2-09-33849/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-09-33849

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-09-33849

Tsiviilasi

MCB Finance Estonia OÜ hagi Merike Jalakase vastu

345,39 euro nõudes

Tsiviilasja hind

213,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja MCB Finance Estonia OÜ (RK 11034137; asukoht

Lõõtsa 8, 11415 Tallinn);

hageja esindaja Eric Noormets (OK Debt Collect OÜ; asukoht

Tartu

mnt 16-50,

10117

Tallinn;

e-post

info@okdebtcollect.ee);

kostja Merike Jalakas

Kohtuistungi

toimumise

aeg

lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada MCB Finance Estonia OÜ hagi Merike Jalakase vastu.

2. Välja mõista Merike Jalakaselt MCB Finance Estonia OÜ kasuks 345 (kolmsada

nelikümmend viis) eurot ja 39 senti, millest on tagastamata laenusumma 213,04 eurot,

laenutasu 82,55 eurot, viivis 30,63 eurot ja kirjalike teadete saatmise tasu 19,17 krooni.

3. Välja mõista Merike Jalakaselt MCB Finance Estonia OÜ kasuks menetluskulu 108

(ükssada kaheksa) eurot ja 65 senti.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude kindlaksmääramine

Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja

arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (TsMS § 405 lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(4)

1. MCB Finance Estonia OÜ (hageja) esitas 14.07.2009 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse (tl 2-3), millele Merike Jalakas (kostja) esitas 23.12.2009 vastuväite

(tl 8), märkides, et on nõus põhinõudega, aga ei ole nõus kõrvalnõudega, kuna

töövõimetuspensionärina ei ole tal võimalust hageja sellise nõude täitmiseks.

2. 10.02.2010 määrusega (tl 9) lõpetati maksekäsu kiirmenetlus nõude hagimenetlusse

üleandmisega.

3. 23.03.2010 esitas hageja kohtusse hagi (tl 13-16), paludes, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja 09.06.2008 sõlmitud laenupingu alusel tekkinud võlgnevuse summas

5404,18 krooni (345,39 eurot), millest põhinõue on 3333,34 krooni (213,04 eurot), laenutasu

1291,66 krooni (82,55 eurot), viivisenõue 479,18 krooni (30,63 eurot) ja kirjalike teadete

saatmise tasu 300 krooni (19,17 eurot). Samuti palus hageja, et kohus mõistaks kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulud 2165 krooni (138,37 eurot), so riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse

avalduselt 750 krooni (47,93 eurot), riigilõiv hagiavalduselt 250 krooni (15,98 eurot) ja

lepingulise esindaja tasu 1165 krooni (74,46 eurot).

Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 09.06.2008 laenutaotlusest (tl 17-18),

laenulepingu üldtingimustest (tl 19-23), laenusumma ülekande maksekorraldusest (tl 24), osalise

tagasimakse maksekorraldustest (tl 25-26) ja kostjale saadetud kirjalikest teadetest (tl 27-29).

4. 20.05.2010 esitas kostja hagile kirjaliku vastuse (tl 89, 41-42), milles tunnistab põhinõuet täies

ulatuses. Kostja ei tunnista viivisenõuet ja kirjalike teadete tasunõuet, pidades seda alusetult

suureks. Vastuse kohaselt ei ole kostja ka kõiki temale väidetavalt saadetud kirju kätte saanud,

kuna tema eelmises elukohas Jaama tänaval oli postkast alaliselt avatud, mistõttu läks osa

saadetisi kaduma. Laenu võtmise ajal oli kostja psüühiliselt ebastabiilne, sest oli pikemat aega

depressioonis, mille tagajärjel on kostja käesoleval ajal töövõimetuspensionär (töövõime kaotuse

protsent 80). Kostja märgib vastuses, et tal puuduvad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks.

Kostja sissetulekuks on pension 3064 krooni, puudetoetus 700 krooni, lapsetoetus 300 krooni ja

toimetulekutoetus 300 krooni. Kostja elab üürikorteris koos 17-aastase pojaga, keda ta üksi

kasvatab. Maksude äramaksmisel jääb kostja ja tema poja toiduks ning muudeks vajadusteks

umbes 250 krooni. Kuna kostja on maksejõuetu, elades pojaga vaesuses, siis palub kostja

lõpetada tema vastu esitatud nõuded ja kanda hagejal kostjalt nõutav summa oma kahjumisse.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kostja lisas vastusele koopiad lapse sünnitunnistusest (tl 43), puude raskusastme ja lisakulude

tuvastamise otsusest (tl 44) ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsusest (tl 45).

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes TsMS-s sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis

vastab 2000 eurole.

Pooltele on kätte toimetatud 14.04.2010 kohtumäärus hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras

(tl 36, 37). Pooled ei ole kohtule teatanud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus

seisukohale, et pooled ei soovi enda ärakuulamist. Kostjale on selgitatud asja lahendamise

võimalust kompromissiga (tl 56). Kostja on kohtu kirja kätte saanud 23.09.2010 (tl 58), kuid ei

ole kohtule kuni käesoleva ajani oma seisukohta avaldanud.

6. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama

kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta

intressi. VÕS § 76 lg-st 1 tuleneb, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS

§ 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte

olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine

3(4)

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega

viivitamine.

Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja ja kostja sõlmisid 09.06.2008

laenulepingu, mille alusel anti kostjale laenu 5000 krooni ja et kostja jättis täitmata lepingust

tuleneva kohustuse tagastada laenusumma kokkulepitud tähtajaks, so 06.12.2008, koos

laenutasuga. Kohus leiab, et laenutasu näol on sisuliselt tegemist intressiga VÕS § 397

tähenduses. Nimetatud paragrahvis sätestatud laenu kasutusintress on tasu raha kasutamise eest.

Vaidlust ei ole selles, et hageja on andnud laenu oma majandus- või kutsetegevuse raames.

Laenuandjal on õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on lepingut sõlmides

sellise tasuga nõustunud.

VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 näevad ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud

raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega vastutust välistavaid asjaolusid ei esine. Kuna

lepingu pooled on leppinud kokku laenu ja laenutasu tagastamise kokkulepitud aja jooksul, kuid

kostja on jätnud nimetatud kohustused täitmata, siis on hageja nõue põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele ning kostjalt tuleb mõista hageja kasuks välja põhinõue, so tagastamata

laenusumma, 213,04 eurot (3333,34 krooni) ja laenutasu 82,55 eurot (1291,66 krooni).

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. Laenulepingu üldtingimuste p-st 6.1 nähtub, et lepingule kohaldub viivise

seadusjärgne määr. Hagiavalduse kohaselt on hageja arvestanud viiviseid alates 09.08.2008 kuni

23.03.2010 (hagi koostamise kuupäev) tagastamata osamakselt ja saanud sissenõutavaks

muutunud viiviseks 30,63 eurot (479,18 krooni). Kostja ei tunnista hageja viivisenõuet. Kohus

märgib, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise juhuks kokku lepitud viivise põhieesmärgiks

on rikkumisega võlausaldajale kaasneva kahju sissenõudmise lihtsustamine. Reeglina ei saa

viivisekokkuleppega tagada võlausaldaja muud huvi. Hageja viivisenõue seadusjärgses määras ei

ole kostjat ebamõistlikult kahjustav. Viivise rakendumine on sõltunud kostjast enesest (lepingu

mittekohane täitmine) ja seetõttu on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja 30,63 eurot

(479,18 krooni) viivisenõude katteks.

Hageja on esitanud kohtule kirjalike teadete saatmise tasu väljamõistmise nõude summas

19,17 eurot (300 krooni) laenulepingu üldtingimuste p 6.3 alusel. Üldtingimuste p 6.3 kohaselt

kui laenusaaja ei tasu laenuandjale tähtaegselt laenutasu või ei tagasta laenu tähtaegselt ja

laenuandja saadab laenusaajale vastava teatise võlgnevuse kohta, on laenusaaja kohustatud

maksma laenuandjale teenustasu 150 krooni esmase võlgnevuse teatise saatmise eest ja

150 krooni iga järgneva teatise saatmise eest. Kohus leiab, et võla sissenõudmiskulu ei ole

ülemäära suur ja laenulepingu üldtingimuste p 6.3, mis sellist hinda nõuda lubab, ei ole

tüüptingimusena tühine. Antud teenustasu ei sisalda ainult postiteenuse maksumust, vaid ka

töövahendite, töö ja ajakulu maksumust. Kostja oma käitumisega on põhjustanud meeldetuletuse

ja võlanõude (tl 27, 28) saatmise kulu, mistõttu on hageja nõue õigustatud ja kohus mõistab

kostjalt hageja kasuks välja kirjalike teadete saatmise tasu 19,17 eurot (300 krooni). Hageja ei

vastuta kostjale saadetud kirjade mittekättesaamise eest, kui hagejale ei ole teatatud

aadressimuutusest. Kostja kannab kirjade kättesaamise riisikot ka juhul, kui tema postkast ei ole

lukustatud, mistõttu on tema korrespondents kättesaadav kolmandatele isikutele.

Kokkuvõttes loeb kohus hageja kasuks väljamõistmisele kuuluvaks summaks 345,39 eurot

(213,04 eurot põhinõude, 82,55 eurot laenutasu, 30,63 eurot viivisenõude ja 19,17 eurot kirjalike

teadete saatmise tasu katteks).

Arvestades kostja majanduslikku olukorda, märgib kohus selgituseks, et TsMS § 430 lg 1

kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

4(4)

kompromissiga. Kompromissi sõlmimise korral saab hageja tagasi pool menetluses tasutud

riigilõivust, millise summa võrra väheneks kostjalt väljamõistetav menetluskulu. Samuti on

poolte kokkuleppel võimalik jõustunud kohtuotsuse täitmine osamaksetena, vältimaks

sundtäitmisele lisanduvaid täitekulusid, kuid selleks peab kostja ise näitama üles head tahet ja

pöörduma hageja poole maksegraafiku sõlmimiseks.

8. TsMS § 405 lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

9. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS

§ 405 lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Kohus,

rahuldades hagi täielikult, mõistab kostjalt hageja kasuks välja 108,65 eurot (riigilõiv maksekäsu

kiirmenetluse avalduselt 47,93 eurot (750 krooni), riigilõiv hagiavalduselt 15,98 eurot

(250 krooni) ning lepingulise esindaja tasu põhjendatud ja vajalikus ulatuses vastavalt TsMS

§ 175 lg-le 1 44,74 eurot (700 krooni)).

Kohtunik