2-09-25597/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

2-09-25597

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2011, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-09-25597 MTÜ hagi IE AS-i vastu kohustuste täitmisele sundimiseks. Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja MTÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige A M Kostja IEAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Toomas Laanemaa Asja läbivaatamise kuupäev 30.11.2010 kohtuistungil Kohtuistungil osalesid Hageja seaduslik esindaja juhatuse liige A M Kostja lepinguline esindaja advokaat Toomas Laanemaa RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata MTÜ hagi IEAS-i vastu kohustuste täitmisele sundimiseks.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv kehtivates määrades. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Menetluse käik

1. 02.06.2009 esitas MTÜ hagi IEAS-i ja OÜ Leviehitus (pankrotis) vastu kohustuste täitmisele sundimiseks.

2-09-25597

2. 01.03.2010 määrusega lõpetas kohus OÜ Leviehitus (pankrotis) osas menetluse ja IEAS-i osas jätkas menetlust.

Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused

3. Hageja palub kohustada kostjat täitma lõpuni tema kohustused, mis tulenevad hageja ja kostja vahel 12.02.2004 sõlmitud lepingust nr 7/3: anda hagejale üle kõik NShoone asukohaga XXX ehitamisega seotud dokumentatsioon ja teenindusturuuuringu ning äriplaani dokumendid. Hageja juhindub oma nõudes ehitusseaduse § 4 lg-st 1-4, VÕS § 101 lg 1 p-st 1, VÕS §-st 620, § 626 lg-st 1, § 76 lg-st 1.

4. 12.02.2004 sõlmisid MTÜ ja IEAS lepingu nr 7/3 NS ehitamise projekti juhtimisest, mille kohaselt IEAS võttis enda kohustuseks korraldada NS hoone asukohaga XXX ehitamise. Selle eesmärgiga sõlmis IEAS enda nimel vastavad lepingud ehitajatega. Hageja tasus lepinguga kokkulepitud tasu. Kostja ei esitanud hagejale lepinguid, mille alusel oli teostatud NS hoone ehitamine. Kuivõrd kostja ei andnud hagejale üle ehitamisega seotud dokumente, tekivad hagejal raskused kostja abil ehitatud hoone puuduste kõrvaldamisega seotud nõuete esitamisel. Kostja oli kohustatud teostama teenusteturu uuringu, välja töötama äriplaani, teostama finantsprojekteerimise ja andma üle operaatorimudeli. Kostja ei täitnud oma kohustusi.

5. Hoone kasutamisel ilmnes, et hoonel on olemas mitmeid varjatud puudusi. Seoses ehitusjärgse garantiiaja lõppemisega 22.05.2007, toimus 15.05.2007 hoone ülevaatamine. Peatöövõtja võttis kostja eest kohustuse korraldada varjatud puuduste kõrvaldamise 2007 suve jooksul, kuid määratud tähtajaks puudusi ei kõrvaldatud.

Kostja vastuväited

6. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

7. Hageja ei ole varasemalt kostjalt esitanud dokumentide nõuet. Kostja on hageja ees täitnud lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt. Kostja on hagejale kõik Ehitusseaduse § 31 lg 2 kohaselt ehitamise tehnilised dokumendid üleandnud. Eeltoodud dokumentide puudumisel ei oleks hageja kasutusluba saanud Narva Linnavalitsuselt.

8. Kostja palub kohaldada hagi aegumist. Arvestades, et hageja seostab väidetavate kohustuste rikkumist NS hoone ehitamisega, siis eeldab kostja, et hageja arvates oleks kostjal olnud kohustus dokumendid üle anda hiljemalt hoone valmimisel ehk 03.05.2005, siis kui väljastati kasutusluba. Hagi on kohtule esitatud alles 02.06.2009 ehk 4 aastat hiljem peale väidetava kohustuse rikkumist.

Kohtu põhjendused

9. Kohus, ära kuulanud poolte esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele.

10. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja §

436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.

11. TsÜS § 142 lg 1 järgi aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest; lg 2 järgi seaduses sätestatud juhtudel nõudeõigus ei aegu. TsÜS § 143 järgi võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. TsÜS § 146 lg 1 järgi tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

2-09-25597

12. Asja materjalidest nähtuvalt sõlmisid MTÜ ja IEAS lepingu nr 7/3 NS ehitamise projekti juhtimisest, mille kohaselt IEAS võttis enda kohustuseks korraldada NS hoone asukohaga XXX ehitamise. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja ei ole esitanud hagejale dokumentatsiooni, mille alusel oli teostatud NS hoone ehitamine. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kuivõrd hagis ei ole märgitud, millal tekkis kostjal kohustus dokumentide üleandmiseks, võib järeldada, et kostjal oli kohustus dokumendid üle anda hoone valmimisel ehk 03.05.2005. Kohtule esitatud tõendist nähtub, et hoone valmimisel väljastati kasutusluba 03.05.2005. Seega algas kolmeaastane aegumistähtaeg 04.05.2005. Hagi on aga kohtule esitatud 02.06.2009. Juhinduvalt TsÜS § 146 lg-st 1 leiab kohus, et hagi on aegunud.

13. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007 tsiviilasjas 3-2-1-8-07 p-s 12 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid.

14. Kohus peab vajalikuks eraldi märkida, et kasutusloa saamiseks pidi hageja nõutud dokumendid olemas olema. Seega kostja pidi dokumendid üle andma, muidu ei oleks kasutusluba tänaseni väljastatud hagejale (tl 54, 66-79). Asjaolu, et hagejal ei ole teada kus dokumendid on, ei ole hagi rahuldamise aluseks ka siis kui hagi ei oleks aegunud. Hagejal on võimalus saada dokumentidest koopiad Narva Linnavalitsusest, kuhu dokumendid esitati kasutusloa saamiseks. Kohus märgib, et praegune hageja seaduslik esindaja nimetati juhatuse liikmeks 19.06.2006, seega üle aasta hiljem kasutusloa saamisest.

15. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata. Kuna hagi on aegunud, puudub vajadus anda hinnang poolte muudele väidetele.

Menetluskulud

16. Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus kostja menetluskulud täielikult hageja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on kostjal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maire Lukk Kohtunik