3-10-2075/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

ÄRAKIRI

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2011.a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number

3-10-2075 Haldusasi J.V kaebus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja sellele eelnenud haldusmenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks Menetlusvorm

kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja J.V, vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON jätta kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD J.Vesitas Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja sellele eelnenud haldusmenetluse õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimetatuga määrati kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine kuna ta 28.06.2010 ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele asuda tööle S-8 osakonna koristajana. 28.06.2010 tutvustati kaebajat Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx(kaebaja tööle määramise käskkiri), millele kaebaja kirjutas, et ei soovi, aitäh pakkumast. Samal päeval (28.06.2010) väidetavalt mingile graafikule tuginedes anti kaebajale valvuri poolt nõndanimetatud seaduslik korraldus koristada eluosakond. Kuna valvur ei osanud vastata kaebaja küsimusele, milles seisneb eluosakonna koristamine, siis keeldus kaebaja korraldust täitmast. Kaebajalt nõuti seletuskirja, mille ta ka esitas. 07.07.2010 teavitati kaebajat tema suhtes 01.07.2010 algatatud distsiplinaarmenetlusest. 28.07.2010 tutvustati kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli, milles menetleja teeb ettepaneku valvuri poolt antud korraldusele allumata jätmise eest karistada kaebajat kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel rikuti kaebaja subjektiivseid õigusi. Kuigi kaebaja nägi

3-10-2075

2 (7) distsiplinaarmenetluse protokollis tema õigusi rikkuvaid vigu, kirjutas ta protokolli, et ta ei anna täiendavaid selgitusi kuna täiendavate arvamuste esitamine poleks taganud kaebaja õigusi. Samadel alustel, millistel oli koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll, koostati veel samal päeval ja esitati kaebajale tutvumiseks kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri. Vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 38 lg 21 kohaselt kui kinnipeetavale on töö andmine võimalik, siis vormistab vanglateenistus kinnipeetava tööle. Vangla sisekorraeeskirjade (edaspidi VsKE) § 12 kohaselt on direktori asetäitja, kellele allub vangistusosakond, otsustuspädev tegema otsuseid VangS § 38 lg 21 järgi - see tähendab määrama kinnipeetava tööle.

Viru Vangla direktori 28.01.2010 käskkirjaga nr 3.1-/56 määrati julgeolekuosakonna juhataja vangla direktori asetäitja vangistuse alal Marek Koitla´t tegema VangS § 8 lg-st 2, § 24 lg-st 1 ja § 25 lg-st 2 tulenevaid otsuseid. Käskkirjas pole välja toodud, et julgeolekuosakonna juhataja vangla direktori asetäitja vangistuse alal Marek Koitla võiks teha otsuseid VangS § 38 lg 2 järgi, millest tulenevalt pole kaebaja tööle määramine käskkiri õiguspärane. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-st tulenev uurimispõhimõte kohustab haldusorganit välja selgitama menetlevas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma selleks täiendavaid tõendeid oma algatusel.

Eeltoodu tähendab seda, et ennekõike tulnuks menetlejal veenduda menetluse aluseks oleva ettekande õigsuses, st kontrollima, millele tugines väidetavalt oli antud korraldus ning kas see oli seaduslik. Distsiplinaarmenetluse materjalidest nähtub, et kaebaja määrati tööle sektori koristajaks. Samas puudub igasugune selgitus töö iseloomu kohta, millest tulenevalt on loogiline, et kaebaja esitas valvurile pärast korralduse saamist küsimuse, et millal ja mida ta peab otseselt tegema, sest antud küsimus puudutab tema põhiõigusi. Kaebaja toonitab, et ta esitas pärast valvurilt korralduse saamist valvurile küsimuse, kuid valvuri poolt koostatud ettekandes nr 3026 see ei kajastu ja sellepärast on ettekanne nr 3026 koostatud puudulikult.

HMS § 36 sätestab haldusorgani selgitamiskohustuse, mille kohaselt selgitab haldusorgan menetlusosalise soovil tema õigusi ja vabadusi asja menetlemise käigus. Kaebusest nähtuvalt jättis Viru Vangla kaebajale distsiplinaarmenetluse algatamisest teavitamisel selgitamata HMS §-s 36 sätestatud haldusorgani kohustused. Seda selleks, et vangla saaks õigustada oma tegemisi ja et kaebaja ei saaks kasutada oma õigusi, mis võiksid kahjustada Viru Vangla poolt ette planeeritud õigusvastast tegevust. Nimelt koostati teatise blankett, kuhu nagu kaebaja juba eespool märkis, trükiti täiendavaid selgitusi „soovin/ei soovi“, mida võib tõlgendada kahte moodi, st täiendavaid selgitusi soovin anda/ei soovi anda või täiendavaid selgitusi soovin anda /ei soovi anda, just kui menetleja oleks mulle miskit selgitanud, kuigi ta seda ei teinud.

HMS § 40 kohaselt on haldusorgan kohustatud enne menetlusosalise sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, andma talle võimaluse arvamuse esitamiseks. Tulenevalt HMS §-st 44 on menetlusosalisel pärast protokolliga tutvumist õigus esitada taotlus menetluse uuendamiseks. Arvestades antud asja protokollist ilmnenud asjaoludega, kus kaebaja katkestas õpingud, mis tähendab justkui kaebaja oleks vabatahtlikult jätnud kooli pooleli. Kaebaja selgitab, et pärast Tartu Vanglast (kus kaebaja käis kümnendas klassis) Viru Vanglasse ümberpaigutamist, ei võimaldatud tal jätkata koolis käimist.

Kaebaja leiab, et tal oleks olnud õigus taotleda menetluse uuendamist kuna menetleja polnud kursis asjaoluga, mis puudutas kaebaja koolis käimist. Vangistusseadusest tuleneb, et töökohustusest on vabastatud koolis käivad kinnipeetavad. Viru Vangla poolt kaebaja õigusi rikkuvalt jäeti kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvustamine viimasele päevale, mil oli veel õigus anda kaebaja kohta distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja. Kuna distsiplinaarmenetlus viidi läbi seadust eirates, siis on ka selle alusel antud distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õigusvastane.

Eeltoodule tuginedes taotleb kaebaja kohtult Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja sellele eelnenud haldusmenetluse õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse tuvastamine distsiplinaarmenetluse läbiviimisel väldib edaspidi vanglateenistujatel

3-10-2075

3 (7) seadusvastaseid toiminguid teostamast. Õigusvastasuse tuvastamine on eelduseks kahjunõude esitamisele, mida kaebaja kohe pärast kaebuse läbivaatamist kavatseb esitada. Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati kinnipeetav J.V tööle finants-ja majandusosakonna abitööliseks ajavahemikul alates 28.06.2010 kuni 27.09.2010. Valvur Egert Villemson andis 28.06.2010 kaebajale seadusliku korralduse koristada eluosakond. Kaebaja korraldusele ei allunud. Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx määrati kinnipeetavale vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmise eest distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine neljaks ööpäevaks.

VangS § 67 p-i 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 37 lg 1 kohaselt kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 63 lg 1 kohaselt on distsipliinirikkumine vangistusseaduse vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib distsiplinaarkaristusena kohaldada noomitust, ühe lühivõi pikaajalise kokkusaamise keelamist, töölt eemaldamist kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamist kuni 45-ks ööpäevaks.

Viru Vanglas läbi viidud distsiplinaarmenetluse materjalide kohaselt karistati kaebajat distsiplinaarkorras VangS § 67 p-s 1 ja VangS § 37 lg 1 sätestatud nõuete rikkumise eest kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks. Distsiplinaarmenetluse materjalidest tulenevalt seisnes kaebaja rikkumine selles, et kaebaja ei allunud vanglaametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle S-8 osakonna koristajana. Kaebaja distsipliinirikkumine on tõendatud valvur Egert Villemson´i 28.06.2010 ettekandega 3026, millest nähtub, et valvur andis kaebajale korralduse asuda tööle S-8 osakonna koristajana, kuid kaebaja korraldusele ei allunud.

Samuti kinnitab kaebaja oma 28.06.2010 esitatud seletuskirjas, et ta keeldub koristajana töötamast. Vanglaametniku poolt antud seaduslikule korraldusele tööle asumise kohta täitmata jätmine on vastuolus VangS § 67 p-s 1 ja VangS § 37 lg-s 1 sätestatud nõuetega, mistõttu oli tegemist distsipliinirikkumisega, mille eest võis karistada distsiplinaarkorras. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Reili Lembinen. Kaebajat teavitati 02.07.2010 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituste andmiseks. Menetleja kogus asjas olulised tõendid ja koostas kõiki olulisi asjaolusid arvestades distsiplinaarmenetluse protokolli.

Kaebajat tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolliga 28.07.2010. Karistuse määramisel on arvestatud nii rikkumise raskusega, kaebaja varasema karistatusega, kui ka eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Läbi on viidud distsiplinaarmenetlus, kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest, menetluse käik on protokollitud, kaebajale on antud võimalus anda seletusi, karistus on määratud ettenähtud tähtaja piires pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne.

Kaebaja väidab, et 28.06.2010 andis valvur Egert Villemson talle korralduse koristada osakond. Kuna valvur ei osanud vastata tema küsimusele, milles seisneb osakonna koristamine, siis ta keeldus korralduse täitmisest. Vastustaja märgib, et koristajatöö ei eelda eriteadmisi ja oskusi, vaid tegemist on tööga, millega saab hakkama ka ilma eelnevalt selgitamata, milles töö täpselt seisneb. Koristamine on toiming, millega tegelevad nii vabaduses viibivad isikud, kui ka kinnipeetavad, mistõttu puudus vajadus anda kaebajale üksikasjalikke juhiseid koristamise osas.

Samuti viibides vangistuses alates 2009. aastast, pidi kaebaja paratamatult märkama, et osakondi koristavad kinnipeetavad ning tal pidi olema juba eelnev ettekujutus, mida tähendab osakonna koristamine. Vastustaja leiab, et kaebajal oli õigus täpsustavalt küsida, milles osakonna koristamine seisneb ning sellisel juhul oleks kaebajale seda ka selgitatud. Antud juhul ei ole kaebaja palunud vastustajal täpsustada, milles koristamine seisneb. Kaebaja seletuskirjast tuleneb üheselt, et kaebajal puudub igasugune soov tööd teha. Kaebaja on oma 28.06.2010 seletuskirjas märkinud, et keeldub tööst, sest

3-10-2075

4 (7) saadav palk ei ole tema jaoks piisav, pakutav töö on ajutine, tal puudub stiimul töötamiseks ja ta tahab sügisel minna kutsekooli. Seega on kaebaja väide, et ta keeldus tööst seetõttu, et tema küsimusele töö iseloomu kohta ei vastatud, otsitud ning ennastõigustav. Kaebaja on seisukohal, et tema suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viies on jäetud kontrollimata, kas talle antud korraldus oli üldse seaduslik. Nimelt kaebaja leiab, et Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla´l (kes allkirjastas tema tööle määramise käskkirja), puudus pädevus tema tööle määramiseks.

VSkE § 12 kohaselt on kinnipeetavate tööle määramise pädevus direktori asetäitjal, kellele allub vangistusosakond. Viru Vangla direktori 28.01.2010 käskkirjaga nr 3.1-/56 ei ole Marek Koitla´le antud volitust kinnipeetavate tööle määramiseks. Seetõttu on kaebaja seisukohal, et tema tööle määramise käskkiri ei ole õiguspärane ning ka korraldus tööle asumiseks ei saanud olla seaduslik. Vastustaja märgib, et 28.01.2010 käskkirjaga nr 3.1-/56 määrati alates 01.02.2010 direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid täitma julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla, kuna direktori asetäitja vangistuse alal ametikoht oli täitmata.

Marek Koitla´le direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesannete panemise eesmärgiks oli asjaolu, et viimane täidaks direktori asetäitja jooksvaid teenistusülesandeid VSkE §-s 12 sätestatud otsustuspädevuse piires, milleks on muuhulgas kinnipeetavate tööga hõivamine vastavalt VangS § 38 lg-le 21. Vangla direktor ei volitanud teisi ametnike täitma direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid ja sisuliselt läksid igapäevatöös direktori asetäitja vangistuse alal jooksvad teenistusülesanded üle Marek Koitla´le.

Asjaolu, et käskkirjas nr xx puudub viide VangS § 38 lg-le 21, ei tähenda, et Marek Koitla´l puudus pädevus anda välja haldusakti kinnipeetava tööle määramiseks. Vangla direktori suulise korraldusega oli Marek Koitla´le antud ülesandeks täita direktori asetäitja vangistuse alal neid teenistusülesandeid, mille puhul oli vajalik haldusakti väljaandmine ja allkirjastamine. Siinjuures peab vastustaja juhtima tähelepanu asjaolule, et HMS § 54 sätestatu kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt.

Käesoleval juhul on haldusakti välja andjaks Viru Vangla, s.o pädevust omav haldusorgan. Seega oli ka korraldus tööle asumiseks seaduslik. Isegi juhul kui kaebaja on seisukohal, et tegemist ei olnud seadusliku korraldusega, oli kaebajal kohustus korraldusele alluda. Riigikohtu halduskolleegium on 01.03.2007 otsuses nr 3-3-1-103-06 asunud seisukohale, et kinnipeetava arusaam seadusest ja sellega seonduv arusaam vanglaametniku korralduse seadusvastasusest ei anna kinnipeetavale õigust korralduse täitmisest keelduda. Vastupidine seisukoht raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas.

Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes juhul, kui korraldus vastab haldusmenetluse seaduse § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Kaebajale antud korraldus asuda koristama osakonda S-8 ei olnud ilmselgelt tühine. Kaebajal on tulenevalt VangS § 37 lg-st 1 kohustus töötada, kaebaja oli käskkirjaga tööle määratud, käskkirjast tulenevalt määrati kaebajale ka töö eest tasu, käskkirja allkirjastas julgeolekuosakonna juhataja direktori asetäitja vangistuse alal ülesannetes ning kaebajal ei tekkinud ei käskkirja tutvustamisel ega distsiplinaarmenetluse käigus küsimust, kas Marek Koitla´le on antud volitus tööle määramiseks või mitte.

Seega oli kaebajal kohustus korraldusele alluda. Kaebaja viitab HMS §-st 36 tulenevale selgituskohustusele ning leiab, et talle on jäetud menetlusest teavitades selgitamata tema õigused. Samuti viitab kaebaja HMS §-st 40 tulenevale ärakuulamisõigusele ning HMS §-st 44 tulenevale õigusele menetluse uuendamiseks. Kaebaja on seisukohal, et tal oli õigus taotleda menetluse uuendamist, sest vangla ei võimaldanud tal õpinguid jätkata ja menetleja ei olnud kursis tema õppimist puudutavaga. Kaebaja viitab, et kinnipeetavad, kes käivad koolis, on töökohustusest vabastatud.

Vastustaja märgib, et HMS §

36 sätestab haldusorganile selgitamiskohustuse menetlusosalise soovil. Materjalidest tulenevalt ei ole kaebaja soovinud vastavate selgituste esitamist. Vangla teavitas kaebajat, et tema suhtes on alustatud distsiplinaarmenetlus, selgitas, mis asjaoludel ning kaebajale anti võimalus esitada selgitusi rikkumise kohta. Kaebaja esitas seletuse 28.06.2010 ning ei

3-10-2075

5 (7) soovinud täiendavalt selgitusi esitada. Kaebajale anti distsiplinaarmenetluse protokolli tutvustamisel täiendavalt võimalus märkuste esitamiseks, kuid kaebaja ei soovinud ka protokolliga tutvudes midagi lisada, mida kinnitab kaebaja vastav märge protokollil. Seega ei ole kaebaja ärakuulamisõigust mitte kuidagi rikutud, vaid kaebaja on ise pidanud vajalikuks vaid ühe selgituse esitamist. Esitatud selgituses on kaebaja viidanud, et soovib jätkata õpinguid kutsekoolis ning menetluse käigus on kaebaja sellekohasele väitele ka hinnang antud.

VangS § 37 lg 2 p 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav. Kaebaja tööle määramise ajal ning talle korralduse andmise ajal tööle asumiseks olid kaebaja õpingud katkenud. Ainuüksi soov tulevikus kutsekooli õppima asuda, ei muuda kaebajat haridust omandavaks kinnipeetavaks ning VangS ei näe ette, et töökohustusest on vabastatud ka isik, kes tulevikus soovib õppima asuda. Kaebaja viitab, et distsiplinaarmenetlus on läbi viidud vastuolus seadusega ning on rikutud tema subjektiivseid õigusi.

Kaebaja ei ole täpsustanud, milliseid õigusakte ja mis osas on menetluse läbiviimisel rikutud ning milliseid tema subjektiivseid õigusi ja kuidas rikutud. Vastustaja on eelnevalt selgitanud, et distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on järgitud distsiplinaarmenetluse läbiviimise nõudeid, kaebaja ei ole taotlenud eraldi selgituste esitamist ning kaebaja õigust ärakuulamisele ei ole rikutud. Seega on menetlus läbi viidud õiguspäraselt. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda. KOHTU PÕHJENDUSED J.V vaidlustas halduskohtus Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirja nr xx ja käskkirja andmisele eelnenud haldusmenetluse, paludes tuvastada nii käskkirja kui ka käskkirja andmisele eelnenud haldusmenetluse õigusvastasuse.

Vaidlustatud käskkirjaga määrati J.V tööle Viru Vangla finantsja majandusosakonda abitööliseks ajavahemikul alates 28.06.2010 kuni 27.09.2010. Haldusasja materjalidest nähtub, et valvur Egert Villemson andis 28.06.2010 kaebajale seadusliku korralduse eluosakonna koristamiseks, kuid kaebaja korraldusele ei allunud, mille eest teda karistati Viru Vangla xx.xx.xxxx käskkirjaga nr xx kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks (t.lk.18). Tulenevalt VangS § 67 p-st 1 peab kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele.

VangS § 37 lg 1 sätestab, et kui käesolev seadus ei näe ette teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Viru Vanglas läbiviidud distsiplinaarmenetlusena selgus, et kaebaja eiras VangS § 67 p-s 1 ja § 37 p-s 1 sätestatud nõudeid, mille eest teda karistati põhjendatult kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks. Valvur Egert Villemson´i poolt 28.06.2010 koostatud ettekandest nr 3026 nähtub, et ta andis kaebajale korralduse asuda tööle S-8 osakonna koristajana, kuid kaebaja ignoreeris korraldust. 28.06.2010 esitatud seletuskirjas kaebaja väitis, et ta keeldub koristamisest (t.lk 19).

Selline keeldumine kujutab endast distsipliinirikkumist, mille eest võis kaebajat distsiplinaarkorras karistada. Nimelt sätestab VangS § 37 lg 1, et kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, siis on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 67 p 1 kohustab kinnipeetavat täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kaebaja keeldus koristamisest selle tõttu, et valvur ei osanud selgitada talle, milles seisneb osakonna koristamine. Kui kaebajale jäi miski arusaamatuks, siis oleks ta pidanud pöörduma vastustaja poole asja selgitamiseks, kuid kaebaja seda ei teinud.

Siinkohal kohus nõustub vastustaja seisuskohaga, et koristaja töö ei ole spetsiifiline ning see ei eelda eriteadmisi ja -oskusi ning et koristamisega peaks hakkama saama ka ilma, et oleks vaja selgitada, milles see töö täpselt seisneb. Seega üksikasjalikke juhiseid koristamise osas reeglina vaja ei ole. Kaebaja viibib vangistuses juba alates 2009. aastast ning kuna osakondi koristavad kinnipeetavad, siis pidi kaebaja teadma, milles koristamine seisneb. Kaebaja märkis oma seletuskirjas, et tööst keeldumise põhjus seisneb soovimatuses tööd teha.

Töö eest makstav palk ei ole tema jaoks piisav ning pealegi on töö ajutine, mistõttu kaebajal puudub stiimul töötamiseks. Pealegi kavatseb kaebaja sügisel minna kutsekooli õppima. Kaebaja ei ole rahul ka talle pakutava palgaga ega sellega, et töö on

3-10-2075

6 (7) ajutine. Eeltoodust võib teha ühese järelduse, et kaebaja ei soovi tööd teha ja ta otsib põhjuseid, kuidas töötegemist kõrvale hoiduda. Vaidlustatud Viru Vangla 28.07.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1688-D karistati kaebajat põhjendatult VangS § 67 p-is 1 ja §-s 37 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega neljaks ööpäevaks ning piirati talle kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43-46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks.

Tulenevalt vangistusseadusest on kinnipeetavad kohustatud töötama ning tööst vabastatakse ainult arestialused, üle 63- aastased kinnipeetavad, haridust omandavad kinnipeetavad ja isikud, kes tervislikel põhjustel ei ole võimelised töötama. Töökohustusest saab vabastada kinnipeetava ka julgeoleku kaalutlustel. Ühtegi eelpoolloetletud töökohustusest vabastamise alust kaebaja puhul ei esine. 28.06.2010 selgitas kaebaja oma seletuskirjas, et ta ei täida töökohustust selle tõttu, et vangla poolt pakutav töötasu on liiga väike (t.lk 19).

Vabariigi Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise kord“ § 2 lg-te 1 ja 2 alusel on kehtestatud kõikidele kinnipeetavatele ühtne töötasu maksmine. Õige on vastustaja seisukoht, et juhul, kui kinnipeetav ei ole rahul makstava tasuga, siis ei anna see talle veel õigust tööst keeldumiseks. Asjaolu, et kaebaja ei soovi töötada koristajana, näitab tema negatiivset töösse suhtumist. Esitatud seletuskirjas kaebaja selgitas, et tal on soov minna sügisel kutsekooli. 16.09.2009 kinnitatud kaebaja individuaalsest täitmiskavast nähtub, et kinnipeetaval on märgitud riskide maandamiseks tegevuste osas, et võimalusel jätkata õpinguid septembris 2009 keevitaja II moodulis või TTG kümnendas klassis.

Vangla andmetel omandas kaebaja Tartu Vanglas keskharidust kümnendas klassis, kuid Viru Vanglasse ümberpaigutamise tõttu katkestas 03.05.2009 hariduse omandamise. Vaidlustatava käskkirja kohaselt on selles märgitud majandusabitöölise töö perioodiks 28.06.2010 kuni 27.09.2010 ning arvestades vangla poolt pakutava töö iseloomu, on planeeritav töö kinnipeetava taasühiskonnastatavates tegevustes osalemine. Eeltoodu alusel saab järeldada, et kaebaja soovib leida põhjendusi töökohustuste mittetäitmiseks. Vangistuse eesmärk on suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja üheks võimaluseks õiguskuulekalt elada on ka omandada tööoskusi ja - harjumusi, mis on kinnipeetavale väga vajalikud.

Töötamise korral makstakse kinnipeetavale töötasu, mis võimaldab kinnipeetaval hüvitada riigile kuriteo toimepanemisega tekitatud kahju. Samuti aitab töötamine kaasa vabaduses edaspidi majanduslikult toime tulema kuna reeglina on kinnipeetavate vastu esitatud kahjunõuded. Käesoleval juhul on kaebaja vastu nõudeid 89 806.35 krooni. Kuna vanglas töötamise ajal laekub kaebaja vabanemisfondi raha, siis on ta võimeline oma võlgu tasuma. Raha olemasolu vähendab ühtlasi uute kuritegude sooritamise riski. Eeltoodut aluseks võttes karistati kaebajat põhjendatult VangS § 67 p-i 1 ja § 37 lg-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest distsiplinaarkorras ja kohaldati tema suhtes VangS §-de 22, 30-32, 34-38, 41, 43-46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide paremaks saavutamiseks.

Ühtlasi on kaebaja seisukohal, et tema suhtes distsiplinaarmenetlust läbi viies jäeti kontrollimata, kas talle antud korraldus tööle asumiseks oli seaduslik või mitte. Nimelt kaebaja leiab, et Viru Vangla julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla`l (kes allkirjastas tema tööle määramise käskkirja) puudus pädevus kaebaja tööle määramiseks. VSkE § 12 kohaselt on kinnipeetavate tööle määramiseks pädevus direktori asetäitjal, kellele allub vangistusosakond. Viru Vangla direktori 28.01.2010 käskkirjaga nr 3.-1/56 ei ole Marek Koitla´le antud volitust kinnipeetava tööle määramiseks.

Eeltoodust kaebaja järeldas, et tema tööle määramise käskkiri ei olnud õiguspärane, mistõttu ei saanud tööle asumise kohta tehtud korraldus olla õiguspärane. Viru Vangla käskkirjaga nr 3.1-/56 määrati alates 01.02.2010 direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid täitma julgeolekuosakonna juhataja Marek Koitla, kuna direktori asetäitja vangistuse alal ametikoht oli täitmata. Marek Koitla´le direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesannete panemise eesmärgiks oli asjaolu, et viimane täidaks direktori asetäitja

3-10-2075

7 (7) jooksvaid teenistusülesandeid VSkE §-s 12 sätestatud otsustuspädevuse piires, milleks on muuhulgas kinnipeetavate tööga hõivamine vastavalt VangS § 38 lg-le 21. Vangla direktor ei volitanud teisi ametnike täitma direktori asetäitja vangistuse alal teenistusülesandeid ja sisuliselt läksid igapäevatöös direktori asetäitja vangistuse alal jooksvad teenistusülesanded üle Marek Koitla´le. Asjaolu, et käskkirjas nr 3.1-/56 puudub viide VangS § 38 lg-le 21, ei tähenda, et Marek Koitla´l puudus pädevus anda välja haldusakti kinnipeetava tööle määramiseks. Vangla direktori suulise korraldusega oli Marek Koitla´le antud ülesandeks täita direktori asetäitja vangistuse alal neid teenistusülesandeid, mille puhul oli vajalik haldusakti väljaandmine ja allkirjastamine. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt. Kõnealloleva haldusakti väljaandjaks oli pädev haldusorgan, st Viru Vangla, mistõttu oli ka korraldus tööle asumiseks seaduslik. Eeltoodule tuginedes kohus leiab, et kaebaja õigusi ei ole Viru Vangla poolt mitte millegagi rikutud, mistõttu tuleb kaebus jätta rahuldamata ja kohtukulud kaebaja enda kanda.

Mare Krull Kohtunik

Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 17.02.2011

Mare Krull Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE