2-08-42565/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTsiviilasi nr 2-08-42565
Legislator headnote
AI generated2-08-42565/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tsiviilasi nr 2-08-42565
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
Tsiviilasi nr 2-08-42565
K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-08-42565 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse avaldus Peeter Hrabrõilt 321,44 euro väljamõistmiseks Menetlustoiming riigi õigusabi andmine Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); esindaja Monika Vehlmann; võlgnik Peeter Hrabrõi
Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Peeter Hrabrõi riigi õigusabi taotlus. 2. Anda Peeter Hrabrõile menetlusabi ja määrata talle tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus riigi õigusabi andmine kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Määrus saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ja menetlusosalistele ning täitmiseks Eesti Advokatuurile. Edasikaebamise kord Menetlusabi andmise või sellest keeldumise määruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates (TsMS § 191 lg 1, § 661 lg 1 ja 2). ASJAOLUD 1. 12.07.2008 esitas OÜ Aktiva Finants (avaldaja) Tartu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Peeter Hrabrõilt (võlgnik) 5029,40 krooni (põhinõue 2515,20 krooni ja viivisenõue 2514,20 krooni) väljamõistmiseks koos menetluskuludega 2750 krooni (riigilõiv 250 krooni ja esindustasu 2500 krooni), kogusummas 7779,40 krooni. Kohus tegi 06.05.2009 võlgnikule makseettepaneku võlgnevuse ja menetluskulude tasumiseks summas 7779,40 krooni. Makseettepanek toimetati kätte võlgniku toakaaslasele Aru Küberile (Kamara 6-6, Abja vald, Viljandimaa) 08.12.2009 edasiandmiseks võlgnikule. 14.01.2010 tegi kohus maksekäsu, mille kohaselt kohustub võlgnik tasuma avaldajale võlgnevuse 5029,40 krooni ja avaldaja menetluskulud 2750 krooni. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kohtul õnnestunud maksekäsku võlgnikule kätte toimetada.
2(2) 24.11.2010 esitas võlgnik kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab võlgnik riigi õigusabi enda esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotlusest nähtuvalt ei ole võlgnik Elisa Mobiilsideteenused AS-lt (Radiolinja AS õigusjärglane) teenust saanud, mistõttu palub võlgnik nõude tühistada. Taotlejal puuduvad õigusalased teadmised enda kaitsmiseks, samuti rahalised vahendid esindaja palkamiseks. Majandusliku seisundi teatise kohaselt on Peeter Hrabrõi vallaline, kel ei ole ülalpeetavaid. Taotleja on pensionär ja tema sissetulek ühes kuus on 1770 krooni (riigilt ja kohalikult omavalitsuselt saadav sotsiaaltoetus). Võlgnikule ei ole kinnisvara, mootorsõidukeid, väärtpabereid ega muud olulist vara. Samuti ei ole tal kohustusi krediidiasutuste ja teiste võlausaldajate ees. Võlgnikul on arvelduskonto AS-s SEB Pank. Sissetulek kulub toidule ja ravimitele. KOHTU SEISUKOHT 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 180 lg 1 p 3 sätestab, et menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest või ei pea seda tegema kohe või täies ulatuses. Vastavalt TsMS § 180 lgle 4 kohaldatakse menetlusabi andmisele advokaadi õigusabi eest tasumisel (riigi õigusabi) käesolevas jaos sätestatut üksnes niivõrd, kuivõrd riigi õigusabi seaduses (RÕS) ei ole sätestatud teisiti. 3. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Arvestades taotleja majandusliku seisundi teatises toodut ning probleemi, mille lahendamiseks Peeter Hrabrõi õigusabi soovib, on kohus seisukohal, et on põhjendatud anda avaldajale riigi õigusabi. Riigi õigusabi andmisest keeldumise aluseid ei esine (RÕS § 7). 4. RÕS § 15 lg 5 sätestab, et riigi õigusabi andmise otsuses või määruses määratakse kindlaks RÕS § 8 kohane riigi õigusabi andmise viis ja riigi õigusabi saaja hüvitamiskohustus vastavalt §- le 16. Kohus leiab võlgniku majanduslikku seisundit hinnates, et Peeter Hrabrõile on põhjendatud anda riigi õigusabi RÕS § 8 p 1 sätestatud viisil, s.o kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. 5. RÕS § 18 lg 1 sätestab, et advokatuur nimetab viivitamata kohtu taotlusel riigi õigusabi osutava advokaadi. Kohus esitab eelnimetatud taotluse advokatuurile justiitsministri määrusega kehtestatud korras. Advokatuuri nimetatud advokaat kohustub asuma viivitamata riigi õigusabi osutama ja korraldama oma tegevuse selliselt, et tal oleks võimalik õigeaegselt osaleda menetlustoimingutes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt kohtul ei ole õigust leppida advokaadiga kokku riigi õigusabi osutamises ega määrata riigi õigusabi osutavat advokaati. 6. Kohus peab vajalikuks märkida, et TsMS § 190 lg 1 kohaselt ei välista ega piira menetlusabi andmine menetlusabi saaja kohustust hüvitada kohtulahendi alusel vastaspoolele tekkinud kulutused. Sama paragrahvi lõike 2 järgi kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg 5 kohaselt kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
Kohtunik