2-10-45050/3 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-10-45050

1(3)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht

14. jaanuar 2011.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-45050 Tsiviilasi MK hagi AL vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja AL(isikukood XXX, elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja Moonika K (isikukood XXX); Kostja AL(isikukood XXX, elukoht XXX). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista AL igakuine elatis pojale AL(sündinud XXX.a) tema ülalpidamiseks summas 139 (ükssada kolmkümmend üheksa) eurot alates 01.10.2010.a kuni lapse täisealiseks saamiseni XXX.a.

3. ML on õigus väljamõistetud elatise käsutamiseks.

4. AL poolt tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (14.01.2011.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

AL seaduslik esindaja MK esitas 17.09.2010.a Harju Maakohtule hagi AL vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt ei maksa kostja lapsele regulaarselt elatist ning kostja poolt makstava elatise suurus on 1 000 krooni kuus. Hageja peres kasvab ka sügava puudega tütar, millest on tingitud lisakulutused. Hageja sissetulekutest ei piisa lapse elementaarsete vajaduste katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista alates 01.10.2010.a elatis miinimumsummas (s.o 2 175 krooni) lapse ülalpidamiseks. Hageja on nõus asja kirjaliku menetlusega.

Kostja vastus

2-10-45050

2(3) Kostjal esitas 29.10.2010.a hagile vastuse, mille kohaselt on kostja igakuiseks sissetulekuks

5 969 krooni, millest kostja tasub pangalaenu, üüri, kommunaalkulusid jne. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist hageja poolt nõutavas summas ning kostja palub määrata arvestades kostja majanduslikku olukorda väljamõistetavaks elatiseks 1 500 krooni kuus. Kostja on nõus asja menetlemisega kirjalikus menetluses.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastusega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.

Poolte ühine poeg Alari on sündinud XXX.a. Lapse vanemad elavad eraldi. Pooltel on lapse ühine hooldusõigus. Kostja on senini maksnud hagejale elatist 1 000 krooni kuus. Toodud asjaolusid pooled ei vaidlusta.

Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 100 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-id 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Hageja soovib kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud minimaalsuuruses alates 01.10.2010.a. Kostja nõuet ei tunnista, sest leiab, et hageja poolt esitatud tõendid lapse kulutustest kuus ei kajasta tegelikku olukorda ja on ülepaisutatud. Kostja on nõus tasuma elatist

1 500 krooni kuus.

PKS § 102 lg 2 kohaselt võib mõjuvaks põhjuseks elatise vähendamiseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Kostja ei ole töövõimetu ega tõendanud, et tal oleks teisi ülapeetavaid, kes osutuksid ALelatise maksmise korral vähem kindlustatuks.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga. Kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada ülalpidamiskohustuse täitmine. PKS §

2-10-45050

3(3)

101 lg 1 tulenevalt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Tulenevalt asjaolust, et Eesti läks 1. jaanuaril 2011.a üle Eesti kroonilt eurole, leiab kohus, et taotletav elatise summa tuleb ümber arvestada eurodeks. Kroonid vahetatakse eurodeks ümberarvestuskursiga 1 euro = 15,6466 krooni.

Kostja poolt hagejale tasutud elatise osas on võimalik teha tasaarvestus otsuse täitmise käigus.

Kuna pooled kohtuväliste menetluskulude väljamõistmist teineteiselt ei taotlenud ja kohtukulusid riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei ole, ei jaota kohus kohtuotsusega poolte menetluskulusid.

Kohtunik