2-10-19781/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2010.a Tallinnas Tsiviilasja number 2-10-19781 Tsiviilasi, avalduse sisu Tallinna linna avaldus JSja FS hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning alaealistele eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja: Tallinna linn (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu, ), esindaja Liisi Raamets, nõustaja Kristiina K Puudutatud isik I: JS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik II: FS(isikukood: XXX, elukoht: teadmata) Puudutatud isik III: KM(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik IV: MS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isik V: JS(isikukood: XXX, elukoht: XXX) Puudutatud isikute IV-V esindaja: advokaat Natalja S (XXX) Ärakuulamise aeg 08. detsember 2010 Resolutsioon 1. Rahuldada Tallinna linna avaldus JS ja FShooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning alaealistele eestkostja määramiseks 2. Võtta JS ja FS täielikult ära MS ja J S isikuja varahooldusõigus 3. Määrata M S ja J S täisealiseks saamiseni eestkostjaks K M Edasikaebamise kord ja tähtaeg 1. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu või isiku elukohajärgne vallavõi linnavalitsus Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse eelnimetatud isikule teatavakstegemisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. 2. Hooldusõiguse täieliku äravõtmise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse eelnimetatud isikule kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Menetluse käik ja määruse põhjendused

Kohtu menetluses on Tallinna linna Lasnamäe Linnaosa Valitsuse avaldus JS ja FS alaealiste laste M Sja JS hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks ning alaealistele lastele eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt on alaealised lapsed jäänud alates 2005 aastast ilma vanemate

2 hoolitsusest ning neid kasvatab ja nende eest hoolitseb vanaema K M . 15.02.10 palus KM määrata ennast laste eestkostjaks, kuna laste ema on alkohoolik ja laste isaga kontaktid puuduvad alates 1996 aastast. Avaldaja leiab, et KM on sobiv isik eestkostjaks määramiseks. J S , M Sja JS on andnud kirjalikud nõusolekud K M i eestkostjaks määramiseks. Kohtule esitatud kirjalike tõenditega on tõendatud, et KM pöördus 15.02.10 avaldaja poole kirjaliku avaldusega paludes ennast määrata MS ja JS eeskostjaks, et alaealised M S i, JS ja laste ema JS on nõus lastele eestkoste seadmisega ja K M i eestkostjaks määramisega, et perearsti tõendi kohaselt võimaldab K M i tervislik seisund hooldajaks olemist lapselastele ning et laste hooldusele andmiseks puuduvad vastunäidustused, et LL-algkoolist iseloomustatakse K M it positiivselt lastesõbraliku, kohusetundliku ja vastutustundliku kolleegina, kes täidab oma tööülesandeid korrektselt, oskab teha meekonnatööd ja arvestab teistega, Politseija Piirivalveameti Karistusregistri andmetel J S , M S ja J S väärja süütegusid ei esine. Tallinna L ja K Gümnaasiumist iseloomustatakse MS ja JS positiivselt. Puudutatud isikute MS ja JS esindaja riigi õigusabi korras advokaat N S külastas 17.06.2010.a. puudutatud isikuid nende elukohas XXX, kus nad elavad koos vanaemaga ja vanaema pojaga. Korter on kõigi mugavustega, kolmetoaline, puhas ja korras, lastele on eraldatud oma tuba. Vanaemal on oma tuba ja Katrini pojale on samuti eraldatud tuba. Poistel on kõik eluks vajalikud asjad olemas ja nad elavad vanaema juures rohkem kui viis aastat. Kogu selle aja jooksul kasvatas vanaema lapsi üksinda. Laste ema JS on alkohoolik, kes ei osale poegade kasvatamises ega toeta neid ka materiaalselt. Ta ei suhtle nendega, ei tunne huvi oma poegade käekäigu ega koolis õppimise vastu, ei võta osa laste sünnipäevadest ega muudest tähtpäevadest. Lastel ei ole emaga emotsionaalset sidet, nad armastavad oma vanaema ja abistavad teda. Mõlemad soovivad edaspidi elada vanaema juures. Poiste isa FS on kadunud alates 1996 aastast ja tema asukoht ei ole teada. Lastele määratud esindaja toetab avaldust ja palub selle rahuldada, kuna JS ja FS ei ole täitnud PKS § 116 lg-s 2 sätestatud kohustusi oma laste suhtes jättes nad ilma vanemlikust hoolitsusest ja kasvatusest, nad ei ole toetanud lapsi materiaalselt ega suhelnud nendega. 08.12.2010 ärakuulamisel jäi avaldaja avalduse juurde, puudutatud isikud ja lastele määratud esindaja nõustusid avaldusega. Vastavalt PKS § 116 lg 2 vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (edaspidi vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (edaspidi isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (edaspidi varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. PkS § 124 sätestab, et isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda, PkS § 120 lg 1 esimese lause kohaselt on hooldusõiguslik vanem lapse seaduslik esindaja ning PkS § 127 sätestab, et varahooldus hõlmab õigust ja kohustust valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Kohus võib PkS § 134 lg 1 ja 3 kohaselt lapse heaolu ohustamise korral st. kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi jms, piirata vanema isikuvõi varahooldust või varahoolduse vanemalt täies ulatuses ära võtta. PKS § 135 lg 2 kohaselt isikuhooldusõiguse võib kohus vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. PKS § 136 lg 1 kohaselt üldjuhul eeldatakse, et lapse vara on ohustatud, kui vara hooldaja rikub lapse ülalpidamise kohustust või varahooldusõigusega seotud muid kohustusi või kui ta ei täida varahooldusõiguse kohta kehtivaid kohtu korraldusi. Kohtule esitatud avalduse, kirjalike tõenditega ja ärakuulamisel antud puudutatud isikute seletustega on tõendatud, et alaealiste laste heaolu on ohus selletõttu, et nende ema kuritarvitab alkohoolsete jookidega jättes lapsed viimasel viiel aastal ilma hoolitsusest, kasvatamist, järelevalvest ja eluvajaduste katmisest (sh. toit, eluase, riided, tervishoid) ning isa kohta puuduvad andmed alates 1996 aastast, mistõttu on laste kasvatamiseks, nende isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks vajalik vanematelt ära võtta täies ulatuses isikuja varahooldusõigus ning seada laste üle eestkoste. PkS §-st 171 lg 1 tuleneb, et kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal määratakse laste kasvatamiseks, nende

3 isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks eestkostja. Kohus on esitatud kirjalike tõendite, Tallinna linna avalduse, lastele määratud esindaja arvamuse ja puudutatud isikute ärakuulamisel antud seletuste põhjal veendunud, et KM vastab PkS § 174 lg 1-4 sätestatud eestkostjale esitatavatele nõuetele ja on isikuomaduste poolest sobiv täitma eeskostja ülesandeid. PkS § 172 kohaselt kuulub eestkostjale nii lapse isikuhoolduskui ka varahooldusõigus. Eestkoste teostamisel tuleb eestkostjal juhinduda perekonnaseaduses sätestatud ülesannetest. Tulenevalt PkS § 195 lg 1 p 4 ja TsMS § 557 lg 21 tuleb määrata lastele eestkostja kuni täisealiseks saamiseni. PkS § 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Võttes arvesse laste vanust tuleb TsMS § 557 lg 1 p 4 alusel lubada M S il ja Janek S il teha ilma eestkostja nõusolekuta pisitehinguid eestkostja antud või nende endi tööga teenitud rahaliste vahendite ulatuses.

Kohtunik: