3-10-2815/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtuasja number 3-10-2815 Otsuse kuupäev

14. jaanuar 2011 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aivar Rosental’i kaebus Tartu Vangla 28.09.2010 käskkirja nr 1-4/2072 tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised

Resolutsioon Kaebuse esitaja Aivar Rosental Vastustaja Tartu Vangla

Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 14.veebruar 2011. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Vangla 28.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/2072 karistati Aivar Rosentali distsiplinaarkorras noomitusega vangistusseaduse § 37 lg 1 ja Tartu Vangla kodukorra p

7.1.1 nõuete rikkumise eest. Käskkirja kohaselt ei allunud kaebaja 18.09.2010.a kella 17.30 paiku vanglateenistuja korraldusele ja keeldus töötamast koristajana eelvangistushoone 5. sektsioonis.

04.10.2010 esitas A. Rosental Tartu Vanglale vaide. Tartu Vangla direktori 20.10.2010.a vaideotsusega nr E5 443-2 jäeti vaie rahuldamata.

29.10.2010.a saabus Aivar Rosentali kaebus Tartu Halduskohtusse.

Kaebuse põhjendused

2. Aivar Rosental palub tühistada Tartu Vangla otsus, millega karistati teda distsiplinaarkorras noomitusega. Kaebaja märgib, et tema ei ole soovi avaldanud töötada koristajana ja see ei toeta ka kinnipeetava arengut haridustaseme tõstmisel ning kutse-, tööja sotsiaalsete oskuste täiendamist. Kaebaja leiab, et kui vangla tahab kedagi karistada oma äranägemise järgi, siis on vanglal hea kedagi määrata koristajaks, sest see on ette teada, et inimene ei hakka niikuinii koristama. Kaebaja märgib, et ta loobus tööst just sellepärast, et pidas seda vastuvõtmatuks, kuna tema tervislik seisund ei võimalda tal töötada koristajana ja talle on määratud pikaajaline ravikuur.

Vastustaja vastuväited

3. Tartu Vangla on seisukohal, et Aivar Rosentali kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Vangla märgib, et jääb vaideotsuses toodud selgituste ja põhjenduste juurde.

Lisaks märgib vastustaja, et kuigi vanglale esitatud vaides ning distsiplinaarmenetluses antud seletuskirjas on kaebaja veendunult märkinud, et tema ei ole koristamisest keeldunud, siis kohtule esitatud kaebuses leiab kaebaja juba, et kuna tema ei ole avaldanud soovi koristajana töötada, siis ei saa vangla oma äranägemise järgi teda koristama määrata. Kaebaja märgib selgesõnaliselt, et tema nimelt loobus tööst ja just sellepärast, et peab koristamise tööd vastuvõetamatuks. Kaebaja suhtumist koristustööde tegemisse ilmestab ka tema seisukoht, et ta peab koristamist suisa isiku karistamiseks, mida vangla saab oma äranägemisel kohaldada siis, kui määrab koristajaks kellegi, kellest on ette teada, et ta nagunii koristama ei hakka. Seega tunnistab A.Rosental, et pani distsipliinirikkumise toime ning tegi seda teadlikult, kuna peab koristajana tööle määramist enda karistamiseks. Kaebaja sellist suhtumist kinnitab ka see, et A.Rosental on peale 18.09.2010 toimunud intsidenti keeldunud veel kolmel korral töökohustuse täitmisest, millest ühe puhul on läbi viidud ka distsiplinaarmenetlus ja mille eest on kaebajale määratud karistuseks 5 ööpäeva kartserisse paigutamist kuue kuulise katseajaga. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja distsiplinaarkaristamise käskkirja tühistamiseks puudub alus, käskkiri on välja antud kehtiva õiguse alusel, sellega kooskõlas ja vastab vorminõuetele. Kaebaja distsipliinirikkumine ja süü selle toimepanemise on tõendatud ning menetlusnorme rikutud ei ole.

Kohtu põhjendused ja otsus

4. Aivar Rosental on kohtule esitatud kaebuses taotlenud vaideotsuse nr E5 443-2, millega teda karistati distsiplinaarkorras, tühistamist. Kuivõrd vaideotsusega ei ole kaebuse esitajat distsiplinaarkorras karistatud, käsitleb kohus kaebust Tartu Vangla direktori 28.09.2010 käskkirja nr 1-4/2072 tühistamise kaebusena. Kaebuse menetlusse võtmise määrus on kaebuse esitajale edastatud, kaebuse esitaja vastuväiteid selles osas esitanud ei ole.

Tartu Vangla peaspetsilist-üksuse juhi 28.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/2072 karistati Aivar Rosentali distsiplinaarkorras ning määrati temale noomitus vangistusseaduse § 37 lg 1 ja Tartu Vangla Kodukorra p 7.1.1 sätestatud nõuete süülise rikkumise eest. Kaebaja distsiplinaarsüütegu seisnes selles, et tema ei allunud 18.09.2010 kella 17.30 paiku vanglaametniku seaduslikule korraldusele ja keeldus asuma koristama eelvangistushoone viiendas sektsioonis. Kohtule esitatud kaebuses märgib A.Rosental, et ta loobus tööst just seetõttu, et pidas seda tööd vastuvõtmatuks ning et tema tervislik seisund ei võimalda koristajana töötamist

5. Kohus on seisukohal, et kaebuse rahuldamiseks alus puudub. Vangistusseaduse § 37 lg 1 sätestab, et kui seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. VangS § 39 lg 3 sätestab, et vangla majandustöödel töötavat kinnipeetavat rakendatakse tööle vastavalt töö eripärale vanglateenistuse äranägemisel. VangS § 37 lg 2 kohaselt ei ole töötama kohustatud üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama ning kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kinnipeetava võimelisuse teha tööd teeb kindlaks arst (VangS § 37 lg 3).

6. Tartu Vangladirektori asetäitja 14.09.2010 käskkirjaga nr 1-4/1907 määrati A.Rosental tööle vangla majandustöölise abitöölise ametikohale. Tõendeid selle kohta, et A.Rosental oleks seda käskkirja vaidlustanud, esitatud ei ole. Kaebuse esitaja on märkinud kaebuses et keeldus tööle minemast, kuna pidas seda vastuvõetamatuks ja kuna tema tervislik seisund ei võimalda töötada koristajana. Kohus märgib, et kinnipeetaval puudub seadusest tulenevalt õigus keelduda tööst põhjusel, et ta ei ole koristajana töötamist soovinud ning et see ei ole talle vastuvõetav, ehk et määratud töö ei ole meelepärane. Vanglal puudub võimalus tagada igale kinnipeetavale talle meelepärast tööd, kinnipeetavatel tuleb teha seda tööd, mida vangla on neile võimaldanud, mitte selle järgi, mida kinnipeetav soovib või peab vajalikuks. Kaebaja pidi arvestama, et keeldudes põhjuseta tööst, võib sellele järgneda distsiplinaarkaristus.

7. Väite osas, et töötamist takistas tema tervislik seisund ja talle on määratud pikaajaline psühhiaatriline ravikuur, mingeid täpsustavaid selgitusi ega ka tõendeid kaebaja poolt esitatud ei ole. Seega on kaebaja oma väited jätnud tõendamata ja kohus loeb sellise väite lihtsalt ennastõigustavaks, et vabaneda distsiplinaarkaristusest. Nagu märgitud, teeb kinnipeetava võimelisuse töötada kindlaks arst ning mis tehakse kindlaks enne tööle määramise käskkirja väljaandmist. Kuna käskkirjaga on A.Rosental tööle määratud, saab järeldada, et tema tervislikust seisundist tulenevalt töötamiseks takistusi ei olnud. Samas nähtub vastustaja poolt kohtule esitatud materjalidest, täpsemalt A.Rosentali 18.09.2010 antud seletusest, et koheselt peale tööle asumisest keeldumist viidi teda arsti juurde. Arstlikul läbivaatusel mingeid terviserikkeid ei tuvastatud. Seega takistusi töötamiseks ei olnud ning kaebaja keeldumine töötamisest ning talle antud korralduse täitmisest oli õigusvastane. Ükski kaebaja poolt esitatud väidetest ei anna alust kahelda distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasuses. Eeltoodut aluseks võttes leiab kohus, et A.Rosentali kaebus ei ole põhjendatud ja jääb rahuldamata.

Eda Muts kohunik