Legislator Case Law & Legislation
2-10-48303/4 AI generated

2-10-48303/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 2-10-48303/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

2-10-48303

Legislator headnote

AI generated

2-10-48303/4 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: 2-10-48303

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-10-48303

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 18.jaanuar 2011 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Tsiviilasja number 2-10-48303 Hagi ese Tsiviilasja hind BIGBANK AS hagi A. K. ja A. M. vastu 4 841, 04 euro ja lisanduva viivise nõudes. 2 552, 10 eurot Pooled ja nende esindajad hageja BIGBANK AS, registrikood xxxxxxxx, asukoht Rüütli 23 Tartu, esindajad Artur Maljukov, Ere Uusen, Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ; kostja A. K. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx x-xx xxxx; kostja A. M. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxx. RESOLUTSIOON rahuldada BIGBANK AS hagi A. K. ja A. M. vastu. Välja mõista solidaarselt A. K. ja A. M. BIGBANK AS kasuks 4 841 (neli tuhat kaheksasada nelikümmend üks) eurot ja 4 senti. Välja mõista solidaarselt A. K. ja A. M. BIGBANK AS kasuks alates 02.oktoobrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 2 552, 10 euro täieliku tasumiseni viivis 29,50 % tagastamata krediidisummalt aastas. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus BIGBANK AS menetluskulud jätta solidaarselt A. K. ja A. M. kanda. Välja mõista solidaarselt A. K. ja A. M. BIGBANK AS kasuks menetluskulu 575 (viisada seitsekümmend viis) eurot ja 20 senti. Edasikaebamise kord BIGBANK AS võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. A. K. ja A. M. võivad esitada Tartu Maakohtule Võru kohtumajja tagaseljaotsuse peale

2 (4) kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul ning kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED

Kohus on kohustanud kostjaid kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 35-38), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostja A. M. isiklikult kättetoimetatud 07.detsembril 2010 (tl 48) ja kostja A. K. kättetoimetatud TsMS § 322 lg 1 sätestatud korras 13.oktoobril 2010 ( tl 45). Seega on kostjad teadlikud ka vastuse andmise kohustusest. Kostjad, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.

TsMS § 407 lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 407 lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab TsMS §-s 407 lg 1, lg 3, lg 5 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.

TsMS § 444 lg 4 sätteid arvestades esitab kohus otsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse.

Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja A. K. sõlminud 24.septembril 2007 tarbijakrediidilepingu. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 3 195, 58 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 50 000 Eesti krooniga. Lepingu järgi on kostja kohustatud maksma hagejale intressi 29, 50% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Hageja sõlmis 24.septembril 2007 A. M. käenduslepingu. Käenduslepinguga võttis käendaja endale hageja ees vastutuse hageja ja põhivõlgniku vahelisest tarbijakrediidilepingust ning võimalikest krediidiandja ja krediidisaaja vahel tulevikus sõlmitavatest krediidilepingutest ja nende lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. Käenduslepingu

3 (4) kohaselt on käendaja vastutuse rahaliseks maksimummääraks 130 393 krooni ning käenduse tähtajaks 1.november 2011. Kostjad rikkusid laenulepingust tulenevat kohustust korduvalt. Hageja hoiatas 06.08.2008 saadetud teatega kostjaid lepingu ülesütlemisest juhul, kui nad ei tasu 2- nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks. Vaatamata eeltoodule ei reageerinud kostjad lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Hageja ütles 27.08.2008 ülesütlemisavaldusega lepingu üles. Üldtingimuste p 6.6 kohaselt kohustub krediidisaaja krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Neil asjaoludel esitas BIGBANK AS hagi A. K. ja A. M. vastu solidaarselt 75 745, 80 krooni nõudes, millest 39 931, 65 krooni on tagastamata krediidisumma; 8 168, 57 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress; 2 597, 95 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ja 25 047, 63 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ning arvestades TsMS § 367 sätestatut välja mõista solidaarselt kostjatelt alates 02.oktoobrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni viivis 29, 50 % tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud koopiad poolte vahel sõlmitud lepingust koos maksegraafiku ja üldtingimustega, käenduslepingust, kostjatele saadetud ülesütlemishoiatustest, viivise arvestusest.

Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3,6; 101 lg 1 ; 108 lg 1, 113 lg1; 142 lg 1; 145 lg 1, 2; 396 lg 1; 402; 415; 416.

VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 3, 6 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Vastavalt VÕS § 415 lg 1 ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS §-s 113 lg 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Tulenevalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

VÕS §-de 142 lg 1; 145 lg 1, 2 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees

4 (4) solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest.

Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning TsMS § 407 lg 1 kohaselt kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt hageja kasuks välja mõista 75 745, 80 krooni, so 4 841, 04 eurot ning arvestades TsMS § 367 sätestatut alates 02.oktoobrist 2010 kuni tagastamata krediidisumma, so 39 931, 65 krooni, so 2 552, 10 euro täieliku tasumiseni välja mõista viivis 29,50 % tagastamata krediidisummalt aastas.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti ning vastavalt TsMS § 165 lg 3, kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus, rahuldades hagi solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1; 165 lg 3 alusel menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.

Vastavalt TsMS § 174 1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras.

Hageja on taotlenud kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 7 500 krooni ning esindajale makstud tasu õigusabi eest 1 500 krooni. Hageja on esitanud menetluskulusid tõendavad dokumendid ( tl 8,25,26)

TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on hagiavalduse esitamisel arvestades TsMS §-s 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 sätestatut tasunud hagihinnalt, so 39 931, 65 kroonilt riigilõivu 7 500 krooni. Eeltoodut arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõiv hagiavalduse esitamisel 7 500 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja õigusabi kulu 1 500 krooni on põhjendatud ja vajalik ning jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu solidaarselt kostjate kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjatelt solidaarselt välja mõista AS BIGBANK kasuks riigilõiv 7 500 krooni ja hageja esindaja kulu summas 1 500 krooni, kokku seega menetluskulu 9 000 krooni, so 575, 20 eurot.

Kohtunik: