2-10-25193/7 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-10-25193

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Viru Maakohus Kohtunik Geete Lahi Määruse tegemise päev ja koht

12. jaanuar 2011, Narva Tsiviilasja number 2-10-25193 Tsiviilasi A S kaebus kohtutäituri Terje Tšapis 19.04.2010 otsuse peale täiteasjas nr 169/2010/135 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja: A S (isikukood: XXX) Kohtutäitur: Terje Tšapis Menetlustoiming

Kaebuse läbi vaatamata jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta A S kaebus läbi vaatamata.

2. Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-25193 kannab A S.

3. Saata määruse ärakiri menetlusosalistele teadmiseks. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 25,56 eurot.

Asjaolud

A S esitas 26. mail 2010 Viru Maakohtule kaebuse kohtutäituri Terje Tšapis otsuse peale. Viru Maakohus jättis 01. juuni 2010 määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, s.o kaebaja andmete täpsustamiseks, vaidlustatud otsuse esitamiseks ning riigilõivu summas 1000 krooni tasumiseks. A S tasus riigilõivu nõutud summas, muud puudused aga jättis tähtaegselt kõrvaldamata. Kohus keeldus 28. juuni 2010 määrusega kaebuse menetlusse võtmisest.

Kaebaja esitas 09. juulil 2010 kohtule määruskaebuse 28. juuni 2010 määruse peale ning palus võtta kaebus menetlusse. Viru Maakohus rahuldas A S määruskaebuse ning võttis kaebuse menetlusse.

Kohtumääruse põhjendused

1. Kohus, tutvunud avaldusega ja sellele lisatud materjalidega, leiab, et avaldus tuleb jätta läbi vaatamata.

2. Kohus tuvastas, et kaebajal puudub õigus, mida seadus antud juhul kaitseks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 kohaselt jätab kohus avalduse läbi

2(2) vaatamata, kui ilmneb, et hageja (antud juhul kaebaja) õiguste rikkumine ei ole hagi (kaebuse) alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust ning hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohtutäitur edastas kaebajale täitmisteate, mille peale esitas A. S kaebuse täiturile tema tegevuse peale. Kohtutäitur vaatas kaebuse läbi A. S osavõtul 16. märtsil 2010 ning tegi 26. märtsil 2010 otsuse, millega jättis tähtaja ennistamata ja kaebuse täies ulatuses rahuldamata. A S esitas kohtutäiturile 07. aprillil 2010 kaebuse kohtutäituri 26. märtsi 2010 otsuse peale. Kohtutäitur jättis kaebuse läbi vaatamata põhjusel, et kohtutäituri otsus tuleb vaidlustada maakohtus.

Kohus selgitab, et vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg-le 1 tuleb kohtutäituri otsust vaidlustada maakohtus, mitte esitada kaebust jälle kohtutäiturile. Edasikaebamise kord oli õigesti ka märgitud kohtutäituri 26. märtsi 2010 otsuses. Kohtutäituril puudub pädevus oma otsusi tühistada, mistõttu oma õiguste kaitseks tuli kaebajal pöörduda kohtusse ning vaidlustada 26. märtsi 2010 otsus.

Seega arvestades asjaolusid leiab kohus, et kaebaja õiguste rikkumine ei ole võimalik. Kohtutäitur ei saanud rikkuda kaebaja õigusi sellega, et täituril puudub pädevus kaebuse teistkordseks läbivaatamiseks. Kaebajal puudub õigus vaidlustada kohtutäituri otsust esitades teistkordselt kaebuse täiturile endale (TMS § 218).

Eeltoodu alusel leiab kohus, et kaebaja õiguste rikkumine kohtutäituri 19. aprilli 2010 otsusega ei ole võimalik, kuna kaebajal puudub seadusega kaitstud õigus sellisel viisil kohtutäituri otsuste vaidlustamiseks – kaebajal oli vaja vaidlustada 26. märtsi 2010 otsust maakohtus. Vaidlustades kohtus 19. aprilli 2010 otsust ei saavuta A. S oma eesmärki ka kaebuse rahuldamise korral.

TsMS § 426 lg 1 kohaselt hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi (antud juhul kaebus) ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 3 asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti.

Seega jätab kohus menetluskulud kaebaja kanda.

Geete Lahi Kohtunik