2-10-55736/4 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Tamara Šabarova Otsuse tegemise aeg ja koht 17. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-55736 Tsiviilasi, hageja nõue J L (seadusliku esindaja N L kaudu) hagi I L vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 251,09 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: J L (IK XXX, elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja: Nadežda Lazareva (IK XXX, e-post: XXX) Kostja: I L (isikukood XXX, elukoht: XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus Resolutsioon

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista I L (isikukood XXX, elukoht XXX) elatis hageja J L (isikukood XXX, elukoht XXX, Narva) kasuks tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja 01 sent kuus, kuid mitte vähem kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, alates 18.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o. kuni XXX. 3. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda. 4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks. 5. Välja mõista I L hageja J L kasuks menetluskulud õigusabi teenuse eest 76,68 eurot. 6. Saata kohtuotsus pooltele ja hageja esindajale teadmiseks.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kaebus eitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS)

2-10-55736

2(3) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

ASJAOLUD

1. 10. novembril 2010.a. esitatud hagiavalduse kohaselt N L ja kostja vaheline abielu sõlmiti 05.06.2009.a. Abielust on XXX sündinud tütar J L. Laps on N L ülalpidamisel, kostja perekonda materiaalselt ei toeta.

2. J L palus mõista kostjalt tema kasuks välja elatis lapse ülalpidamiseks Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimummääras, so. mitte vähem kui 139,01 krooni kuus tagasiulatuvalt, alates 18.12.2009.a.

3. 20.12.2010 sai kostja hagiavalduse isiklikult kätte, kuid pole hagile vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, ning uurinud tsiviilasja raames kogutud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega.

7. Hagiavalduse juurde lisatud sünnitunnistuse järgi lapse J L vanemateks on N L ja kostja. Hagiavalduse järgi laps elab ema juures ja on ema ülalpidamisel ning kostja ei täida lapse ülalpidamiskohustust.

8. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 esimese lause alusel alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1).

9. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sellepärast vastavalt TsMS § 444 lg 4 kohus jätab tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa, rahuldab hagi lihtsustatud vormis ja mõistab kostjalt lapse ülalpidamiseks elatise välja alates 18.12.2009.a kuni lapse täisealiseks saamiseni summas 139,01 eurot kuus.

10. Kuna hagi põhineb tagaseljaotsusel, siis TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel kohus tunnistab otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

11. Kohus peab vajalikuks selgitada, et käesolevas vaidluses on hagejaks mitte lapse ema, vaid laps ise. Tsiviilseadustiku üldosaseaduse (TsÜS) § 7 lg 1 esimese lause järgi füüsilise isiku (inimese) õigusvõime on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Lapse ühe vanema juures elamine ei loo sellele vanemale, kelle juures laps elab, õigust nõuda oma kasuks elatist, sest PKS § 97 lg 1 alusel ülalpidamist on õigustatud sama laps ise. N.L on lapse seaduslik esindaja TsÜS § 117 lg 2 ja PKS § 116 lg 2, § 120 lg 1 mõttes, kes on kohustatud muu hulgas kaitsma lapse isikuhooldusõiguse, sh. õiguse elatisele. TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Nendel põhjendustel on käeolevas vaidluses hagejaks laps, hageja seaduslikuks esindajaks lapse ema N. L ja kostjaks

2-10-55736

3(3) lapse isa.

Menetluskulud

12. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja.

13. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

14. TsMS § 168 lg 6 alusel, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja ei ole lapse ülalpidamiskohustust täitnud alates detsembrist 2009.a. Seega hagi esitamise on põhjustanud kostja..

15. Hagejal on tekkinud menetluskulud summas 76,68 eurot õigusabi teenuse eest. Hageja on taotlenud menetluskulude kostjalt väljamõistmist. TsMS § 174 lg 3 alusel määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirjas. Hageja on esitanud arve nr 41/10, mille kohaselt maksis hageja õigusabi teenuse eest 76,68 eurot.

16. Kohtuotsus on tehtud ülaltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel § 434, § 438, § 440 lg 1, § 453 lg 1, lg 2, § 468 lg 1 p 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt.

Tamara Šabarova Kohtunik