpidamiskohustust lapse suhtes võrdselt lapse emaga, s.o. 2 700 krooni ehk 172.56 eurot tuleb võrdselt jagada lapse vanemate vahel s.o. 1 350 krooni ehk 86.28 eurot, missuguses ulatuses peab kumbki lapse vanem täitma lapse ülalpidamiskohustust.

Kohus selgitab, et perekonnaseaduses sätestatud vanema kohustus oma alaealist last üleval pidada on sisult aktiivne kohustus, mille täitmiseks peab kohustatud vanem tegema kõik endast oleneva, et tagada lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu. Kostja ei ole kohut veennud, et ta oleks teinud kõik endast oleva, et täita lapse ülalpidamiskohustust vähemalt lapse vajadustest lähtuvalt.

Kohus leiab, et hagi elatise suurendamise nõudes tuleb rahuldada osaliselt ning muuta tuleb Narva Linnakohtu 08. märtsi 2004.a määrusega tsiviilasjas nr 2-1045/03 A N M N kasuks lapse A N ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suuruse summat ja välja mõista A N A N kasuks (M N kui lapse esindajale) elatis A N ülalpidamiseks alates 02.11.2010.a igakuiselt summas 86.28 eurot kuni lapse A N täisealiseks saamiseni.

Tsiviilasja hinna määramine

Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa (TsMS § 129 lg 2). Narva Linnakohtu 08. märtsi 2004.a. määruse tsiviilasjas nr 2-1045/03 kohaselt A N on kohustatud maksma elatist 700 krooni kuus. Hageja hagis palub suurendada väljamõistetud elatusraha suurust

2 175 kroonini. Käesolevas tsiviilasjas on hagihinnaks väljamõistetud elatise ja hagis taotletud suurendatud elatise üheksa kuu maksete summade vahe. Seega on käesoleva elatise suurendamise hagi hinnaks 13 275 krooni (9 kuud x 1 475 krooni) ehk 848.43 eurot.

Menetluskulude jaotus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, siis kohus leiab, et poolte menetluskulud tuleb jätta poolte

2-10-54399

4(4) endi kanda.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov