2-10-43160/4 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-43160

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 12.01.2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-43160 Tsiviilasi AS SEB Pank hagi Mxxxxx Sxx vastu võlgnevuse ja viivise nõudes Hagihind 9454,40 krooni Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: AS SEB Pank (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tornimäe 2, Tallinn 15010); esindaja Triin Uukkivi, elektronpost triin.uukkivi@seb.ee); Kostja: Mxxxxx Sxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Mxxxxx Sxxxx AS-i SEB Pank kasuks 890 (kaheksasada üheksakümmend) eurot ja 65 senti (13 935,67 krooni), millest 604,25 eurot on põhiosa võlgnevus, 72,68 eurot tasumata intress ja 213,72 eurot 12.01.2011.a seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis.

3. Välja mõista MxxxxxxSxxxx AS-i SEB Pank kasuks alates 13.01.2011.a viivis 18 % tagastamata põhinõudest (604,25 eurot) aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Mxxxxx Sxx kanda.

2. Välja mõista Mxxxxx Sxxxx AS-i SEB Pank kasuks menetluskulud summas 191 (ükssada üheksakümmend üks) eurot ja 10 senti (2990 krooni).

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui:

2-10-43160 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB Pank) või arvelduskontole nr 221023778606 (Swedbank), mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik AS SEB Pank esitas 06.09.2010.a kohtule hagiavalduse Mxxxxx Sxxxvastu 13 338,06 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Võlgnevusest moodustab 9454,40 krooni tagastamata põhiosa, 1137,21 krooni tasumata intress ja 2746,45 krooni hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas teda hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 järgi võimalikest õiguslikest tagajärgedest. Kostja elukohta saadetud menetlusdokumendid on 01.12.2010.a vastu võetud kostja kasuisa Exxx Hxxxx poolt. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks ega hiljem hagile vastanud ei ole. Hageja taotles hagi tagaseljaotsusega rahuldamist, kuna kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastanud.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagiavalduse kohaselt on kostja sõlminud hagejaga 06.03.2008.a püsimaksega krediitkaardi lepingu nr A080003198. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud kokkulepitud tagasimakseid nõuetekohaselt. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg

1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on laenulepingus kokku leppinud viivisemääras 18 % krediidisummalt ühe aasta kohta (0,049 % päevas). Hageja on arvestanud viivist hagiavalduse esitamise seisuga 2746,45 krooni. Alates 06.09.2010. a kuni põhinõude täitmiseni taotleb hageja kostjalt viivise väljamõistmist protsendina põhinõudest. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

2-10-43160 Kohus arvestas perioodi 06.09.2010-12.01.2011 viiviste suuruseks 597,61 krooni (põhivõlg 9454,40 krooni x 0,049 % x 129 päeva), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 750 krooni, kohtutäituri tasu 240 krooni ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Maimu Laumets Kohtunik