2-10-3911/8 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Kristel Pedassaar

Otsuse teatavakstegemise aeg ja koht 12.01.2011 a. Haapsalu kohtumaja Tsiviiasja number 2-10-3911 Hagi ese

Elatise nõue

Menetlusosalised Hageja: M Õ ( Kostja: K K

Istungi toimumise aeg Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

1. Välja mõista K K’ ilt (ik. 37310194228) igakuine elatisraha M Õ ) kasuks laste M Õle (Õ) laste X K ( ja B K ( ülalpidamiseks 2175 (kaks tuhat ükssada seitsekümmend viis) krooni ehk 139.01 ükssada kolmkümmend üheksa koma 01 EUR-i kuus ühe lapse kohta (278.02 EUR-i kahe lapse kohta) alates 01. maist 2009.a. kuni X Ki täisealisuseni, ja sealt edasi 139.01 EUR-i kuus kuni B K’ i täisealisuseni,

2. Jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata EV Sotsiaalministeeriumile. Vastavalt kohtu 10.03.2010.a. määrusele on asjas vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks kohaldatud õiguskaitset ja kohustatud K Ki maksma elatist laste ülalpidamiseks minimaalmääras kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni.

Menetluskulude jaotus Menetluskulu-riigilõiv tsiviilasjas jääb riigi kanda, muud menetluskulud jäävad poolte kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud ja hageja nõue Hagi kohaselt on poolte kooselust sündinud kaks last: Poolte kooselu lõppes aprillis 2009.a. ja lapsed elavad koos hagejaga. Kostja alates poolte kooselu lõppemisest lastele ülalpidamist enam andnud ei ole. Hageja soovib mõlema lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmist seadusega ettenähtud minimaalmääras, ehk 2175 krooni (139.01 EUR-i) lapse kohta kuus ja seda alates 01.05.2009.a.alates. Põhjenduseks on, et mõlemad vanemad peavad lapse ülalpidamises osalema ja hageja palk on väike, mis ei võimalda üksi lapsi ülalpidada. Pärnu Maakohtu 10. märtsi 2010.a. määruse alusel on vaidlusaluse õigussuhte esialgseks reguleerimiseks kohustatud kostjat maksma kuni asja menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni M Õle (Õ) laste ülalpidamiseks elatist kummagi lapse kohta 2175 krooni kuus (tl.34-35). Kuna K K ei asunud hagiavalduses märgitud elukohas, siis ei õnnestunud kohtul temale materjale koheselt kätte anda.

Kostja seisukoht Kui hagimaterjalid olid K K’ ile edastatud, siis teatas K K, et ta vaidleb hagile vastu, kuna hageja on vältinud temaga kokkusaamist ning ei võimalda ka lastega suhtlemist. Hageja on võtnud kaasa nende ühisest kodust temale kuuluvaid esemeid, raha ja seetõttu on temal materiaalsed nõudmised hageja vastu ning seoses sellega soovib tema esitada hagi hageja vastu (tl.40-42). Kohus määras asjas kirjaliku menetluse, milline määrus toimetati kostjale kätte 06.07.2010.a. Peale seda ei ole kostja kohtule oma täiendavaid seisukohti hagi osas esitanud.

Kohtu seisukoht Kohus peab otstarbekaks lahendada asi kirjalikus menetluses. Vastavalt kohtule esitatud sünnitunnistuste koopiatele on alaealiste X K ( ja B K (sünd. vanemateks K K ja M Õ (tl.6,7). Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 ja kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad sugulased. Ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi-või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (PKS § 101 lg 2). Lapse vajaduste kaitseks on seadusandja näinud PKS § 101 lõikes 1 ette lapsele määratud elatise miinimumsuuruseks pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ühes kuus, milleks käesoleval ajal on 2175 krooni e. 139,01 EUR’i.

PKS § 101 lg1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis käesoleval ajal on 2175 krooni ehk 139.01 EUR. Hagimaterjalidest nähtub, et hageja ja kostja elavad lahus alates 2009.a. aprillikuust. Lapsed elavad koos hagejaga ja on tema ülalpidamisel (tl.2-5,29) Hageja nõuab elatist seaduses ettenähtud minimaalmääras lapse kohta, mistõttu ei pea ta lastele tehtavaid kulutusi tõendama. Samas peab kohus põhjendatuks selgitada, et PKS § 99 kohaselt ülalpidemise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema elulaadist lähtudes.

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seostud kulutusi, alaelise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hageja on elatishagi kohtusse esitanud 26. jaanuaril 2010.a., elatise väljamõistmist taotleb hageja alates 01. maist 2009.a., kuna hageja väidetel ei ole kostja alates sellest ajast laste ülalpidmaises osalenud.

Kostja ei ole vastuväiteid elatise väljamõistmise ajale esitanud. Kostja kinnitab vastuses, et nad hagejaga elavad lahus alates aprillist 2009.a. ja seega peab kohus põhjendatuks elatise väljamõistmise 01. maist 2009.a. Elatis on ettenähtud lapse ülalpidamiseks ja seetõttu ei ole põhjendatud elatisnõude sidumine muude hageja ja kostja vaheliste rahaliste vaidlustega. Poolte vahelised muud rahalised vaidlused on võimalik omavahelise kompromissi mittesaavutamisel lahendada eraldi kohtusse esitatava hagi teel sellest huvitatud isiku poolt.

Muud lapse hooldusõigusse puudutavad vaidlused on nende olemasolu korral võimalik samuti lahendada kohtus vanema taotlusel eraldi elatise asjast hagita menetluses. Vastavalt PKS §-le 123 tuleb kohtul lapsesse puutuvaid vaidlusi läbivaadetes lähtuda esmajoones lapse huvidest. Vastavalt Elatisabi seadusele tuleb jõustunud kohtuotsuse ärakiri saata EV Sotsiaalministeeriumile. Kuna elatishagi on esitatud kohtusse enne uue Prekonnaseaduse jõustuma hakkamist ja kohus on enne teinud ka rea menetlustoiminguid, siis on kohus otsuse tegemisel lähtunud hagiavalduses ja menetluse käigus hageja poolt esitatud nõuetest.

Menetluskulude jaotis TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kuna PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused lapse põlvnemisest, jätab kohus menetluskulud TsMS § 164 lõike 1 alusel poolte endi kanda. Seni ei ole kohtule esitatud poolte poolt andmeid, et nad oleksid seoses käesoleva menetlusega kandnud kulutusi. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lõike 1 punkti 2 kohaselt riigilõivu ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest.

Kohtunik: Kristel Pedassaar