2-10-64981/12 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

Tsiviiasi nr 2-10-64981

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Annemarie Gerassimov Otsuse tegemise aeg ja koht

12. novembril 2011. a. Valga kohtumaja Riigi õigusabi asja nr 2-10-64981 Riigi õigusabi asi

V. Z. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxx: telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.

Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:

1. Rahuldada V. Z. taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks.

2. Anda V. Z. riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kuludest ühe aasta jooksul, pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.

Kohtumäärus saata teadmiseks taotluse esitanule, Rahandusministeeriumile ja Eesti Advokatuurile.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib riigi õigusabi taotleja esitada Tartu Ringkonnakohtule erikaebuse Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse ärakirja kättesaamisest.

Asjaolud

V. Z. esitas 22.12.2010 Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus ning õigusdokumendi koostamiseks. Taotleja soovib õigusabi seoses tema eestkostel oleva alaealise pojapoja ainuhooldusõiguse taotlemisega. Taotlejal puuduvad antud asja ajamiseks juriidilised teadmised. Samuti ei ole tal võimalik tasuda advokaadi abi eest. Taotleja on võimeline advokaadiga suhtlema vene keeles.

Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele.

„Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu andmed, ka taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotleja on pensionär. Tema ülalpidamisel on kaks eestkostetavat lapselast. Maksuja Tolliametil andmete kohaselt 2009. aasta sissetulekuks oli xxxxxxx eurot (xxxxx krooni), seega kuus xxxxxx eurot (xxxx krooni). Eesti väärtpaberite keskregistris ei ole tema nimele registreeritud väärtpabereid. Taotlejale makstakse peretoetust summas xxxxxx eurot (xxxxxxx krooni), sotsiaaltoetusi kuus xxxxx eurot (xxxxxx krooni) ja pensioni xxxxxx eurot ( xxxxxxx krooni), seega kokku xxxxxx eurot (xx xxxxxx krooni). Taotlejale kuuluvad kinnistud registriosa number xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx asukohaga xxxxxxxxxx Valga linnas. Samuti kinnistu nr xxxxxx asukohaga xxxxxxx-xxxxxxxx linnas. Taotlejale kuulub sõiduauto Audi 80, ehitusaastaga 1991.

Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi.

Samas, arvestades seda, et V. Z. on pensionär ning tal on olemas igakuine sissetulek, samuti on taotlejal olemas kinnisvara, siis ei ole põhjendatud tema riigi õigusabi kulude hüvitamisest vabastamine. Kohus on seisukohal, et vastavalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 8 p 3 tuleb V. Z. anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada täielikult 1 aasta jooksul riigi õigusabi kulud täielikult, pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramist.

Kohus leiab, et selline õigusabikulude hüvitamine ei pane isikut olukorda, kus ta satuks majanduslikult raskesse ja igapäevast toimetulekut takistavasse olukorda. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 määrata riigi õigusabi osutajaks advokaat, kelle nimetab advokatuur.

Annemarie Gerassimov Kohtunik