2-10-61096/9 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-61096

1 / 4

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2011.a, Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-61096 Tsiviilasi Narva linna avaldus täisealisele isikule eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Narva linn (Narva linna Sotsiaalabiameti kaudu, registrikood 75009148), lepinguline esindaja Svetlana Timofejeva Asjast puudutatud isikud A K (isik, kellele eestkostja määramist taotletakse, isikukood XXX, elukoht XXX) A K esindaja riigi õigusabi korras Irina Gromtsev E S (eestkostja kandidaat, isikukood XXX, XXX) Asja lahendamise viis Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada Narva linna avaldus.

2. Määrata A K eestkostjaks E S, kellele anda esindusõigus eestkostetava A K kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

3. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. jaanuaril 2016.a.

4. E S on A K seaduslik esindaja ning on kohustatud:

- kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravija sotsiaalteenuseid;

- teatama kohtule ja vallavõi linnavalitsusele, kui ta saab teada asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada;

- esitama kohtule kirjaliku nimekirja eestkostetava vara kohta ühe kuu jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Nimekirjas esitatakse teave kuni nimekirja koostamiseni vara koosseisus toimunud muutuste kohta;

- esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku iga-aastase aruande oma ülesannete täitmisest iga aasta 01.detsembriks. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid;

- teatama kohtule oma elukoha muutusest.

2-10-61096

2 / 4

5. Lugeda A K valimisõiguse osas teovõimetuks ning hääleõiguse kaotanuks.

6. Jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi kulud) riigi kanda.

7. Toimetada määrus kätte menetlusosalistele. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates määruse eestkostjale teatavaks tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul arvates määruse puudutatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

Narva linn esitas 7.12.2010.a Viru Maakohtule avalduse A K eestkostja määramiseks.

Avalduse kohaselt on A K psüühikahäiretega isik diagnoosiga raske vaimne alaareng. Psüühikahäire tõttu ei suuda A K kestvalt oma tegudest aru saada ja neid juhtida, mis põhjendab temale eestkostja määramise vajadust. Avaldaja arvamusel on põhjendatud A K eestkostja määramine ning lähtudes A K seisundist peab tema eestkostja ülesanneteks olema kõikide tehingute tegemine ning asjade ajamine. A K on vallaline, lapsi ei ole, elab koos sugulase Ek Se.

Avaldaja teeb kohtule ettepaneku määrata A K eestkostjaks E S., kes andis vastava nõusoleku. Avaldaja on seisukohal, et E Se oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib kohtu poolt määratud ülesannetes A K huve kaitsma.

A K esindaja arvamus

A K riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Irina Gromtsev 10.01.2011.a esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles toetab Narva linna avaldust. Arvamuse kohaselt külastas esindaja 06.01.2011.a. esindatavat tema elukohas Narvas, XXX. A K ütles esindajale, et K (E S) aitab teda ja ta on nõus, et ta aitaks teda ka edaspidi. Esindajal puuduvad vastuväited eestkostja kandidaadi suhtes. A K vajab eestkostet kõikide oma asjade ajamiseks ning tehingute tegemiseks.

Kohtupsühhiaatriaekspertiis

Viru Maakohtu 10.12.2010.a määruse alusel viidi läbi ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis A K psüühilise seisundi kindlaksmääramiseks. Ekspertiis on tehtud 15.12.2010.a. ning kohtule on 30.12.2010.a. esitatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 56.

Akti kohaselt tuli ekspert Ilona Kalugina järeldusele, et A K kannatab raske vaimse alaarengu all. Vaimse seisundi tõttu A K ei suuda aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldama, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Teda ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil ega ka tema tavalises keskkonnas (võib muutuda rahutuks). A K vajab eestkostja määramist. Eestkostja peab A K igapäevaelu korraldama (aitama riietuda, pesema, puhtust pidama jne), langetama tema eest otsuseid, tegema tehinguid, sealhulgas pisitehinguid, kaitsma tema õigusi. Eestkostet vajab A K elupäevade lõpuni, kuna seisundi paranemine pole võimalik.

Eestkostja kandidaadi seisukoht E S on andnud kirjaliku nõusoleku ja kinnitanud oma nõusolekut A K eestkostjaks olemiseks.

2-10-61096

3 / 4

Kohtumääruse põhjendused

Kohus, analüüsinud A K esindaja ja puudutatud isiku seisukohti ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 5 ja 6 alusel lahendab kohus täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise ja isiku paigutamise kinnisesse asutusse hagita menetluses.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 kohaselt võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega.

PKS § 202 kohaselt täisealise eestkostele kohaldatakse lapse eestkostet reguleerivaid sätteid, kui sellest peatükist või täisealiste eestkoste sisust ei tulene teisiti. PKS § 203 lg 1 kohaselt kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või vallavõi linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja.

Avalduse kohaselt vajab A K psüühilise seisundi tõttu igapäevases elus järelevalvet, juhendamist ja kõrvalabi. Avaldaja arvamusel ei saa A K ühtegi tehingut iseseisvalt teha ning eestkostjale tuleb anda esindusõigus kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel.

Ekspert psühhiaater Ilona Kalugina tuli järeldusele, et A K kannatab raske vaimse alaarengu all. Vaimse seisundi tõttu ei ole A K suuteline aru saama oma tegude tähendusest ega neid juhtima, oma elu iseseisvalt korraldama, langetama otsuseid, tegema tehinguid, sh pisitehinguid ning ta vajab eestkostet kuni oma elupäevade lõpuni.

Seega on kohtu arvates tuvastatud nii avaldaja, A K esindaja kui eksperdi arvamusega, et A K vajab eestkostet, sest A K ei suuda oma psüühilise seisundi tõttu kestvalt aru saada oma tegudest ja neid juhtida.

TsMS § 524 lg 1 kohaselt kuulub kohus isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse.

Ekspertiisi akti kohaselt tuli ekspert järeldusele, et V K ei ole võimalik ära kuulata kohtuistungil. Kohus ei pea põhjendatuks V K ärakuulamist kohtu poolt. Tema tahe on välja selgitatud riigi õigusabi korras määratud esindaja kaudu.

PKS § 204 lg 1 kohaselt eestkostjaks määratakse füüsiline isik, kes oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib määratud ülesannetes eestkostetava huve kaitsma. Eestkostjat määrates arvestatakse ka tema ja eestkostetava vahelisi suhteid. PKS § 204 lg 4 kohaselt võib isiku eestkostjaks määrata tema nõusolekul.

Vastavalt TsMS § 525 lg 3 kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja.

E S on andnud oma kirjaliku nõusoleku A K eestkostjaks olemiseks. A K eestkostja määramise alused on tuvastatud ning A K on nõus et E S aitaks teda. Kohus leiab, et E S on eestkostjaks sobiv isik ning oma isikuomadustelt ja võimetelt sobib eestkostetava huve kaitsma ja eestkostja

2-10-61096

4 / 4

ülesandeid täitma. Seega on põhjendatud määrata A K eestkostjaks E S.

Vastavalt TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määramise määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui viis aastat määruse tegemisest alates ning lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse.

Kohus leiab, et eestkostja tuleb määrata A K kõigi asjade ajamiseks ning TsMS § 526 lg 5 alusel tuleb lugeda, et A K on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja kaotab hääleõiguse.

PKS § 203 lg 4 kohaselt kohus kontrollib iga kolme aasta järel, kas eestkoste jätkumine eestkostetava üle on eestkostetava huvide kaitseks vajalik ning kas on alust eestkostja ülesandeid laiendada või kitsendada.

Kohus seab A K üle eestkoste tähtajaga viis aastat, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise.

TsMS § 526 lg 4 kohaselt eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Eestkostja on eestkostetava seaduslik esindaja (PKS § 179 lg 1). PKS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii isikuhoolduskui ka varahooldusõigus.

TsMS § 194 lg 2 tulenevalt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule iga-aastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid.

TsMS § 172 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (riigi õigusabi) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik