2-10-34599/3 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-10-34599

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 07. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja, Pargi 1 Jõgeva Tsiviilasja number 2-10-34599 Tsiviilasi Swedbank AS-i hagi Mxxxx Vxxxx vastu võla ja viivise nõudes Hagihind 255,66 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, Tallinn); Hageja esindaja: Silva Kark (aadress Rakvere 5, Jõhvi 41592; elektronpost: Silva.Kark@swedbank.ee); Kostja: Mxxxx Vxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista Mxxxx Vxxxxxx Swedbank AS-i kasuks 312 eurot (kolmsada kaksteist) eurot ja 40 senti (4887,80 krooni), millest 255,66 eurot on põhiosa võlg, 10,12 eurot intressivõlg, 4,58 eurot kaardikasko ja 42,04 eurot sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 07.01.2011.a. 3. Välja mõista Mxxxx VxxxxxxxSwedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) põhinõudelt (255,66 eurot) alates 08.01.2011.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus 1. Jätta menetluskulud MxxxxxVxxxx kanda. 2. Välja mõista MxxxxxVxxxxxx Swedbank AS-i kasuks menetluskulud summas 111 (ükssada üksteist) eurot ja 85 senti (1750 krooni) eurot. 3. Välja mõista Mxxxx Vxxxxxx Swedbank AS-i kasuks viivis Võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2-10-34599 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui: 1) ta jättis kohtule kirjalikult vastamata mõjuva põhjuse tõttu; 2) hagimaterjale ei toimetatud talle või tema esindajale kätte isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034799018 SEB Pangas või arvelduskontole nr 221013921094 Swedbankis, mõlemal juhul viitenumber 3100057455.

Menetluse käik Swedbank AS esitas 19.07.2010. a kohtule hagiavalduse Mxxxx Vxxxx vastu krediidilepingust tuleneva võla 4000 krooni, intressi 158,27 krooni, viivise perioodi 05.01.2009 – 19.07.2010 eest summas 520,08 krooni, kaardikasko 71,64 krooni ning alates 20.07.2010.a sissenõutavaks muutuva viivise saamiseks.

Kohus saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 23.11.2010. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kuna kostja ei vastanud hagile kohtu poolt määratud tähtajaks.

Kohtu põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas hageja taotlusel tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.05.2008. a vaba tagasimaksega krediitkaardi lepingu. Lepingu alusel võimaldas hageja kasutada kostjal krediidilimiiti. Kostja rikkus lepingut ja ei tasunud makseid nõuetekohaselt. Hageja ütles lepingu üles. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, 3, 6, mis lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab: Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on viivise arvutamisel lähtunud seadusjärgsest viivisemäärast ja

2-10-34599 arvestanud perioodi 05.01.2009 – 19.07.2010 viiviste suuruseks kokku 520,08 krooni. Hagiavalduses palub hageja lisaks kostjalt välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates 20.07.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus arvestas perioodi 20.07.2010-07.01.2011 viiviste suuruseks (põhivõlg 4000 krooni x 0,02 % x 172 päeva) 137,60 krooni (8,79 eurot), mis tuleb samuti otsusega välja mõista. Kohus mõistab välja ka viivise pärast lahendi tegemist protsendina põhivõlast.

Hagiavalduse esitamise ajal maksevahendina kehtinud krooni ümberarvestamine euroks toimub Euro kasutusele võtmise seaduse §-i 5 lg 1, 2 kohaselt Euroopa Liidu Nõukogu poolt määratud euroja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel (1 euro = 15,6466 krooni), saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma.

Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista menetluses tasutud riigilõivud kokku summas 1750 krooni, millest 750 krooni on tasutud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel ja 1000 krooni hagi esitamisel. TsMS § 144 lg 7 alusel saab lugeda maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu menetluskuluks. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ning riigilõiv summas 1750 krooni (111,85 eurot) tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 177 lg 2 alusel märgib kohus hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maimu Laumets Kohtunik