3-11-67/4 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

3-11-67

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2011. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-67 Haldusasi Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse taotlus loa andmiseks täitmist tagavate toimingute sooritamiseks V. T. nimel registrisse kantud kinnisasja suhtes Menetlustoiming Loa andmine haldustoimingute sooritamiseks RESOLUTSIOON Rahuldada Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse taotlus ja anda luba taotleda maksukorralduse seaduse § 1361 lõike 1 ja § 130 lõike 1 punkti 51 alusel hüpoteegi seadmist V. T. nimel kinnistusraamatusse kantud kinnistule, registriosa nr xxxxxxx, Harjumaa, Xxxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxxxxx tee xx, summas 49 723,26 eurot Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu). Edasikaebamise kord Määruse peale on loa taotlejal õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates

TAOTLUS JA SELLE PÕHJENDUSED

1. 11.01.2011.a saabus Tallinna Halduskohtule Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse taotlus anda luba taotleda maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lõike 1 ning § 130 lõike 1 punkti 51 alusel Eesti Vabariigi kasuks (Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse kaudu) kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 778 000 krooni (49 723,26 eurot) V. T. nimel kinnistusraamatusse kantud kinnistule, registriosa nr xxxxxxx, Harjumaa, Xxxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxxxxx tee xx.

2. Taotluse põhjenduste kohaselt on taotleja 27.04.2010.a OÜ-le Ravitac (registrikood 11072557) koostanud maksuotsuse nr 12.2-3/8218-10. Maksuhaldur kontrollis OÜ Ravitac käibeja tulumaksu arvestamise ja tasumise õigsust seoses tehingutega OÜ Ravitac ja OÜ Mego

Ehitusgrupp vahel maksustamisperioodidel august 2008.a kuni september 2009.a (k.a). OÜ Ravitac kontroll viidi läbi MKS § 10 lg-te 1 ja 2 ning § 59 lg 2 p 1 alusel.

Hinnates kõiki kontrollimise käigus kogutud tõendeid kogumis jõudis maksuhaldur seisukohale, et äriühing kajastas oma raamatupidamises tegelikult mittetoimunud tehingute kohta OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud arveid, vähendades nendel kajastatud käibemaksu võrra oma tasumisele kuuluvat käibemaksu ja kandes arvetel näidatud summad oma ettevõtluse kuludesse. Samuti on OÜ Ravitac teinud fiktiivsete arvete alusel väljamakseid OÜ-le Mego Ehitusgrupp. Seega tegi OÜ Ravitac ettevõtlusega mitteseotud kulutusi, mis kuuluvad tulumaksuga maksustamisele kui OÜ Ravitac poolt tehtud ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed. Maksuhaldur on seisukohal, et OÜ Ravitac on tahtlikult kajastanud oma raamatupidamisja maksuarvestuses OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud tehinguteta arveid, eesmärgiga vähendada oma maksukohustust.

Jõustunud maksuotsuses on maksuhaldur tuvastanud OÜ Ravitac poolt edastatud dokumentidele, antud seletustele ning kolmandatelt isikutelt saadud tõenditele tuginedes, et kontrollitaval perioodil ei tegelenud OÜ Mego Ehitusgrupp ettevõtlusega ning seega ei osutanud OÜ-le Ravitac teenuseid, st kontrollimisele esitatud arvetel näidatud tehinguid ei ole toimunud.

Lähtudes eeltoodust ei kuulu perioodi august 2008 kuni september 2009 (k.a) eest OÜ Ravitac arvetel näidatud sisendkäibemaks summas 290 072 krooni sisendkäibemaksu hulgas deklareerimisele. Samuti puuduvad OÜ-l Ravitac raamatupidamise dokumendid, mis tõendavad OÜ-le Mego Ehitusgrupp teostatud väljamaksete summas 1 793 058 krooni seotust äriühingu ettevõtlusega. Tasumiseks kuuluvat arvet, mille taga tegelikkuses puudub reaalne tehing, ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks. Maksuhaldur on jõudnud seisukohale, et OÜ Ravitac ei ole OÜ-lt Mego Ehitusgrupp teenuseid saanud. Kontrollimisel selgus, et väljamaksed on tehtud seoses selliste väidetavate majandustehingutega, mille toimumine kuludokumentidel näidatud teenuste osutajaga ei leidnud kinnitust.

Maksuhaldur on tuvastanud, et OÜ Ravitac juhatuse liikmeks kontrollitaval perioodil (01.08.2008.a-30.09.2009.a ) oli T. T.. Maksuotsusega nr 12.2-3/8218-10 määrati OÜ-le Ravitac tasumiseks 766 707 krooni (49 002 eurot), s.h: 1. käibemaksu 290 072 krooni (18 539 eurot) 2. tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt 476 635krooni (30 463 eurot).

Taotleja on teostanud OÜ Ravitac maksuvõla sissenõudmiseks toiminguid. Maksuvõlasissenõudmiseks on taotleja 11.11.2010.a AS-le Swedbank teinud korralduse nr 13- 2.7/258447, millega kohustas krediidiasutust arestima OÜ Ravitac arvelduskontod ning kandma üle rahalised vahendid summas 766 707 krooni. AS Swedbank vastas, et 16.11.2010.a seisuga on OÜ Ravitac arvelduskonto saldo –30.00 krooni.

11.11.2010.a on maksuhaldur teinud Eesti Riikliku Autoregistrikeskusele taotluse nr 13- 2.6/027257, millega palus taotluse adressaati kanda käsunduse keelumärge autoregistris registreeritud OÜ Ravitac sõidukile Volkswagen Caravelle 1993.a, registrinumbriga 930MLG. 18.11.2010.a esitas maksuhaldur avalduse nr 13-5/3046-02 täitemenetluse algatamiseks OÜ Ravitac suhtes kohtutäitur P. P.ile. Maksuhaldur on tuvastanud, et andmete alusel ekinnistusraamatust ja Ehitisregistrist, ei oma OÜ Ravitac registervara. Taotleja kinnitab, et vastavalt Patendiameti elektroonilisele andmebaasile ei ole OÜ Ravitac nimel registreeritud kaubamärke, patente või leiutisi. Kahjuks ei võimalda nimetatud register saada vastust kujul, mis väljatrükis näitaks, kelle suhtes on päring teostatud. X-tee kaudu ligipääsetavast Eesti Riikliku Autoregistri andmebaasist nähtub, et OÜ Ravitc omab sõidukit Volkswagen Caravelle 1993.a.

Nimetatud varale on maksuhalduri 11.11.2010.a taotluse alusel kantud registrisse võõrandamise keelumärge. Maksuhalduri hinnangul, arvestades sõiduki väljalaskeaastat, marki ja mudelit, puudub sõidukil Volkswagen Caravelle turuväärtus. Väljatrükid registritest on toodud lisades 2-4. Sissenõudmistoimingute tulemusena ei ole maksuvõla katteks rahalisi vahendeid laekunud.

MKS § 8 lg 1 sätestab, et juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja on kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuse tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 tulenevalt teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks vastutusotsuse kolmandale isikule, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuse täitmise eest. MKS § 96 lg 5 järgi kui seadusega ei ole sätestatud teisiti, võib teha maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul. Käesoleva seaduse §-des 38-40 nimetatud isikutele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist käesoleva seaduse § 130 lg 1 punktis 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

Taotleja on seisukohal, et vastutusmenetluse algatamine juhatuse liikmete vastu on põhjendatud, kuna 27.04.2010.a maksuotsus on täitmata, OÜ Ravitac ei oma rahalisi vahendeid ega piisavas väärtuses registrivara. Taotleja on algatanud T. T. suhtes maksumenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Vastutusotsusega esitab maksuhaldur nõude nimetatud isiku vastu, tasuda OÜ Ravitac maksuvõlg, mis seisuga 28.12.2010.a on 778 000 krooni (49 723,26 eurot).

Maksuhaldur on maksumenetluse käigus kogutud tõendite alusel jõudnud seisukohale, et OÜ Ravitac on tahtlikult kajastanud oma raamatupidamisja maksuarvestuses OÜ Mego Ehitusgrupp nimel vormistatud tehinguteta arveid, eesmärgiga vähendada oma maksukohustust. Maksuhalduri hinnangul on OÜ Ravitac ja OÜ Mego Ehitusgrupp vaheliste tehingute puhul tegemist ettekavatsetud ja tahtliku maksupettuse korraldamisega isikliku kasu saamise eesmärgil. Maksuhalduri hinnangul ei saa selline olukord tekkida kogemata ja tahtmatult.

T. T., olles OÜ Ravitac ainuke juhatuse liige, korraldas äriühingu raamatupidamist, esindas äriühingut tehingutes kolmandate isikutega (sh Maksuja Tolliamet). Sellest tulenevalt oli T. T.l OÜ-s Ravitac võimalus korraldada ja kontrollida äriühingu majandustegevust, raamatupidamist, laekumisi ja kulusid ning korraldada ja kontrollida deklareeritud maksude õigsust ja maksude õigeaegset tasumist. Maksuhaldur on seisukohal, et T. T. tegevus OÜ Ravitac nimel, mille käigus kajastati äriühingu raamatupidamises ettevõtluse kulusid ja sisendkäibemaksu, fiktiivseid tehinguid kajastavate arvete alusel, oli suunatud maksupettuse toimepanemisele. Nimetatud tegevus viis maksunõude esitamiseni äriühingu vastu ning põhjustas OÜ Ravitac maksuvõlad. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole T. T. nimele registreeritud kinnisvara. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on T. T. abikaasaks alates xx.xx.xxxx.a V. T. (isikukood xxxxxxxxxxx). Abieluvararegistri andmete kohaselt ei ole seisuga 21.12.2010.a T. T. kohta registrikaart avatud.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasist nähtub, et V. T. omanduses on registriosa nr xxxxxxx, elamumaa Harjumaa, Xxxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxxxxx tee xx, suurusega 1275 m2. Nimetatud registriosal võõrandamise keelumärked puuduvad.

29.11.2010.a tegi taotleja Harju Maakohtu Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusjaoskonnale järelepärimine 13-7/149-01. Taotleja palus edastada koopiad dokumentidest, mille alusel on 30.11.2001.a sissekantud kinnisturaamatu II jakku registriosa xxxxxxx omanikuna V. T.. Vastuseks järelepärimisele 01.12.2010.a edastas Harju Maakohtu kinnistusosakond kinnistu hüpoteegiga koormamise lepingu, ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu. Edastatud lepingutest nähtub, et 29.08.2001.a V. T. omandas kinnistusregistrisse registriosa nr xxxxxxx all kantud Xxxxxx vallas Xxxxx külas Xxxxxxx tee xx asuva kinnistu. Taotleja on tuvastanud, et V. T. on omandanud kinnistu aadressil Xxxxxxx tee xx, Xxxxx küla, Xxxxxx vald 29.08.2001.a, st abielu kestel. Taotleja leiab, et kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx on T. T. ja V. T. ühisomandis. Seega kuulub T. T.´le kui ühisomanikule kindlaksmääramata osa ühises asjas.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 5¹ on maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mis kuulub maksukohustuslasele, kelle suhtes viiakse läbi maksude tasumise õiguse kontroll. AÕS § 364 kohaselt kohaldatakse kohtulikule hüpoteegile hüpoteegi kohta käivaid sätteid. AÕS § 325 lg 1 järgi võib kinnisasja hüpoteegiga koormata selliselt, et isikul, kelle kasuks hüpoteek on seatud (hüpoteegipidajal), on õigus hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib kinnisasja mõttelist osa hüpoteegiga koormata ainult siis, kui see on kaasomaniku osa. AÕS § 73 lg 1 järgi võib kaasomanik temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Erinevalt kaasomanikust ei saa ühisomanik temale kuuluv kindlaksmääramata osa ühises asjas vabalt käsutada (sealhulgas ka koormata hüpoteegiga). Ühisomaniku kindlaksmääramata osa ühises asjas ei saa kinnisasjast eraldi hüpoteegiga (sealhulgas ka kohtuliku hüpoteegiga) koormata.

Lähtudes eeltoodust leiab taotleja, et T. T. vastu tulevikus tekkivate nõuete täitmise tagatiseks tuleb hüpoteegi seada T. T. ja V. T. ühisomandis olevale kinnistule registriosa nr-ga xxxxxxx tervikuna. Ülaltoodu alusel ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust leiab taotleja, et on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingud, kui T. T. on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 778 000 krooni (49 723,26 eurot) ja valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. MKS § 136¹ lg 3 kohaselt juhul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui maksukohustuslane on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tasumise tagamiseks, lõpetab maksuhaldur täitetoimingu hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksuja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lõike 1 punktides 1–51 sätestatud täitetoimingud.

MKS § 130 lg 1 p 51 sätestab, et kui maksukohustuslane ei ole maksuvõlga tasunud maksuhalduri poolt käesoleva seaduse § 129 alusel, maksuotsuses või vastutusotsuses määratud tähtaja jooksul,

alustab maksuhaldur võla sundkorras sissenõudmist. Maksuhalduril on õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale või laevakinnistusraamatusse kantud laevale või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõidukile. Hüpoteegi suhtes kohaldatakse asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 2 kohaselt on halduskohtu pädevuses haldustoiminguks loa andmine. HKMS § 29 lg 1 kohaselt seadusega sätestatud juhtudel annab ja pikendab halduskohtunik loa haldustoimingu sooritamiseks või tunnistab haldustoimingu õigustatuks (edaspidi annab loa haldustoiminguks). HKMS § 29 lg 2 kohaselt esitab taotluse või avalduse loa andmiseks selleks volitatud asutus, ametnik või muu isik (taotleja) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Halduskohtunik võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 29 lg 3 näeb ette, et isik, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, esitab seletuse seaduses sätestatud juhtudel, sama paragrahvi lõige 4 sätestab korra, mille kohaselt halduskohtunik vaatab taotluse läbi ja otsustab haldustoiminguks loa andmise ainuisikuliselt ilma kohtuistungit korraldamata, kui seadus ei näe ette teisiti. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

5. Kontrollinud esitatud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus vastab seaduses kehtestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Maksuhalduri kinnituste kohaselt on ta algatanud OÜ-le Ravitac juhatuse liikme T. T. suhtes kontrollimenetluse, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. MKS § 40 lg 1 sätestab, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Maksuhaldur on põhistanud oma väidet, et T. T. vastutab OÜ Ravitac maksuvõla tekkimise eest. OÜ Ravitac maksuvõlga ei ole õnnestunud sisse nõuda, kuna äriühing ei oma rahalisi vahendeid ning registervara ei kata olemasolevaid nõudeid.

Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole T. T. nimele registreeritud kinnisvara. Rahvastikuregistri andmebaasi kohaselt on T. T. abikaasaks alates xx.xx.xxxx.a V. T.. Abieluvararegistri andmete kohaselt ei ole seisuga 21.12.2010.a T. T. kohta registrikaart avatud. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasist nähtub, et V. T. omanduses on registriosa nr xxxxxxx, elamumaa Harjumaa, Xxxxxx vald, Xxxxx küla, Xxxxxxx tee xx, suurusega 1275 m2, mille V. T. omandas 29.08.2001.a.

PkS § 211 kohaselt kui enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abieluvaraleping ei näe ette teisiti, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates käesoleva seaduse jõustumisest käesolevas seaduses varaühisuse kohta sätestatut. Vastavalt PkS §-le 25 varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. PkS § 33 lg 3 kohaselt vastutab kumbki abikaasa kolmanda isiku ees olevate kohustuste eest oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga.

AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Taotleja poolt kohtule esitatud andmetest nähtuvalt on, et V. T. on omandanud kinnistu aadressil Xxxxxxx tee xx, Xxxxx küla, Xxxxxx vald 29.08.2001.a, st abielu kestel. Seega on kinnistu registriosa numbriga xxxxxxx T. T. ja V. T. ühisomandis.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg-st 1 ja § 130 lg 1 p-st 5¹ on maksuhalduril õigus taotleda hüpoteegi seadmist kinnisasjale, mis kuulub maksukohustuslasele, kelle suhtes viiakse läbi maksude tasumise õiguse kontroll. Ühisomaniku kindlaksmääramata osa ühises asjas ei saa kinnisasjast eraldi hüpoteegiga koormata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust nõustub kohus taotlejaga, et on vajalik ja põhjendatud T. T. vastu tulevikus tekkivate nõuete täitmise tagatiseks seada hüpoteek T. T. ja V. T. ühisomandis olevale kinnistule registriosa nr-ga xxxxxxx tervikuna. Kohus leiab, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Indrek Paukštys Kohtunik