Legislator Case Law & Legislation
2-10-13820/9 AI generated

2-10-13820/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-10-13820/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K. esitas 23.03.2010.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kostja A. K.`i vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud tütar J. K..Laps on hageja ülalpidamisel ja kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist alaealisel lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras.

Legislator headnote

AI generated

2-10-13820/9 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Keywords

AI generated
substantive insufficiency cost of assistive devices housing costs storage cost indigence substantive defects
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus)

Resolutsioon

1. N. K.i hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. K.`ilt N. K.i kasuks elatis alaealise lapse J. K.i ( IK xxx) ülalpidamiseks alates 23. märtsist 2010 kuni lapse J. K.i täisealiseks saamiseni, s.o xx. xx xxxx.a, igakuise elatusrahana 139 ( ükssada kolmkümmend üheksa) eurot ja

01 senti sealjuures igakuine elatusraha lapsele ei või olla väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

3. Tagaseljaotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 - § 474 ettenähtud korras.

4. Toimetada kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ärakiri kostjale, A. K.`ile, kätte avalikult, avaldades selleks tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sellisel juhul loetakse käesolev tagaseljaotsus kostjale, A. K.`ile, avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel tagaseljaotsuse resolutsiooni väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule, aadressil Kalevi 1, 50050 Tartu, 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult Kohtuasja number 2-10-13820 Otsuse tegemise aeg ja koht

17 jaanuar 2011, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Evi Kool Kohtuasi

N. K. hagi A. K. vastu elatise nõudes. Hagihind: 1251,07 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

N. K. ( IK xxx, elukoht; xxx)

A. K. ( IK xxx, viimane teadaolev elukoht; xxx)

teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Rahandusministeeriumi tagatiste kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 127 ( ükssada kakskümmend seitse) eurot ja 82 senti ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse.

ASJAOLUD

N. K. esitas 23.03.2010.a. Viru Maakohtule hagiavalduse kostja A. K.`i vastu elatise nõudes. Avalduse kohaselt on hageja ja kostja abielust sündinud tütar J. K..Laps on hageja ülalpidamisel ja kostja last materiaalselt ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatist alaealisel lapse ülalpidamiseks seadusega kehtestatud miinimummääras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis 28.05.2009 ning 26.01.2010 kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagiavalduse kohaselt on kostja elukohaksxxx. Kostjale saadetud hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega; „ei ela antud aadressil“. Ida Politseiprefektuuri 09.07.2010 teate kohaselt on elukohaks xxx. Hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega „ kaks kättetoimetamise katset ebaõnnestusid“. Põhja Prefektuuri 24.09.2010 teate kohaselt võivad kostja elukohaks olla; xxx, xxx, xxx või xxx. Hagimaterjalid saadeti kõikidele aadressidele, hagimaterjalid on kohtule tagastatud märkega“ ei ela antud aadressil“. Maksuja Tolliameti väljatrüki kohaselt kostja ei tööta. Seoses sellega, et kostja A. K.`i tegelik asukoht oli teadmata, toimetati hagimaterjalid kostjale kätte avalikult, avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 12. novembril 2010.a. Kostjale selgitati hagimaterjalide kättesaamise ja kohtule vastamise võimalust. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole.

Hagiavalduses esitas hageja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt TsMS § 407 lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hageja palus kostjalt välja mõista elatis lapse ülalpidamiseks summas 139,01 eurot (2 175 krooni) kuus, kuid mitte vähem, kui Perekonnaseadusega ettenähtud miinimummäär. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud määras.

TsMS § 444 lg 4, kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

Hagi on tõendatud kostja õigeksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud TsMS § 3 lg 2, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 1, § 100; § 101 lg 1.

TsMS § 3 lg 2 kohaselt, seaduses ettenähtud juhul menetleb kohus tsiviilasja ka siis, kui isik pöördub kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Hagile lisatud sünnitunnistusest (tl. 3) nähtub, et N. K. ja A. K. on alaealise lapse J. Kesle`i vanemad, seega on N. K. oma alaealise lapse seaduslikuks esindajaks. Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1)

Kuivõrd kostja kirjalikku vastust hagile ei esitanud, siis leiab kohus, et tal ei ole vaidlust hagi üle, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele alates nõude esitamise päevast, so. 23.03.2010. Sellest lähtuvalt rahuldab kohus hagi ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele elatis lapse

J. K.i (sündinud xx.xxx.xxx.a.) ülalpidamiseks alates 23.03.2010 summas 139,01 eurot (2 175 krooni) kuus, kuni J. K.i täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutumiseni. Kohus märgib, et igakuine elatis lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis.

Evi Kool Kohtunik