3-10-246/39 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

13.01.2011, Tallinn

Haldusasja number

3-10-246

Haldusasi

J.S.i kaebus Tallinna Vangla toimingu (24.11.2009 kaebaja

paigutamine

kartseri

kambrisse

nr

84)

õigusvastasuse

tuvastamiseks.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada haldusasja menetlus halduskohtu pädevuse

puudumise tõttu (HKMS § 24 lg 1 p 1).

2. Saata käesoleva kohtumääruse ärakiri kaebajale ja

vastustajale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 30 päeva

jooksul arvates määruse kättesaamisest (HKMS § 24 lg 3;

§ 471).

KOHTU SEISUKOHT:

1. Tallinna Halduskohtu menetluses on J.S.i kaebus Tallinna Vangla toimingu (24.11.2009 kaebaja

paigutamine kartseri kambrisse nr 84) õigusvastasuse tuvastamiseks. 21.05.2010 määrusega võttis

kohus kaebus menetlusse.

2. Kaebuse kohaselt on vangla toiminud õigusvastaselt, kuna vangla meditsiinitöötajad paigutasid

kaebaja haigena kartserikambrisse. Kaebaja leiab, et kartserikamber ei ole haiglapalat ning vangla

arst oleks pidanud ta paigutama haiglasse. Seega on kaebaja vaidlustanud sisuliselt arstlikku

hinnangut kaebaja ravimise meetodite osas (statsionaarse ravi vajaduse määramine).

Lisaks vangla arsti tegevusele on kaebaja leidnud kaebuses, et vangla on toiminud õigusvastaselt,

kuna paigutas kaebaja üksinda kartserikambrisse nr 84, mis ei vastanud üldkambri tingimustele.

3. 23.12.2010 kohtunõudega selgitas kohus kaebajale, et tulenevalt Riigikohtu 15.12.2010 ja

21.12.2010 lahenditest, puudub halduskohtul käesoleva haldusasja menetlemiseks pädevus. Kohus

selgitas, et kaebajal tuleks pöörduda vangla arsti tegevuse vaidlustamiseks hagiga Harju Maakohtu

poole.

Samas kohtunõudes selgitas kohus, et kui kaebaja soovib vaidlustada kartserikambri nr 84 tingimusi,

siis tuleb kohtule esitada sellekohane taotlus ning põhjendada oma subjektiivsete õiguste rikkumist

ja põhjendatud huvi.

4. 03.01.2011 saabus kohtule kaebaja vastus kohtunõudele. Kaebaja on märkinud, et loobub

kaebusest ning loobub ka motiividest, milles ta leiab, et kartserikamber nr 84 ei vastanud üldkambri

tingimustele. Seega kohus järeldab, et kaebaja ei soovi esitada taotlust kartserikambri nr 84

tingimuste vaidlustamiseks.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu

pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Kahju hüvitamise vaidlus kuulub HKMS § 6 lg 3

p-st 2 tulenevalt lahendamisele halduskohtus, kui isikule on kahju tekitanud avaliku võimu kandja

avalik-õiguslikus suhtes. Seega tuleb halduskohtu ja üldkohtu pädevuse piiritlemisel lähtuda

vaidlusaluse õigussuhte iseloomust.

Riigikohtu halduskolleegium on 15.12.2010 haldusasja nr 3-3-1-53-10 ja 21.12.2010 haldusasja nr

3-3-1-69-10 otsustes leidnud, et tervishoiuteenuse kvaliteedi kontrollimine ei ole halduskohtu

pädevuses. Kehtivate õigusaktide kohaselt ei ole kinnipeetaval subjektiivset õigust nõuda

meditsiiniliste uuringute või ravi läbiviimist vastavalt enda soovile. Vangistusseaduse (VangS) § 49

lg 1 ja tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) § 1 lg 2¹ kohaselt korraldatakse tervishoidu

vanglas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel, arvestades vangistusseadusest tulenevaid

erisusi. VangS § 52 lg 1 esimene lause sätestab, et tervishoiuteenuseid osutab vanglas

tervishoiutöötaja

vastavalt

tervishoiuteenuste

korraldamise

seaduse

eriarstiabi

osutamist

reguleerivatele sätetele. Vangla arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit,

ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase

eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid TTKS § 2 lg 1 kohaselt on

tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgituse ennetamiseks,

diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema

terviseseisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist. Vangla arst tegutseb VangS

§ 52 lg 2 ja TTKS §-de 20 ja 21 alusel vanglas haiglavälise eriarstiabi osutajana, kelle suhtes ei

kohaldata aga TTKS § 21 lg-s 1 ja § 22 lg-s 2 sätestatud õiguslikku vormi. Kuigi tervishoiutöötaja

on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla

tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel kutseala esindajana, mitte aga avaliku võimu

ülesandeid täites, kuigi tervishoiuteenuse osutamise käsitamisel lepingulise suhtena on lepingu

pooleks siiski vangla. See ei muuda aga õigussuhte olemust. Tervishoiuteenuse osutamise vajaduse

tuvastab VangS § 52 lg-le 2 tuginedes vangla arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega

eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. Tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumise

otsustamine

toimub

seega

eraõiguslikus

suhtes

ja

tekkinud

vaidlused

lahendatakse

tsiviilkohtumenetluses maakohtus.

Nähtuvalt Riigikohtu 15.12.2010 ja 21.12.2010 lahenditest, puudub halduskohtul käesoleva

haldusasja menetlemiseks pädevus.

6. HKMS § 24 lg 1 p 1 kohaselt halduskohus lõpetab menetluse kui asi ei kuulu halduskohtu

pädevusse. Kuna tegemist on kaebusega, mis ei ole menetletav halduskohtus, tuleb haldusasja

menetlus lõpetada. Kaebajal on võimalus pöörduda Harju Maakohtusse.

Kristina Maimann

Kohtunik