2-10-54540/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-10-54540

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht

13. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-54540 Tsiviilasi Toomas Haava hagi Eesti Vabariigi vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudes Menetlustoiming hagi läbivaatamata jätmine Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Toomas Haava, esindaja Tõnu Kõrda, e-post korda@hot.ee; kostja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (registrikood 70001975; asukoht Lembitu 12, 15092 Tallinn), esindaja Meeli Maiorov, e-post meeli.maiorov@ensib.ee Kohtuistungi toimumise aeg kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Jätta Toomas Haava hagi Eesti Vabariigi vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudes läbi vaatamata.

2. Välja mõista Eesti Vabariigilt Toomas Haava kasuks menetluskulu 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 73 senti. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 427 ja § 661 lg 1 ja 2). ASJAOLUD Tartu Maakohtu menetluses on Toomas Haava (hageja) hagi Eesti Vabariigi (kostja) vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudes. 18.11.2010 esitas kostja kohtule menetluse lõpetamise avalduse seoses asjaoluga, et hagi esemeks olev nõue on kostja poolt täidetud.

Hageja teatas 24.11.2010 avalduses kohtule, et võtab esitatud hagi tagasi, kui kostja on tema nõuded reaalselt täitnud. Hageja avaldas, et soovib menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuluks on lepingulise esindaja tasu summas 5500 krooni asja materjalidega tutvumise ning hagiavalduse koostamise ja vormistamise eest. 20.12.2010 esitas kostja kohtule oma seisukoha haginõuete täitmise ja menetluskulude väljamõistmise kohta. Kostja kinnitas, et hageja nõue on täidetud täies ulatuses – ülekanded on teostatud ja väljamakse 16.12.2010 hageja kontole laekunud.

Kostja ei nõustunud hagejale maksma lepingulise esindaja tasu nõutud summas, kuna arveid ja maksekorraldusi, millest nähtuks õigusabi osutamisele kulunud aeg ja tehtud toimingud ning mis õigustaks nii suurte kulude väljamõistmist, ei ole esitatud. Kostja peab mõistlikuks lepingulise esindaja tasuks 3000 krooni. 30.12.2010 esitas hageja kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks, kuna kostja on kandnud tema kontole nõutud summad ja sellega rahuldanud hageja nõude. Koos avaldusega esitas hageja kohtule õigusbüroo arve nr 2710, millest nähtub, et esindajal on asja materjalidega tutvumisele ja hagiavalduse koostamisele ning vormistamisele kulunud 5,5 tundi, tunni hind 1000 krooni.

Kokku on õigusabi kulu seega 5500 krooni.

KOHTU SEISUKOHT TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni ning TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Kuna hageja on võtnud hagi tagasi, jätab kohus TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel hagi läbi vaatamata. TsMS § 426 lg 1 kohaselt loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu uuesti kohtusse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.

Kuna kostja on alles pärast hagi esitamist rahuldanud hageja nõude, jätab kohus menetluskulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Kuivõrd hagi läbivaatamata jätmise määrus on menetlust lõpetavaks määruseks ja kohtule on teada kostja seisukoht hageja menetluskulude rahalise suuruse osas, siis leiab kohus, et menetlusökonoomia huvides on võimalik käesolevas kohtumääruses seaduse analoogia alusel hagist loobumisega koheselt kindlaks määrata TsMS § 1741 lg 1 alusel ka menetluskulude rahaline suurus. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Hageja palub lepingulise esindaja kulu suuruseks määrata 5500 krooni. Arve nr 2710 kohaselt on lepinguline esindaja kulutanud asja materjalidega tutvumisele ning hagiavalduse koostamisele ja vormistamisele 5,5 tundi (tunni hind 1000 krooni).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmine ei ole põhjendatud. Arvestades nõude olemust ja hageja esindaja spetsialiseerumist kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamise nõudeavalduste koostamisele, samuti hagiavalduse vormi ja selles esitatud õiguslikke põhjendusi ning asjaolu, et poolte vahel ei olnud vaidlust ja kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks hageja õigusabi kuluks, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele, 3000 krooni ehk 191,73 eurot.

Kohtunik