2-10-61839/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 17.jaanuar 2011.a. kell 9.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva Tsiviilasja number 2-10-61839 Tsiviilasi

A. H. hagi K. K. elatise väljamõistmise nõudes A. K. ning K. K.

A. H. 15 000 krooni väljamõistmiseks lapse elatisraha katteks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:1)A. K. - isikukood xxxxxxxxxxx, registrisse kantud elukoht xxxxxx xxxxx elukoht xxx xx-xx xxxxxx xxxxxxx, seaduslikud esindajad A. H. ja K. K. - vastuhagis hageja: K. K. – isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xxxxx xxxxxx xxxx x xxxxx maakond ;E-post Vastuhagis kostja: A. H. isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xxxx xxxxxx xxxxxxx ;E-post: Lepinguline esindaja: A. H. ; E-post: Kohtuistungi toimumise aeg 07.jaanuar 2011

RESOLUTSIOON 1.Välja mõista K. K. A. H. kasuks elatisraha võlgnevus alates 01.juunist 2010 – 31.detsembrini 2010 alaealise lapse A. K. ülalpidamiseks summas kuusteist tuhat (16000) krooni.

2.Välja mõista A. H. K. K. elatisraha võlgnevus alates 01.detsembrist 2009 – 31.maini 2010 alaealise lapse A. K. ülalpidamiseks summas kuus tuhat (6000) krooni.

3.Teha kohtuotsuse resolutsiooni p.1 ja 2 väljamõistetud summade osas tasaarvestus, lugedes

K. K. A. H. kasuks välja mõistetuks 10 000 krooni ehk 639 (kuussada kolmkümmend üheksa) eurot 12 senti.

4.Alates 01.jaanuarist 2011 mõista K. K. välja elatis A. K. (isikukood xxxxxxxxxxx) igakuiselt 159 (ükssada viiskümmend üheksa) eurot 78 senti kuni A. K. täisealiseks saamiseni xx.xxxxxxx xxxx.x.x tuleb kanda A. K. kontole nr. xxxxxxxxxxxx .

2 (4)

5.Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks elatise väljamõistmise osas alates 01.jaanuarist 2011.a.

6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest s.o 17.jaanuarist 2011.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja selle põhjendused

Hagiavalduse kohaselt lahutati A. H. (endine K. ) ja K. K. 07.12.2009.a. Abielust 15.03.1995.a. sündinud tütar A. K. jäi kuni 2009/2010 õppeaasta lõpuni elama poolte varasemasse ühisesse elukohta xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxx. Alates 2010.a. juunikuust kolis tütar elama hageja juurde xxxxxxxxxxx, asudes õppima G. A. Gümnaasiumi. Pooled leppisid kokku, et K. K. annab igakuiselt tütre ülalpidamiseks 2500 krooni, kuid hagi esitamise ajaks 2010.a. septembris oli ta andnud vaid 500 krooni. Kuna hagejal puudus kindlus selles, kas kostja täidab edaspidi lapse ülalpidamise kohustust, on hageja pöördunud kohtu poole, taotledes kostjalt elatise väljamõistmist A. K. igakuiselt summas 2500 krooni alates 01.juunist 2010. Pärast hagi esitamist on kostja tasunud veel 1000 krooni, mistõttu hageja taotleb elatise väljamõistmist tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.06.2010- 31.12.2010 eest 16000 krooni (17 500-1500).

Kostja vastuväited, vastuhagi nõue ja selle põhjendused

Kostja on vastuses hagile (tl.11-12) hagi põhimõtteliselt tunnistanud, nõustudes elatise väljamõistmisega 2500 krooni kuus, millest on maha arvatud tasutud elatisraha, kuid on esitanud vastuhagi elatise väljamõistmiseks A. H. tagasiulatuvalt perioodi eest detsember 2009 – juuni 2010, summas 15 000 krooni (2500 krooni kuus). Kostja põhjendab oma nõuet asjaoluga, et pärast lahutust jäi laps elama tema juurde ja hageja temale elatist ei maksnud.

Hageja vastuväited vastuhagile

A. K. on kohtuistungil (protokoll tl.23 pöördel) võtnud omaks, et ta ei ole K. K. sel perioodil, kui A. K. elas isa juures, raha andnud, kuid ta on ostnud lapsele regulaarselt kõik riided, jalanõud, samuti toitu. Ta kohtus tütrega igal nädalavahetusel kas Räpinas või Tallinnas ja siis ostiski kõik vajaliku. Seetõttu ei pea ta tagantjärele elatise nõudmist õigustatuks ja on nõus loobuma ka oma elatisenõudest viimase poole aasta eest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

Kohtuistungil ei saavutanud pooled kompromissi vastastikku tagasiulatuvalt esitatud elatise nõuetes. Seetõttu lahendab kohus vaidluse kohtuotsusega, arvestades, et kostja on elatise nõude sisuliselt omaks võtnud.

3 (4) Kohus leiab, et õiguslikult põhjendatud on nii hagi kui ka vastuhagi ja K. K. tuleb elatis A.

K. välja mõista alates 01.01.2011. K.K. ja A. H. poolt vastastikku esitatud tagasiulatuva ülalpidamise nõuded kuuluvad vähendamisele osas, milles on kohtu hinnangul tõendatud ülalpidamiskohustuse täitmine ning seejärel on võimalik teostada nimetatud nõuete osas osaline tasaarvestus. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96, 97, 100, 101 ja 108. Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased, PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps ülalpidamist saama õigustatud isikuks. PKS § 100 lg 1 sätestab, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis), lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vastavalt osundatud paragrahvi lõikele 3 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Tulenevalt PKS § 101 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma arvutamise alused. 2011.a kehtib kuupalga alammäär 278,02 eurot. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Sünnitunnistusega (tl.5) on tõendatud, et A. K. on sündinud xx.xxxxxxx xxxx.., ning tema vanemad on K. K. ja A. K. . Alates 01.07.2010 kehtiva perekonnaseaduse kohaselt tuleb elatise nõuet menetleda kui alaealise lapse nõuet vanema vastu, sest tulenevalt PKS § 97 p 1 on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps (mitte vanem lapse ülalpidamiseks). Seetõttu on menetluses hagejaks A. K. , keda menetluses esindab vanem, kelle juures laps käesoleval ajal elab – A. H. . Vastuhagi nõudes tuleb kostjana käsitleda siiski A. H. , kuna nõue hõlmab ajavahemikku, kui kehtis varasem perekonnaseadus, mille § 61 lg 1 sätestas, et kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudelt temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.

A. H. kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt (tl.24-25) on ta ostnud perioodil, kui tütar elas isa juures lapsele kõik riided ja jalanõud, milleks kulus keskmiselt 1000 krooni kuus ning andnud sularaha 500 – 1000 krooni kuus. Kohtuti igal nädalavahetusel – kas A. H. sõitis Räpinasse või tuli A. , nädalavahetustel ostis A. H. ka toitu. Ka koolivaheaegadel oli tütar A. H. juures. AH. on 8500 krooni kuus, sellest elamispinna kulud moodustavad keskmiselt 2400 krooni, tema enda toidule kulub ca 1500 krooni, riietele ca 500 krooni, internetile, telefonile 800 – 900 krooni kuus, transpordile, sealhulgas sõiduks Räpinasse ja tagasi ca 780 krooni kuus.

K. K. on selgitanud, et kui laps elas tema juures, ostis tema lapsele süüa, kütust lapse kooli ja treeningutele viimiseks ja toomiseks. Kostja nõustub, et viimase aasta jooksul, s.o. peale abielulahutust kandis lapse ülalpidamiskohustused osaliselt lapse ema. Kostja sissetulek alates 2010.a. kevadest on 8000 krooni kuus, 4600 krooni sellest kulub autoliisingu maksmiseks ja 2300 krooni on pangalaenu kuumakse, autokütusele kulub 2000 krooni ja elektrile 1000 krooni, telefonile 500 krooni (sealhulgas A. K. makse 100 krooni). Riideid ja jalanõusid saab

4 (4) kostja endale lubada siis, kui õnnestub teha lisatööd – kas osutada transporditeenust või suvel aiandusega seotud tööd (muruniitmine).

Hinnates esitatud tõendeid, poolte poolt esiletoodud asjaolusid ja seletusi, on kohus seisukohal, et esinevad alused K. K. elatise väljamõistmiseks A. K. alates 01.jaanuarist 2011 159,78 eurot kuus, sest tõendatud on ülalpidamiskohustuse mittetäitmine alates 01.juunist 2010. Kohtupraktikas loetakse ülalpidamiskohustuse mittetäitmiseks ka elatise andmist ulatuses, mis ei rahulda lapse vajadusi. On ilmne, et poole aasta jooksul antud 1500 krooni ei võimalda rahuldada lapse kõige elementaarsemaidki vajadusi. Kuigi kostja on esitanud vastuväite, et ta ei andnud viimase poole aasta jooksul lapse ülalpidamiseks elatist seetõttu, et hageja ei võtnud lapse ülalpidamisest osa sellele eelneva poole aasta jooksul, on kohtu hinnangul nimetatud vastuväide alusetu. Hageja on kohtus vande all kinnitanud, et ta ostis lapsele rõivaid ja jalanõusid, milleks kulus keskmiselt 1000 krooni kuus. Nimetatud asjaolu on kinnitanud ka A. K. ja K. K. ise, öeldes kohtuistungil, et viimase aasta (peale lahutust) kulutused kandis ema.

Tagasiulatuvalt esitatud elatise nõuetega seoses leiab kohus, et põhjendatud on A. H. elatise väljamõistmine K. K. perioodi eest detsember 2009 – mai 2010 summas 6000 krooni (igakuuliselt 1000 krooni), arvestades, et AH. kohaselt on ta nimetatud ajavahemiku jooksul võtnud osa lapse ülalpidamisest vähemalt 1500 krooni ulatuses kuus (1000 krooni ulatuses riiete ja jalanõude ostmise ja minimaalselt 500 krooni sularaha andmise näol A. K. ). A. H. tagasiulatuvalt (juuni – detsember 2010) esitatud elatise nõudest tuleb omakorda maha arvata

K. K. makstud elatis – 1500 krooni ning väljamõistmisele kuulub seega 16 000 (17 500- 1500). Seega vastastikku esitatud nõuete tasaarveldamise järgselt (16000 - 6000) tuleb K. K. välja mõista A. H. 10 000 krooni, s.o. 639,12 eurot.

Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 468 lg 3 tunnistab kohus elatise väljamõistmise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Hageja on taotlenud otsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist. Kohus leiab, et põhjendatud on otsuse viivitamatu täitmisele pööramine elatise väljamõistmise osas alates 01.jaanuarist 2011, et tagada A. K. vahendid tema vajaduste igapäevaseks rahuldamiseks. Tagasiulatuvalt elatise väljamõistmise osas kuulub kohtuotsus täitmisele pärast jõustumist.

Kuna kohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 alusel ei võeta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu.

Epp Tombak

Kohtunik